Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Poti soldat]

Mis siis tuleks teha, kui oletame et meie käekäik saab olema samasugune nagu Gruusia armeel 2008. oli?
Lihtsalt lugeda oma üritus lõppenuks kui brigaadi staap enam eetris ei vasta või oleks tark kohe näha ette/valmistada ette ka plaan B ning võibolla ka plaan C?

Ei noh, iseenesest teatav sissivastupanu okupeeritud territooriumil peaks kindlasti olema, täiesti nõus. Ja seda sõltumata sellest kas brigaadi staap vastab või mitte, sest ega brigaad meil otse riigipiiril niikuinii ei seisa. Lisaks on võimalik variant et NATO tuleb aga ei jõua enne meie kokkuvarisemist siia kohale, kuna näiteks vahepeal Läti hävines veel kiiremini. Ka siis oleks vaja et Eesti ei muutuks kohe vaenlasele turvaliseks tagalaks vaid püsiks tulise piirkonnana. Aga samas ei tasu väga unistada kuidas me üks-ühele Venemaa 5-10 aasta pikkuse kurnava sissisõjaga siruli tõmbame. Sai Tšetšeenidel jaks otsa, saab ka meil. Oleks meid üle kümmne korra rohkem (nagu Afgaane oli), siis võiks loota et venelane väsib enne, aga alla miljoni rahvana meie kaotuste taluvus lihtsalt ei küündi sellele tasemele.

[A4]

Kogu see sissisõjale on meie kontekstis fundamentaalselt vildakas ning läheb ühiskonnale tervikuna tunduvalt kallimaks maksma, kui panustamine eelkõige konventsionaalsetele võimetele. Esiteks lähtub see paratamatult eeldusest, et ainukene viis vastast kahjustada, on see vastane suurel hulgal maale sisse lasta, et teda siis vaikselt, kuust-kuusse ja aastast-aastasse pisikeste varituste, IED-e jms kottima hakata. Ehk teisisõnu – riik tuleks lasta okupeerida ja siis valmistuda aastatepikkuseks vastupanuks.

Teiseks, kui vaadata viimase 50 aasta pikkust prakatikat, siis kahtlen mina sügavalt ka sellise võitlusviisi heidutavas efektis nii lääneriikidele, Venemaast rääkimata. Lääneriigid võtsid kümmekond aastat tagasi teadliku riski sattuda pikaajalise partisanisõja sohu, tungides Afganistani ja Iraaki. Partisanisõja nad ka said, kuid kulus enam kui kümme aastat, enne kui väed lahkuma ennast seadsid – ja ka siis ei olnud põhiline seal saavutatud kaotuste arv, st. tegelikult kannatasid isegi „pehkinud“ Lääne avalik arvamus üsna hästi sellist sõda. Venemaa astus täiesti teadlikuna sellesse „ämbrisse“ Afganistanis ja kahel korral Tšetšeenias – kusjuures viimases istuvad nad endiselt täiesti rahulikult sees, olles seejuures ilma igasuguste südametunnistuse piinadeta hävitanud vähemalt 10% Tšetšeenia sõja-eelsest elanikkonnast. Ei ole just eriti meeldiv perspektiiv Eesti jaoks.

Puht-sõjaliselt ei tekita sissisõja oht minu hinnangul samuti mingit heidutust, pigem isegi vastupidi. Sissisõjaks valmistuva riigi kiireks hõivamiseks ei ole vaja kokku ajada ja valmis panna väga suuri üksusi, sest sissid ei suuda neid niikuinii takistada. Selle asemel saab sellise riigi ootamatu löögiga hõivata vaid väikesearvuliste eri- ja õhudessantvägede poolt – ning mobiliseerida ja tuua sisse hilisemaks COIN-iks vajalikud suurema hulga sise- jm vägesid rahulikult ja pikaajaliselt.

