Martin Peeter kirjutas:Ma pigem arvan, et praeguses olukorras ei ole õige kiirustada viletsat rahu tegema, sest:
1) Venemaad ei saa nagunii usaldada
2) Ukrainal on veel küllalt ressursse, kellega ja millega jätkata. Ka kümne tuhande mehe kaotus ei muuda seda asjaolu, kui 40-miljoniline rahvas on otsustanud oma kodumaad kaitsta.
Arvan, et praeguseks on Venemaa silmis lääs, ja ka USA rahutegemiseks piisavalt küpsed ja lääs on Venemaale kenasti kaasa noogutanud, et lahendus saab olla ainult rahumeelne
Senimaani Ukraina&lääs saatsid Venemaa rahujutu kuu peale, sest ATO edenes silmnähtavalt. Venemaa praegune tegevus üritab läänele vahepeal ununema kippuvat kokkuleppelist rahuplaani eeliseid meelde tuletada
Kuna USA ja euroopa on välja öelnud, et omapoolset sõjalist sekkumist Ukraina konfliktis ette ei nähta, jääb järgi mis - Kiievi jaoks jääb järgi, kas varem või hiljem püüelda rahumeelse lahenduseni või kaotada (kodu)sõda ida-oblastitele. Venemaa toetus, ka otsene sõjaline toetus ei saa Venemaa jaoks palju hullemat (sanktsioonid) enam kaasa tuua, ja iga tänane edu rindel on venemeelsetele lisatrump läbirääkimiste laua taga.
Kiievi tänane võim võib olla üsna habras, liiga palju vihjeid on, et Ukraina ei ole Venemaa konfliktis sugugi nii ühtne, kui võim paista laseb. Ja jutud, et janukovitsi-vene-üksõikse meelsed tuleks Ukraina juhtimis ja julgeolekuaparaadist otsustavalt välja rookida võib olla siinsete naiivsete diivani võitlejate soovunelm. Praktikas võiks rookimise järgselt jääda järgi väike vähemus - tekib küsimus, kas demokraatia poole pürgiv riik saab toimida vähemuse diktaadi all.
EL ja lääne suhtumine Ukrainasse ei ole kindlasti omakasupüüdmatu, isegi ida-euroopa EL-i vastuvõtmisega on spekuleeritud, EL-i motiiviks olevat neegrite migratsiooni-integratsiooni läbikukkumise ja selle asendusena nähti asendada läbikukkujad inimressursiga kultuuriliselt ja rassiliselt lähemate riikide inimestega. Rikkad riigid saavad rahaga palju ära teha, aga lõpuks taandub kõik inimesele - raha, ka palju raha ei asenda aina süvenevat inimeste puudust. Euroopa Liidu juhtivad riigid võivad Ukrainat näha ainult kui ripakil ressurssi, mida headel asjaoludel annaks oma huvides ära kasutada. Kodusõjas Ukraina paraku ei kvalifitseeru tulusaks äriprojektiks ja targem eemale hoida.