EOD kirjutas:Paistab, nagu oleks küllaltki suure nurga all maasse tulnud, kuna puid suht vähe murtud ja tiivad kere küljes.
Kas kukkus pöörisesse või tegi vigurlendu väikesel kõrgusel ja ei tulnud pikeest välja. Igatahes paistab küll sedamoodi, et mindi tegema huvilendu lennuvälja lähedal.
Mootori seiskumisel oleks saanud minimaalsel kiirusel puulatvadesse maanduda ning inimesed oleksid tõenäoliselt väikeste vigastustega pääsenud. An-2 automaatselt avanevad eestiivad võimaldavad parašüteerivat maandumist ("kõht ees" asendis).
Veidi küll OT, aga olen kuulnud, et kui AN-2 läheb strooporisse, siis sealt väljatulemiseks on kõige parem moodus lasta juhis lahti ja ta tuleb sealt ise välja. Vastab see tõele?
Põhimõtteliselt küll, kuna An-2 on suure stabiilsusvaruga. Seda tingimusel, et massitsentreering on paigas. Kui näiteks raske koorem on paigast liikunud, siis ei päästa miski.
Teine moment on kõrgusvaru. Potentsiaalset energiat (kõrgust) saab muuta kineetiliseks (kiiruseks) ja vastupidi. Kui aga pole ei kiirust ega kõrgust, ongi "prassai, roodina". Lennuk laseb varisedes nina alla ja sööstab kiirust kogudes maa poole, väljavõtmiseks aga kõrgust enam pole.
Veidi küll OT, aga olen kuulnud, et kui AN-2 läheb strooporisse, siis sealt väljatulemiseks on kõige parem moodus lasta juhis lahti ja ta tuleb sealt ise välja. Vastab see tõele?
Taolisi juhtumeid ajalugu tunneb, taoline masin oli ka Il-2, mille kohta katsetuste kokkuvõttes olevat kirjas olnud umbes nii:
"Piloteerimine on äärmiselt lihtne. Koordineerimata viraazidel pöörisesse ei lähe, pöörisest väljub ise (ilmselt lastes juhis lahti). Maandub gaasi mahalaskmisel ise (ilmselt tänu suht tagumisele tsentreeringule, taolisel telikuga on suurim oht kapoteerimine). Lihtne nagu taburet."
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See pole küll õige teema aga ei leidnud hetkel paremat... Üks huvitav lend Moskvast Tallinna/Hämarisse. Ekraanipilt umbes 10 sekundit enne lennuki kadumist.
Ehk siis meie kella järgi umbes veerand tundi tagasi (20:58). Huvitav kes ja miks. Võimalik, et ärimehed aga siis oleks tahtnud näha veidi teistsugust kutsungit ja jõudmist Tallinnani.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
isakene kirjutas:
Iseenesest oleks huvitav teada, kui paljudel kunagi Siberist jalgalaskmine on õnnestunud?
Selle teema lk2'l oli selline küsimus.
Oli au tunda hr Kaljo Veber'it, nüüdseks juba kümmekond aastat manalamees. 55ndal aastal põgenes Komi ANSV Vorkutlagist, 59ndal aastal arreteeriti uuesti. Oli ka soomepoiss. Ma ei oska arvata kas Petšoora kant kvalifitseerub "päris-Siberina". Üsna kireva minevikuga muhe papi oli. Sorry OT pärast.
Kalakala kirjutas: ↑19 Apr, 2024 9:58
Ukrainlased räägivad ikka kindlas kõneviisis, et lasime selle TU 22M alla jah. https://t.me/Pravda_Gerashchenko/91525
Samade vahenditega millega lasid alla selle lendava A-50 radari. Umbes 300 km kaugusel. Vigastatud lennuk lendas veel tükk aega ja kukkus siis Stavropoli rajoonis alla. Kõva sõna.
Lennuk lihtsalt kukub alla nagu kivi. Kummaline. Mäletame, kuidas kukkus alla väidetavalt Ukraina sõjavange vedanud IL 76.