Seetõttu on igas mõttes mõistlikum panustada pigem konventsionaalsetele vägedele, mis sunnib vastast koondama meie vastu suurema, nähtavama ja seetõttu eelhoiatuse mõttes märkimisväärse väekoondise. Ning teiseks on konventsionaalsete vägede puhul siiski suurem võimalus, et vaenlase edasiliikumine takistatakse, välditakse kõikide oluliste asutustkeskuste jm punktide hõivamine, surutakse vastase väed kuskilt isegi välja (juhul, kui vastane tuleb nt väikeste üksustega vaid Ida-Virumaad hõivama – sellisel juhul on sissidest väga väge abi) jne. Kõik need on asjad, mida sissidega pole lihtsalt parima tahtmisegi juures võimalik saavutada.

Mis kõik iseenesest ei tähenda, et sissindusega ei peaks mõistlikkuse piirides tegelema või selleks valmistuma – mida KL täna praktikas ka juba aastaid teeb. Aga ei ole mõistlik riigikaitset ülesse ehitada selle peale, et anname kogu täiendreservile automaadi, kaks salve ja saadame ta vastase tagalasse juhulaske tegema.

[PaganHorde]

Against Putin, It's Time to Channel JFK
http://www.politico.com/magazine/story/ ... _ge7WPk2t9

Eestist üsna palju juttu, eelseisva Obama visiidi eel.

[Kapten Trumm]

Kogu see sissisõjale on meie kontekstis fundamentaalselt vildakas ning läheb ühiskonnale tervikuna tunduvalt kallimaks maksma, kui panustamine eelkõige konventsionaalsetele võimetele.

1. Miskipärast ei näe, et toimuks piisav panustamine "eelkõige konventsionaalsetele võimetele". Ühe mehhaniseeritud brigaadi ja mõnede kergejalaväepataljonidega ei ole võimalik Eesti territooriumi vallutamist VF armee poolt märkimisväärselt takistada. Selle asemel käib endale õlale patsutamine ja NATO mantra korrutamine. Mis on enese petmine. Sean Connery sõnad filmis "Kaljukindlus" sobivad siia kui rusikas silmaauku: "Loosers allways try their best, winners go and f*** the prom queen".

Olukorras, kus idanaaber panustab 8-10% SKP-st sõjaväele, pole meil kaua selle 2% võimalik isegi seda esmast kaitsevõimet tagada.

2. Keegi pole siin rääkinud sissisõjast kui riigikaitse vormist, vaid sissisõjast kui ühest viisist, kuidas me võitlema peaksime. Kui me ministeeriumis mängime jaanalindu, siis sissisõda vallutatud aladel tekib ikkagi, sest on inimesi, kel on põhjust metsa putkata ja end "uue võimu" eest peita. Miks mitte kasutada seda paratamatust vastase kahjustamiseks, anda neile väljaõpe ja vastav varustus (mis muide maksab kaugelt vähem kui pataljoni rünnukid)

[Hjalmar Nelk]

Miskipärast ei näe, et toimuks piisav panustamine "eelkõige konventsionaalsetele võimetele". Ühe mehhaniseeritud brigaadi ja mõnede kergejalaväepataljonidega ei ole võimalik Eesti territooriumi vallutamist VF armee poolt märkimisväärselt takistada.

Sa ajad ikka oma joru (millekski muuks on seda raske nimetada). Millega siis on võimalik Eesti vallutamist VF armee poolt märkimisväärselt takistada? Eriti veel, kui võtta appi Sinu "väitlustaktika", kus ükskõik millisele vastuväitele lisatakse ikka ja alati kraad juurde. Aga kui keegi appi ei tule? (Eesti ja VF vaheline võitlus toimub ju õhutühjas ruumis). Aga kui eelhoiatust ei tule? Aga kui kallale tullakse ainult meile? Aga kui virutab kõigepealt tuumapommiga? Jne.

Ei ole võimalik niimoodi väidelda, kui Sinu ükskõik millise lahendi elluviimine nõuab kogu "lavakujunduse" ümbertegemist. Naljatilgad, ega 2% ei olegi piisav, minu lahenduse elluviimiseks peab olema 5% (või 8%, või 12%). Inimesed peavadki teistmoodi mõtlema/käituma/olema jne. See ei ole väitlus vaid mingi religioon.

