Vaadates ja kuulates antud hetkel toimuvat, siis kahjuks on U olukord praegu halb.
Peab otsest võitlus ju Vene regulaaridega, Lavrovi kivinäoga möla ei muuda siin olukorda.
Head lahendust mina küll hetkel ei tea.
Võita otsene sõjaline konflikt Venemaaga - see on ikka üle ootuste raske ülesanne, aga teostatav. Kuid selleks on vaja palju enamat kui need kergrelvastusega vabatahtlikud üksused. Miks Poroshenko hetkel ainult sellist taktikat kasutab,
(Kui ta tulevikus memuaarid avaldab sel teemal, siis ostan selle raamatu). Kas loodab viimse hetkeni, et Venemaa loobub või on nõus läbi rääkima? No ei usu!!! On ju vanasõna, et mis hundi suus, see hundi kõhus.
Et peatada praegust Vene pealetungi, on tal vaja palju rohkem tulejõudu ja mehi. Hetke olukord tuleks kainelt üle hinnata, evakueerida olemasolevad väed kottidest, tehased korralikult tööle panna, koolitada välja armee. Eemalt vaadates on U olnud umbes pool aastat aega armeega tegeleda, siiani pole silmaga nähtavaid edusamme näha (rõhutan sõna näha, kuna puudub otsene kontakt ja sisu ei tea, ehk on siiski asi palju parem kui paistab).
Üks variant on teha süda kõvaks, sõlmida rahu kas siis sepakatega, Venemaaga või vana kuradi endaga ja las siis ise majandavad seal (Venemaal ju paks rahakott, küll venelased selle ka üle elavad
). Enne siiski evakueerida lojaalsed kodanikud. Samas ehitada ja kindlustada uus piir ja kehtestada viisakord jne Venemaaga. Aga sellesse varianti ei usu. Ukrainlased siiski on suur ja uhke rahvas, pika ajalooga. Ei usu, et nad oleks nõus sellist asja alla neelama.
Seni kestab sõda ja ukrainlaste hulgas kasvab viha venelaste vastu. Ja venelastel on üks liitlane vähem maailmas, kellega saaks arvestada.
Aga üritan säilitada optimismi ja loodan, et asi lõppeb ukrainlastele hästi.