Uued relvasüsteemid EKV-le

[pagan]

See on ka minu arvamus, et..
Oma riigi kaotamise korral pole meil ei stabilisatsioonireservi, ega ka eelarve tasakaalu.
Paljude eestlaste elutöö, pärand, vara oleks põrmustatud. Ja §1-s olev rahva püsima jäämise printsiip oleks ka kahtluse all.

Elavjõudu ei ole meil nii palju, et ukrainlaste moodi katsetada ja mõttetult surma saata.
Sõduri tulejõud pidavat koosnema kolmest komponendist - varustusest, moraalist ja väljaõppest.
Vaja on kõiki kolme, ühe või kahe komponendiga kaugele ei ratsuta.

Nädalavahetusel toimunud Ukraina läbimurre oli osalt võimalik soomukite ja tankide olemasolu tõttu.
Vaadates seda Ida-Ukraina konflikti arvan ma, et meil on hetkel separatistidelt rohkem õppida kui ukrainlastelt.
VF tuleks meile raske rauaga rullima nii nagu praegu ukrainlased rullivad Donbassis. Meile jääks suhtelise vähemuse roll koos ajutise välisabiga ... nii nagu Ida-Ukraina Strelkovi brigaadil.
Ja nagu näha siis separatistid seal ei põlga ära ka muuseumitanke. Keevitavad veoautodele raudplaate külge. Kasutavad kaevanduste lõhkeainet jne.

[tommy]

Vaadates seda Ida-Ukraina konflikti arvan ma, et meil on hetkel separatistidelt rohkem õppida kui ukrainlastelt.

Õppida, mil moel kasutada tsiviile "elava kilbina"..?
Mil moel seada tulepunkte sisse elumajadesse, miinipildujapesi lasteaedadesse ja koolimajadele.???


Arengukava kolm põhihanget(ja nende eest tasumine) on planeeritud kuni aastani 2023.
Seega ootab kulutamist üle miljardi Euri.
Siin ma probleeme ei näe..

[Kapten Trumm]

Separatistide poolt neile antud manpadside kasutamine oli justnimelt asi, mis andis operatiivse efekti - Ukraina lennuväe operatsioonid maavägede toetuseks on praeguseks sama hea kui peatatud.
Lihtsalt näide, kuidas suhteliselt väikse kuluga ülekaalukat vastast tugevalt mõjutada saab. See on küll asi kõrva taha panekuks.

Imestan juba, et kuidas GRU abiga pole seal AT-7'd "vabalt lastud", UKR soomustehnika põlenud vrakke me loeks ilmselt kümnetena täna.
Või segas seda Moskva kartus lääne reaktsiooni ees?

[aj1972]

[quote
Arengukava kolm põhihanget(ja nende eest tasumine) on planeeritud kuni aastani 2023.
Seega ootab kulutamist üle miljardi Euri.
Siin ma probleeme ei näe..

Tänane artikkel Postimehes kus Kuimet(ametnik) ütleb,et probleemile kus Venemaa on võimeline Baltikumi nii kiirelt aasta pärast ründama(10min.) mis ajaga õhuturve lennukid ei suuda reageerida saame lahenduse järgmise 10 aasta arengukavas on ikka väga valus kuulda mis reaalsuses mõned mehed elavad. Saan aru kui pole raha siis pole aga artiklis kumas küll selline pool muretu suhtumine,et ootame 10 aastat rahulikult Vene rünnakut ja midagi polegi teha. Loodan,et ajakirjanik tõlgendas juttu valesti ning sellist mõttemaailma pole.
http://www.postimees.ee/2870745/tana-po ... lgevenesse
PS! Täielikult saab artiklit lugeda pealelõunal.
See üle miljardi tuleb kiirendatud korras kolme aastaga kulutada nagu pakkus Samost nädalavahetuse raadiosaates. Pärast selgub kas võime tulevikus kaitsekulusid sellevõrra alandada,sest Venemaa hakkab heaks.
Ma sooviksin näha mingit suuremat reaaalset reageeringut Eesti riigilt seoses Ukraina-Venemaa sõjaga ,sest igasugune jutt on tore aga ei veena, me vajame tugevat rahvusvahelist signaali nii meie vastastele ,sõpradele kui oma inimestele selle kohta,et Eesti kaitseb end iga vahendiga!