Ei toimu mingit NATO-mantra laulmist, milles Sa kõiki ümberringi süüdistad. Ega toimu ka mingit asjatut õlalepatsutamist. Sina otsid lihtsalt endale vaenlasi, sest lihtsam on "võidelda" väljamõeldud vaenlastega.

Ah jaa, Sina oled väitnud, et mitte keegi meie riigijuhtidest ei räägi iseseisvast kaitsevõimest. Olid sunnitud nõustuma, et Terras siiski räägib. Nüüd ootaks ka tõdemist, et peaminister räägib. Vähemalt AK saates (oli see Paide arvamusfestival?) alustas Rõivas just sellest. Aga noh, ega Sina ju oma eksimusi ei tunnista (kindlasti leiad Sa mingi konksu)

[Lemet]

Isand Nelk, nüüd,mil varas piltlikul öeldes aidauste kallal lõhub, on vist pisut hilja põski punnitades tähtsa näoga tõdeda, et ilmselt on koera soetamine ikka üks põhimõtteliselt õige ofsus. Kui enne seda on aastaid ja aastaid rehepappi pandud ja kodakondsetele kiidetud et milleks meile koer, meie naabritel on koeri nigu muda...mäletate veel neid aastataguseid lööminguid siinsamas foorumil, kus juttu jätkus kauemaks teemal, kuidas julgeolekuolukord maailmas muutunud on, kuis sõda Euroopas pea mõeldamatuja meie kui vanajumala selja taga ja ei peaüldse muretsema. Ja kuidas hurjutati neid, kes selles kahelda võtsid. Täna ilmutas Lucas artikli, kus tõdeb samu asju. Liigitame temagi virisejaks, mõjuagendiks ja EV halvustajaks?

[Manurhin]

Mis siis tuleks teha, kui oletame et meie käekäik saab olema samasugune nagu Gruusia armeel 2008. oli?
Lihtsalt lugeda oma üritus lõppenuks kui brigaadi staap enam eetris ei vasta või oleks tark kohe näha ette/valmistada ette ka plaan B ning võibolla ka plaan C?

Ei noh, iseenesest teatav sissivastupanu okupeeritud territooriumil peaks kindlasti olema, täiesti nõus. Ja seda sõltumata sellest kas brigaadi staap vastab või mitte, sest ega brigaad meil otse riigipiiril niikuinii ei seisa. Lisaks on võimalik variant et NATO tuleb aga ei jõua enne meie kokkuvarisemist siia kohale, kuna näiteks vahepeal Läti hävines veel kiiremini. Ka siis oleks vaja et Eesti ei muutuks kohe vaenlasele turvaliseks tagalaks vaid püsiks tulise piirkonnana. Aga samas ei tasu väga unistada kuidas me üks-ühele Venemaa 5-10 aasta pikkuse kurnava sissisõjaga siruli tõmbame. Sai Tšetšeenidel jaks otsa, saab ka meil. Oleks meid üle kümmne korra rohkem (nagu Afgaane oli), siis võiks loota et venelane väsib enne, aga alla miljoni rahvana meie kaotuste taluvus lihtsalt ei küündi sellele tasemele.