Kalakala kirjutas: ↑19 Apr, 2024 9:58
Ukrainlased räägivad ikka kindlas kõneviisis, et lasime selle TU 22M alla jah. https://t.me/Pravda_Gerashchenko/91525
Samade vahenditega millega lasid alla selle lendava A-50 radari. Umbes 300 km kaugusel. Vigastatud lennuk lendas veel tükk aega ja kukkus siis Stavropoli rajoonis alla. Kõva sõna.
Lennuk lihtsalt kukub alla nagu kivi. Kummaline. Mäletame, kuidas kukkus alla väidetavalt Ukraina sõjavange vedanud IL 76.
Ei ole ju nagu kivi ! Seal on piloodid viimseni proovinud seda kolakat õhus hoida. Tundub nagu mootor põleks. Võib olla raketi litakas ,aga võib ka olla rike .
Huvitav, kuidas ja kas üldse on võimalik reaktiivlennukit sellisest läbivajumise (stall) kukkumisest välja tuua? Mäletan combat flight simulatori aegadest, et kui Fw190 juhtus niimoodi kukkuma, sai nina maa poole suunata, kiirus ja õhuvool tiibade ümber taastusid, viisid lennuki pikeest välja ja korras. Me262 roolile siis ei allunud ja kukkus niimoodi lapiti ja maapinnani välja. Tundus loogiline, Fw190-l puhus propeller saba peale tuult ka siis, kui puudus kiirus ja lennuki asend kukkudes oli muudetav. Reaktiivlennukil selline eelis puudub. Mitte et nüüd mängu programmeeritud füüsika mingi realismietalon oleks.
Kena lame pööris. Lennuk on selgelt kaotanud juhitavuse ehkki kõik juhtpinnad paistavad küljes olevat. Selle põhjus on enamasti oluline rike hüdraulikasüsteemis. Tõenäoliselt sabaossa tulnud tabamus, mis lõhkus mootori. Selle põleng kahjustas hüdraulikat ja sabaosa juhtsüsteeme piisavalt, et lennuk muutus juhitamatuks.
Soobel kirjutas: ↑19 Apr, 2024 12:26
Huvitav, kuidas ja kas üldse on võimalik reaktiivlennukit sellisest läbivajumise (stall) kukkumisest välja tuua? Mäletan combat flight simulatori aegadest, et kui Fw190 juhtus niimoodi kukkuma, sai nina maa poole suunata, kiirus ja õhuvool tiibade ümber taastusid, viisid lennuki pikeest välja ja korras. Me262 roolile siis ei allunud ja kukkus niimoodi lapiti ja maapinnani välja. Tundus loogiline, Fw190-l puhus propeller saba peale tuult ka siis, kui puudus kiirus ja lennuki asend kukkudes oli muudetav. Reaktiivlennukil selline eelis puudub. Mitte et nüüd mängu programmeeritud füüsika mingi realismietalon oleks.
Saab ka purilennukit pöörisest välja tuua - see kuulub algväljaõppe juurde, kuna purilennukitega lennatakse suur osa ajast varisemise lähedastel kiirustel. Propijuga ei ole vältimatu eeldus (ehkki see võib teha elu lihtsamaks).
Reaktiivlennuki saab pöörisest välja tuua küll. Kõikidel lennukitel on varisemine ja pööris lennukatsete osa - kui lennukit pöörisest välja tuua ei saa, siis seda reeglina tootmisesse ka ei lubata. Tõsi, osadel lennukitel võib see pöörisest välja toomise protseduur olla täiesti mitteintuitiivne ja võtta ka piisavalt aega, mille jooksul kaotatakse palju kõrgust. Lame pööris on veel omamoodi frukt, kust väljumisel on omad tehnikad. Mõnede lennukite puhul võib lamepöörisest väljumine ka võimatu olla. Siis on veel olemas selili pööris (ehk siis negatiivse koormuse all toimuv pööris), kus on lisaks aerodünaamilisele keerukusele paljud liigutused ka vastupidi.
Esimesel hetkel arvasin, et tegu on 9/11 sarnase sündmusega.