[Viiskümmend]

Täiendaksin siin varasemalt esitatud väiteid. Milan I laskeseadmega ei saa lasta täna tootmises olevaid rakette. Milan II laskeseadmega saab lasta kõiki Milan süsteemile tehtud rakette ehk kogu küsimus on laskeseadme suhteliselt kerges moderniseerimises. Kui ma õigesti mäletan siis selleks, et parandada Milani raketi madalat häirekindlust (suits, kahe samasuguse raketisüsteemi risttuli, kõrvaline tulekolle, vaenlase vastumeetmed jne..) paigaldati uuematele Milan rakettidele vilkuv valgusdiood ning laskeseadmele täiendav fotosilm, muud täiendused on suht "nice to have".
Siin ka varem viidatud Javelin block 0 (oli tootmises aastatel 1996-2006) üheks suuremaks puuduseks on toodud sihtmärgi avastamisest - raketi lukustamiseni kuluvat pikka aega, mil laskur vahib sihtmärgiga tõtt. Selles faasis tuleb Javelin block 0 operaatoril olla vaenlase suhtes kauem paljastatud tulepositsioonil, kui Milani operaatoril juba tehtud lasu sihitamise faasis.

Javelin block 1 (2007-2014) täiendused ongi tehtud peamiselt just selle sama puudujäägi parandamiseks.

Väikemoona hindu on kergitanud aga hoopis Euroopa Liidu värske REACH määrus, mis lubab liikmesriikidel osta, vahetada ning kasutada ainult "rohelist" ehk teatud toksiinidevaba püssirohtu. Järelevalvet, et KM või KV enam secondhand ehk non REACH compactible moona ei ostaks, teeb Eestis Tervishoiu Amet ning vastav ELi valvekoer-büroo asub Helsingis.

[Kapten Trumm]

Ehk siis mingite totrate EL määruste tõttu saavad EV moonahanked olema senisest tublisti kallimad (sest secondhandi ei lubata).
See puudutab ju muid rakette ja mürske samamoodi?

[Viiskümmend]

REACH määrus peatab teatud toksiinide kasutamise kogu ELi tööstuses ja kaubanduses ning see ei ole spetsiifiliselt laskemoona vastu. Kuna aga pea kõik väikemoona tootjad pidid selle tõttu oma püssirohu tootmise tehnoloogiat vahetama lõi see hinnad ülesse aga eks see rahuneb jälle maha. See oli ka põhjuseks, miks mitmed liikmesriigid oma 2-3 aasta vanused laovarud juba alates 2012 aastast väga odavalt müüki panid.

Ma arvan, et siseriiklikult ei suuda seda keegi tegelikult kontrollida ning midagi ei muutu, kui just mingid huvigrupid ei hakka oma "paberitega - ainuõiget" moona müüma

[aj1972]

REACH määrus peatab teatud toksiinide kasutamise kogu ELi tööstuses ja kaubanduses ning see ei ole spetsiifiliselt laskemoona vastu. Kuna aga pea kõik väikemoona tootjad pidid selle tõttu oma püssirohu tootmise tehnoloogiat vahetama lõi see hinnad ülesse aga eks see rahuneb jälle maha. See oli ka põhjuseks, miks mitmed liikmesriigid oma 2-3 aasta vanused laovarud juba alates 2012 aastast väga odavalt müüki panid.