Tänases Eestis ei tuleks 5-10 aasta pikkune sissisõda kõne alla mitte ainult inimressursi vähesuse, vaid ka sisside "tagala" - talude ja väiketootmise puudumise tõttu. No ei lähe ju siss Ekseko seafarmi ukse taha omale praadimiseks lihakäntsakat või Talleggi kanalast mune küsima. Selveri või Prisma tagauksest leiba-saia samuti mitte. Selles suhtes oli sissindus e. metsavendlus Eestis peale teist maailmasõda võimalik just tänu taludele, kus kõike ise toodeti ja kust siss seda vajadusel saada võis. Sageli tehti abi eest tasuks talus tööd. Väga hästi saab tolleaegsetest oludest aimu Eno Raua raamatust "Etturid". Just tänu maaelu olemasolule on ka tänased Afganistani taliibid ja muud tegelased võrdlemisi edukad - ka täna käib seal külaelu nii nagu 50, 100 või 200 aastat tagasi. Endiselt kasvatatakse kitsi-lambaid, leiba küpsetatakse igas majapidamises ise jne. Natuke siit majast, natuke sealt majast ja ongi sissil seljakott toitu täis ja jääb ka pererahvale piisavalt järgi. Muidugi võime ju mõelda, et tänapäevane metsavendade abistaja ei peagi toitu ise kasvatama vaid võib selle poest osta ja hiljem toiduabi vaikselt vajalikku kohta toimetada, kuid ka see on küllalt riskantne. Kes on lugenud Ivan Papulovski raamatut "Sinine kolmnurk", see peaks teadma, et ei jää mitte tähelepanuta, kui keegi äkki poest tunduvalt rohkem toitu hakkab ostma kui varem. Iseäranis lihtsalt on ostetavad kogused jälgitavad tänapäeva panga- ja kliendikaartide ajastul. Kui kodanik X ostis siiamaani stabiilselt korvitäie toitu igal nädalal ja järsku hakkab ostma selle asemel kärutäie... Hm, kuhu ta selle paneb? Positsioneerime õige natuke selle mehe mobiili. Ohhoo... Miks ta iga laupäeva õhtul linnast välja sinna metsa sõidab (või: miks ta telefoni koju jätab ja ise kuhugi läheb)?

Vaat nii on lood. Raske oleks sissil tänapäeva Eestis hakkama saada. Lähed võtad relva ähvardusel mõnelt allesjäänud külaelanikult kogu tema toiduvaru (pool pätsi leiba, paar pakki makarone ja jupikese vorsti) käest ära, läheb viimane suure tõenäosusega teatama "kuhu vaja", sest ta jääb ju nälga. Külapoe röövimine ei käi ka enam nii lihtsalt, et lööd kaupluse telefoni püssikabaga puruks ja tead, et järgmine lähim telefon asub õige mitme kilomeetri kaugusel. Igal suvalisel möödakäijal on ju telefon taskus. Ja vähe sellest, et vaid telefon, lisaks enamasti ka kaamera. Seega igasugu singid-munad-võid-hapukurgid ja muud taolised hõrgutised tuleks tänapäeval metsas ära unustada. Kartulit ehk õnnestub mõne suurtootja põllu nurgast omale veidike "rekvireerida", leivavilja samamoodi (kuidas sellest jahu jahvatada ja leiba küpsetada on juba omaette teema). Liha saad, kui mõne metselaja ära kutsud, kala - kui on, kust ja millega püüda. Külmal talveööl tehakse punkrile haarang, õnnestub siiski haavatuna põgenema saada. Aga nüüd oleks vaja kohta (mis ei asuks just väga kaugel), kus mõned nädalad ennast varjata ja tohterdada. Parema puudumisel kasvõi heinu täis küün sobiks selleks. Aga paraku on praegu suuremad šansid kohata metsas elusat Elvist kui heinu täis küüni.

Lihtsat, head, odavat ja kiiret lahendust kujunenud olukorrale ma ei näe. Nüüdseks on klassikalisest maaelust juba terve inimpõlv vahelt ära jäänud. Eesti kaitse mõttes on praegu ainus variant heidutusvõime suurendamine. Võtta relvastusse maamiinid, rajada mingigi riiklik kaitsetööstus. Kõige tähtsam oleks muidugi praeguste ennast ammu ammendanud mugavuspoliitikute asendamine progressiivsemate jõududega.

[Hjalmar Nelk]

Lemet - Sinu jutt on teemast mööda. Ning minu isikut alavääristav (või mida Sa selle põski punni ajamise jutuga saavutada tahad?). Kas see ongi Sinu parim stiil ja katse?

Palun loe postitus läbi. Mina väidan, et Trummi (ja ka Sinu) väitlemistehnika on lapsik ja ebaloogiline. Teie mõlemad võtate vaevaks kritiseerida meie riigikaitselahendusi. Tore on, et keegi kritiseerib. Kuid te ei kritiseeri lahendusi, kui selliseid (teisisõnu - sellise etteantud ressursiga saab ehitada selliseid asju), vaid kritiseerite raamistikku (teisisõnu - praegused otsused on lollid, sest suurema ressursiga saaks hulga rohkem asju ära teha). Kas te tõepoolest arvate, et kui kaitseministeeriumil ja kaitseväel oleks piiramatult ressursse käes, ei tehtaks teistsuguseid lahendusi? Seega on minu jaoks teie "konstruktiivne kriitika" lihtsalt suures osas mõttetu jutt.

