PPA laevastiku kuludest ma ei tea, aga minumeelest jäävad neile uueks aastaks järele: Kurvits, Kati, Pikker, Valve.
Laevastike ühendamisest mitte keegi midagi teada lähiajal ei taha. Sh kaitseväe juhtkond väidetavalt ei olnud nõus PPA laevade paigutamisega Miinisadamasse - kes/kas kannab territooriumi valve kulud?
Minu vana idee oli, et valveülesanded avamerel võiksid jääda mereväelastele, milleks tuleks moodustada 3-5 laevaline (relvastatud laevad u 30 m, 100 t, 25 s) patrull-laevade divisjon. Seal ära kasutada ajateenijaid ja kaasata patrullsõidule PPA ametnik. Nende aluste ülesanne oleks ka nö lipu näitamine territoriaalmeres Narva-Jõesuust Ruhnuni ja mere skanneerimine (sh vee alt). Pääste- ja reostustõrje funktsioonid võiskid aga olla VTA ülesanne (nagu oli varem), kellel on juba suur laevastik (rahapada ka suurem). PPA-l võiksid olla C-sõidupiirkonnaga kaatrid-mootorpaadid (roolimajaga RIB-id, Merelõvid jms), mis on mugavad pidada ja mida saab kasutada pättide ning joodik-laevnike püüdmiseks rannikulähedases meres.
Põhipoint oleks aga selles, et 3 ametkonda peaksid koostööna pidama ühte merevalvekeskust (praegu peab iga asutus oma). See võib olla mingi selline majake, kus üks tuba on mereväelastel, teine piiriväelastel ja kolmas veeametnikel, kuid nad töötaksid koostöös ja rakendaksid ka ressursse koostöös. Tsiviilametnikelt võib nõuda lisaks vastavaid RS-lube, et nad koos mereväelastega pädeksid töötama. Piiriintsidendi korral juhib käsutuses olevad (iga ametkond peab tagama mingi osa oma tehnikast 24/7) ressursse PPA ametnik, sõjalise intsidendi korral MeV ohvitser, reostuse või avarii korral VTA ametnik - ülejäänud toetavad.
Lisaks võiks ehk olla merekaitseliit, mis toetaks vajadusel patrull- ja päästefunktsioone u 6-8 suurema kaatriga (kergelt relvastaud, u 20 m, 50 t, 30 s). Need võiksid jaguneda KL malevate vahel vastavalt mereallüksuste liikmeskonna arvukusele.
Aga see on niisama ulme.