Ma arvan, et siseriiklikult ei suuda seda keegi tegelikult kontrollida ning midagi ei muutu, kui just mingid huvigrupid ei hakka oma "paberitega - ainuõiget" moona müüma

Tänud info eest nüüd on arusaadav miks laskemoona hinnad kõrgemad kui hangete aeg planeeriti ning miks riik Ukraina sõja alguses laskemoona varusid ei täiendanud(vähemalt ametlikult).

[Hjalmar Nelk]

Siin ka varem viidatud Javelin block 0 (oli tootmises aastatel 1996-2006) üheks suuremaks puuduseks on toodud sihtmärgi avastamisest - raketi lukustamiseni kuluvat pikka aega, mil laskur vahib sihtmärgiga tõtt. Selles faasis tuleb Javelin block 0 operaatoril olla vaenlase suhtes kauem paljastatud tulepositsioonil, kui Milani operaatoril juba tehtud lasu sihitamise faasis.

Kuule, ära jända. Ausalt. Miks Sa kogu aeg ikka jälle ja jälle ning otsast peale levitad valeinfot?

Javelini laskeseadme (CLU) soojuskaamerat ei ole laskmise jaoks üleüldse vaja! Laskmine toimub (ka sihtmärgi lukustamine) ainuüksi raketi soojuskaamera abil. CLU soojuskaamera on ette nähtud lahinguvälja vaatluseks. Täpselt sama moodi (ja tegelikult kauemgi) kestab Milani (või ka näiteks Mapatsi) soojuskaamera käivitamine.

Palun lõpeta.

[-martin10-]

Kaitsevägi ja Ameerika Ühendriikide 173. brigaadi 91. ratsaväerügemendi 1. pataljoni õhudessantväelaste kompanii korraldasid täna kaitseväe keskpolügoonil tankitõrjeraketisüsteemi Javelin näidislaskmise. http://www.postimees.ee/2871305/galerii ... susteemist

[Viiskümmend]

Võimas, siis on see minu järjekordne kibe kaotus härra tõekomisjonile

Kui natuke kaugemalt alustada siis näiteks kaaskirjutaja tommy on alati hoidnud suht sirget joont, mida võiks tsiteerida u.järgnevalt "kui ostetakse kasutatud lahingumasinaid, tuleb need võtta koos moderniseerimispaketiga".
Aastani 2006-2007 kasutasid ka ameeriklased neid block 0 süsteeme ja said hakkama, aga peale seda on neid ikka palju paremaks tehtud ning ligi 10 aastat hiljem võiks need algusaastate Javelinid osta ikkagi juba koos moderniseerimispaketiga, aga nagu ma aru saan ei ole meil nendes asjades ühtset poliitikat.

[A4]

Täiendaksin siin varasemalt esitatud väiteid. Milan I laskeseadmega ei saa lasta täna tootmises olevaid rakette. Milan II laskeseadmega saab lasta kõiki Milan süsteemile tehtud rakette ehk kogu küsimus on laskeseadme suhteliselt kerges moderniseerimises. Kui ma õigesti mäletan siis selleks, et parandada Milani raketi madalat häirekindlust (suits, kahe samasuguse raketisüsteemi risttuli, kõrvaline tulekolle, vaenlase vastumeetmed jne..) paigaldati uuematele Milan rakettidele vilkuv valgusdiood ning laskeseadmele täiendav fotosilm, muud täiendused on suht "nice to have".
Siin ka varem viidatud Javelin block 0 (oli tootmises aastatel 1996-2006) üheks suuremaks puuduseks on toodud sihtmärgi avastamisest - raketi lukustamiseni kuluvat pikka aega, mil laskur vahib sihtmärgiga tõtt. Selles faasis tuleb Javelin block 0 operaatoril olla vaenlase suhtes kauem paljastatud tulepositsioonil, kui Milani operaatoril juba tehtud lasu sihitamise faasis.

Javelin block 1 (2007-2014) täiendused ongi tehtud peamiselt just selle sama puudujäägi parandamiseks.