Kokkuvõttes - ei maksa ennast kujutada "demokraatia eestvõitlejana" või piinatud geeniusena. Õige väitlus oleks ikka selline, kus ütlete, et oli selline olukord ja käituti niimoodi. Mina teeksin samasuguste ressurssidega hoopis niimoodi. Ja ikka raamistikku arvestav - meie elame 21. sajandi maailmas ja Eestis. Praegu on sõjaliseks riigikaitseks eraldatud 2%. Eesti kuulub NATO-sse ja sellel organisatsioonil on omad tahtmised ning kohustused. Jne. Vastasel juhul oled tõepoolest varsti mõjuaegent.

[Hjalmar Nelk]

Ah jaa, Lemet - palun räägi, mis see aastate pikkune rehepapi panemine olnud on?

[Actual]

Mina sissitegevust maha ei teeks. Vaidluses konventsionaalne vs sissitegevus vastandumine ei ole võibolla mõistlik. Konventsionaalne armeemudel on suures osas oma ülesehituselt kopeeritud suurriikidelt, kus omad eeldused. Eesti kontekstis ei tarvitse need eeldused paika pidada, näiteks meie majanduslikud võimalused ehitada täisväärtuslik konventsionaalne armee, koos pädeva õhu-, mere-, raketi- jne vägedega ei tarvitse olla reaalne. Konventsionaalse mudeli puhul, kui hakata kastikesi ära jätma, on see nagu auto, millelt ükshaaval rattaid alt ära võttes enam rallit ei sõida, või ei sõida üldse. Eesti puhul kehvad eeldused on meie geograafiline asukoht ja väiksus - võimalik vastane saab kogu Baltikumi lukku panna, nii õhust, merelt, kui maalt. Geograafiline väiksus tähendab sisulise tagala puudumist, milleta konventsionaalse sõjapidamise jätkusuutlikus on enam kui küsitav.
Sissisõjapidamine ei ole vististi kunagi olnud planeeritud valik, vaid pealesunnitud valik - valik ülekaaluka vastase vastu. Ja meie vastane on teatavasti ülekaalukas, tõenäoliselt mitte 2 või 5 korda vaid potentsiaalilt kümneid kordi, seda nii arvukuse, kogemuse, juhtimise, relvaliikide või mistahes lõikes.
Aga mis juhtuks, kui sissisõda ei oleks olude sunnil käigult kujunev tegevus vaid planeeritud, ettevalmistatud, õpitud ja varustatud tegevus - võibolla on just see Eesti oludesse kohandatult parim võimalik heidutus ja võitlusviis. Mõelda, kui Afganistaani vastupanuvõitlejad ei peaks jahmerdama roostes automaadi ja väetisekottidega, vaid neil oleks arvukas kaasaskantav õhu- ja tankitõrje rakettrelvastus, tõhusad miinid, pädevad ja turvalised side-luurevahendid, õppinud snaiprid ja vastavad relvad - lääne koalitsiooni kaotused oleksid kordi kõrgemad ja vastupanuliikmete omad väiksemad, arvatavalt ei julgeks lääne sõdurid ilma raske soomuseta lihtsamaid patrullegi teha, aga raske soomus jällegi igale pool ei sõida ega ulatu
Arvan, et Venemaa oleks sama hädas, kus korralikke sihtmärke nagu ei olegi aga pidevalt lastakse masinaid nii õhus, kui maapeal, nii rakettide, kui miinidega, lisaks snaiprite tegevus sööb viimased närvid, sest koguaeg on kuskil saab keegi kuuli pähe, ja on tunne, et oled ise snaipri sihikul. Istuksid venelased samamoodi oma mullavallide vahel ja ei kipuks haaranguid ja muid liigutusi tegema, sest see lihtsalt kulutab - pea ükski nina väljapistmine ei lõpe kaotusteta, kus sõidad-astud miinile, kus tuleb kopter alla, jne.
Talude olematus ja hajaasustuse tänane hõredus on probleemiks, eriti kui võrrelda ajaloolises kontekstis. Aga see ei oleks probleemiks, kui seda ette näha ja teha vastavad ettevalmistused. Tänapäeva toidutehnoloogia peaks võimaldama piisava energiakogusega pikaltsäilivat toitu ette valmistada, olgu kuivained, konservid, muud kokkumiksitud säilitusainetaga kooslused. Usun, et 10 aastat säilivat kraami, mis aitaks elus püsida ja sõdida on võimalik toota ja säilitada. Piisaks, kui välja töötada hermeetilised konteinerid, kus sees kauasäiliv toit, elementaarsed ravimid jm ning need konteinerid konflikti alguses laiali vedada, varuga.

[Lemet]

Põhimõtteliselt on see rehepapi panemine suuresti see, millega tegeleti kuni tandemi Aaviksoo/Laaneots toimetamiseni. Mitte loomulikult kõik, aga suuresti oli selle hulgas rohkelt vaprat paigaljooksu. Või isegi Leninlikel radadel kulgemist- samm edasi, kaks tagasi. Alates üüratust solvumistundest kingitavate tankide üle läbi ehitamiste-lammutamiste kuni miinilaevastiku ja lennukiosakute. Olgu siis pealegi, ma sellega täitsa nõus, et minu lapsik ja ebaloogiline kriitika näitab kitsaskohti, samas kui lugupeetava sügav ja soliidne analüüs kiidab, et paremini on vaat et võimatu...Paraku kipub reaalne elu siiski vägisi sinnapoole kaldu, et see lapsik ja ebakonstruktiivne näikse pikemas perspektiivis siiski paika pidavat. Alates soomusvõimekusest, mida siin mitmed naeruks panid (ja mis meil nüüd käes on- aga oleks võinud olla juba 90-ndate keskel. Ja ei ole vaja hakata nüüd leelotama rahapuudusest- selleks tean ma toonases ministeeriumis toimunust piisavalt...maailm on väike) ning lõpetades varjendite vajadusega, mida veel kaks aastat tagasi naeruks pandi, mõtteid, et need võivad meile vajalikud olla, vaata et ülimaks totruseks kuulutati ja mida elu ise Ukrainas näikse tsiviilide elude säästmiseks vajalikuks näidanud. Mis punnis põskedesse puutub, siis ei pruugi lugupeetav oma kerge ülekaalulisuse pärast nüüd küüsi närida, tegu on sellise üldise kõnekujundiga...rahadest- korduvalt on juttu olnud teemal, et põhjanaabrid saavad ühest sissepandud rahaühikust meist rohkem tulemit. Muideks, täpselt samasugust retoorikat nagu lugupeetav viljeleb, arendati ka nendel mälestusväärsetel aegadel kümmekond aastat tagasi. Minu arust on kogu meie häda suuresti selles, et kogu tegevus toimub mitte tulemuse, vaid toimetamise enda pärast. Lisaks suuresti seltskonna poolt, kel sellest, mida ja milleks, suurt aimugi pole. Mis, muideks, vaatab oma häbenematus alastuses vastu ka sellest viimasest valitseva erakonna üllitisest kaitseteemadel. Huvitav, kui Eesti pangandust oleks arendatud samal tasemel kui kaitseväge, kuidas näeks meie finantsmaailm tänaseks välja? Nii raua kui toimetamise osas.
Mõjuagendiks olemine....ju ma siis olen, aga tundub mulle seda ilmaelu viimaseid käände jälgides, et tuleb peagi tõdeda- liiga vähe ja liiga hilja. Muideks, kas E. Lucas liigitub samuti vaenulikuks mõjuagendiks?

[mutionu]

Lemet - Sinu jutt on teemast mööda. Ning minu isikut alavääristav (või mida Sa selle põski punni ajamise jutuga saavutada tahad?). Kas see ongi Sinu parim stiil ja katse?