Väikemoona hindu on kergitanud aga hoopis Euroopa Liidu värske REACH määrus, mis lubab liikmesriikidel osta, vahetada ning kasutada ainult "rohelist" ehk teatud toksiinidevaba püssirohtu. Järelevalvet, et KM või KV enam secondhand ehk non REACH compactible moona ei ostaks, teeb Eestis Tervishoiu Amet ning vastav ELi valvekoer-büroo asub Helsingis.

Ei saa mina sellest aru, kuidas Javelini laskur (kui ta on ennast vähegi mõistlikult maastikule paigutanud ja maskeerinud) on enne raketi väljatulistamist rohkem paljastatud, kui Milani laskur? Raketikompleksi kasutaja jaoks on kõige ohtlikum aeg ikka pärast raketi väljatulistamist (sähvatus ning suitsu- ja prahvipilv laskepositsioonil), mitte aga ennem. Ja selles mõttes on 3. põlvkonna ehk Javelini kasutaja peajagu üle 2. põlvkonna ehk Milani kasutajast – kui Javelini tulistaja võib kohe pärast pauku (mis Javelini puhul demaskeerib laskepositsiooni tänu soft-launchile üsna vähe) oma laskeseadeldise pihku võtta ja positsiooni vahetada, siis Milani mees peab omaenda suitsupilve sees veel pikki sekundeid ootama ja sihtmärki sihikul hoidma kuni tabamiseni; ja siis veel oma kobakamat laskeseadeldist hakkama minema tassima. Ja selline vahe jääb nende kahe põlvkonna vahel paraku muutumatuks, ükskõik, kui palju sa seda Milani ka ei moderniseeri (mille puhul muutub küsitavaks 2. põlvkonna relva peale raha kulutamine, mis väga suurt efekti ja rahasäästu võrreldes 3. põlvkonna seadme ostmisega enam ei anna). Ja lisaks, nagu Hjalmar siin juba viitas – Javelini saab vajadusel täiesti efektiivselt lasta ka ilma, et iga kord oleks vaja laskeseadmete termokaamerale hääled sisse ajada.

Mis puudutab „suur kvalitatiivset“ vahet Javelini Block-0-i ja Block-1-e vahel, siis meie jaoks on ka Block-0 väga suur samm edasi võrreldes seniste 2. põlvkonna süsteemidega. Block-1-l on küll terve rida nice-to-have uuendusi (laskeseadme termokaamera käivitub kiiremini, rakett lendab suti kiiremini), aga mingit metsikut kvalitatiivset hüpet see endaga kaasa ei too – küll aga maksab tublisti rohkem, st sama raha eest saaks me tunduvalt vähem laskeseadmeid ja/või rakette. Teiseks ei välistaks ma ka seda, et Javelin Block-1 järele ei pruukinud ka USA sõjaväel mingit karjuvat vajadust olla, vaid tegemist võis olla USA relvatööstuse eduka lobiga kongressis või kuskil mujal selleks, et endale rohkem uusi ja kallimaid tellimusi saada ja teisalt (kongressi jaoks oluline) selleks, et oma valimispiirkondades töökohti säilitada või isegi juurde tekitada.

Sellest, et mingisugune EL-i direktiiv rikub ära meie second-hand laskemoona hanked (või on seda juba teinud) ei ole mina küll veel kuulnud. Kui selline direktiiv ka on, siis üldjuhul on sellistel asjadel enne täismahus kehtimahakkamist väga pikk üleminekuperiood (ja seal sees võivad veel olla eraldi üleminekuperioodid nii tootmise ka kui eraldi veel kasutamise osas, st. vana koostisega moona võib laos hoida ja kasutada ka veel siis, kui tootmine on juba keelustatud). Nii et pigem võib selline direktiiv meie hangetele isegi kasulikult mõjuda, et rikkamad riigid kiirendavad oma laovarude müüki (mis viib hinna hoopis alla), et iseennast (ja oma kodumaist tööstus ja töökohti) saaks hakata kiiremini hakata kurnama uue moona tootmisega – mida meil veel pikka aega vaja ei ole ja kus me saame igasuguste laovarude peal veel kaua liugu lasta.

[Hjalmar Nelk]

Viiskümmend - palun lõpeta vassimine.

Mina oma postitustes ei ole võtnud mingit seisukohta selles suhtes, kas meie peaksime ostma Block 0 või Block 1. Või, et kas Block 0 on palju kehvem või natuke kehvem, kui Block 1. Või üleüldse see, mida me ostame ja kas peaksime kohe moderniseerima või mitte. Mitte midagi sellist.

Mida mina olen öelnud (ja Sinu valeväiteid ümber lükanud) on see, et:
- Block 0 laskeseadmega saab lasta Block 1 rakette (ja vastupidi);
- Nii Block 0 kui ka Block 1 laskeseadmete soojuskaamerad vajavad jahutamiseks (mõne minutini ulatuvat) aega. Seda aega vajab iga selle põlvkonna soojuskaamera. Vaid mittejahutatavad soojuskaamerad ei vaja seda (ja kontrollküsimus - palju selliseid tankitõrjerelvi kasutusel on?);
- Javelin ei vaja laskmiseks laskeseadme soojuskaamerat, vaid kogu laskmine toimub ainuüksi raketi soojuskaamera abil. Laskeseadme soojuskaamera on ette nähtud vaid vaatluseks;
- Javelini raketi soojuskaamera jahutatakse mõne sekundiga, seega kogu laskevalmis seadmine (jätame muud mehhaanilised protseduurid kõrvale) kestabki see mõni sekund.

Palun jäta selleteemaline vahu üleskeerutamine.

[Viiskümmend]

Ja mina ei saa aru, kus on väidetud, et Javelini laskur peab ennast füüsiliselt rohkem paljastama. Väga üheselt räägin ma sellest, et Javelini laskur vaatab sihtmärgiga tõtt lasu ettevalmistamise faasis, Milani laskur aga sihitamise/terminal faasis. Javelin block 0 puhul peab selle operaator eelnevalt manuaalse pilditöötluse tegema ning saavutama vajaliku kontrasti, et rakett saaks selle piirjoonte järgi end lukustada. Nende vanemate Javelinide tegevusraadius ongi kõigest 2.5 km just selle pärast, et kaugemalt ei saada enam nii head pilti, et raketti lukustada, rakett ise lendab ju tegelikult palju kaugemale. Block 1 võimsam optika, kõrglahutusega displei ja moodsam tarkvara teevad selle töö laskurile nii lihtsamaks, kui kiiremaks. Milani (kui manuaalse, mitte tarkvarapõhise) AT süsteemiga jõuab lasuni kiiremini, mis on tõenäoliselt eeliseks linnalahingus. Ma ei ole täna ka sõnagi millegi jahutamisest rääkinud Nelk?!

[Feliks]

Separatistide poolt neile antud manpadside kasutamine oli justnimelt asi, mis andis operatiivse efekti - Ukraina lennuväe operatsioonid maavägede toetuseks on praeguseks sama hea kui peatatud.
Lihtsalt näide, kuidas suhteliselt väikse kuluga ülekaalukat vastast tugevalt mõjutada saab. See on küll asi kõrva taha panekuks.

Imestan juba, et kuidas GRU abiga pole seal AT-7'd "vabalt lastud", UKR soomustehnika põlenud vrakke me loeks ilmselt kümnetena täna.
Või segas seda Moskva kartus lääne reaktsiooni ees?

Mille põhjal sa järeldad, et AT-7 ja muud TT raketid ei ole vabaks lastud. Pilte on internet täis. Hoia silmad lahti ja sa näed nii mõndagi.