Arvamuste paljusus peaks ikka tore olema, isegi kui see ei lange kokku sinu arvamusega. Lõppeks on need kõik, nii sinu, kui Trummi, kui Lemeti omad, arvamused. Eraisiku isiklikud arvamused. Ja siin eeldada, et just sinu oma on ka see ainus ja õige, oleks tiba imelik.

Tänases Eestis ei tuleks 5-10 aasta pikkune sissisõda kõne alla mitte ainult inimressursi vähesuse, vaid ka sisside "tagala" - talude ja väiketootmise puudumise tõttu.

Isiklikult mulle pole küll muljet jäänud, et keegi räägiks tõsiselt 10 aasta pikkusest sissisõjast. Pigem on, minu meelest, jutuks olnud ajutiselt vaenlase poolt hõivatud maa-alal tegutsevatest sissidest. No näiteks tuleb Venemaa poolt rünne üle Peipsi ja läbi Narva ning selle saab pidama ca Tapa-Paide-Viljandi-Valga joonel. Siis jäävad nn rindest ida poole grupid, mis tegelevad vaenlase infra lammutamisega.
Selline tegevus ilmselt väga pikalt kesta ei saa, maksimaalselt kuu või kaks. Rohkem pole vajagi. Selle aja jaoks õnnestub küll toitu varuda.
See on minu arvamus, vähemalt nii ma olen aru saanud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tänasest KUKU-raadio keskpäevatunnist jäi mulle kõrva umbes selline fraas nagu "ajateenistuse segane reformikava" - jutt siis muidugi Reformierakonna üllitisest, mida siingi teemas näidatud.

Ütlen ausalt, et ma ei ole viitsinud seda oopust lugeda. Ja see mind täna kummitama jäänud KUKU-raadio fraas "segasest reformikavast" ongi vist asja tuum - reformerite ajateenistuse-alased ponnistused olid, on ja jäävad nii nõrgaks, et neid polegi põhjust lugeda. Miks? Aga lihtsalt sellepärast, et reformeritel puudub üldse igasugune militaaralane knowledge... Kas keegi teab mõnda arvestatavat kaitseväelast, kes nõustaks reformereid? Kas keegi teab mõnda arvestatavat reformerit, kes on ise ajateenistuse läbinud? Vastus on ümmargune null.

Kogu reformerite militaaralane knowledge on üleõppinud magistrite surnud raamatutarkus kaitsepoliitikast, strateegiast jm sellisest, mis ei aita neil kuidagi jõuda ei ajateenistuse ega sõjaväe toimimise tuumani... Liiatigi siis veel sõjaväe (ja ajateenistuse) vajaduse adumiseni - no ja nii lihtne see ongi. Tulenevalt sellest ei ole ka erilist põhjust lugeda nende magistritibide ajateenistuse nn "reformikava" (a la jorss kirjutab koolipingis riigikaitse kontrolltöö kolmele ja ongi sõdur valmis) ning muud sarnast jama...

[Lemet]

Laaneots ju Ansipit nõustas

[kaur3]

Sissisõja ja konventsionaalse sõja vahele jääb sissitegevus (seda sõna mainis vaid Actual, kuid tegi sedagi vist sissisõja sünonüúmina), mida viljelevad tavalised kaitseväelased. Soomlased on meie eest väga suure mõttetöö ära teinud sissisõja, sissitegevuse ja konventsionaalse sõja plusside ja miinuste üleslugemisel. Tänasel päeval on nii mõnigi mees tõdenud, et nende uue sõjapidamise rakendamiseks võiks tolmu maha pühkida kasvõi 1979. aasta viimaselt sissimäärustikult. Just selle koondatud tegevuse osa pealt. Tänaseks päevaks on suutnud nad ka tulejõu madalatele tasemetele välja viia. Tänase päeva võimekusega tankitõrje- ja õhutõrjerelvadest võisid 1960. ja 1970. aastatel sissitegevuse üle arutlejad seal vaid unistada. Sellest paistavad ka siinsed kirjutajad unistavat.

Soovitan väga tuliselt lugeda seda doktoritööd, et hüpata üle juba kusagil läbi käidud vaidlustest.

http://www.doria.fi/bitstream/handle/10 ... sequence=2