Uued relvasüsteemid EKV-le

[Hjalmar Nelk]

Lemet - palju maksab küsimus ei ole relevantne. Miks? Aga sellepärast, et hoopis tuleb küsida - et mis tegemata jääb, kui see valik teha? Raske aru saada? Kogu kaitse-eelarve kulub ära ja ressursse on meil pidevalt puudu. See on fakt. Nüüd kui Sina ütled, et ostame mingeid asju, mis meil plaanis pole (grom, T-55 jne), siis kas oled valmis vastame küsimusele, et mille arvelt? Kas õhutõrjepataljoni arvelt? Kaitseliitlaste varustuse arvelt? Masinate arvelt? Jätame mõne üksuse ära? Kogu planeerimine ongi selline valikute tegemine ja igaks juhuks asjadeks niikuinii raha pole.

Trummi ja manööversõjaga tahan hiljem rääkida

[Kapten Trumm]

Soesilm, mind tegelikult huvitaks rohkem VF sõjalise juhtkonna operatiivsed kaalutlused Abhaasia operatiivsuuna avamisel.
Kus juhtumisi polnud Gruusial suurt midagi vastu panna.
Kas motiiv oli idee lihtsalt Abhaasiat vallutada või oli 09.08 alanud opi ülesanne luua surve Gruusia tiivale ja sundida seeläbi neid vägesid Tsinvali ruumist kiiresti välja tõmbama?
Sellisel juhul polnuks sugugi "peaga läbi seina", vaid hästi läbimõeldud manööverkontseptsioon, eesmärgiga manööverdada Gruusia armee väljapääsmatusse olukorda ja sundida ta ilma suurema lahingutegevuseta taganema. Viimast kinnitab ka üsna väike kaotuste arv.
Mida võidakse vabalt ka meiega teha.

[Kapten Trumm]

Kood: Vali kõik

Kas BMP-3 sõidab mööda sooheinamaad paremini kui CV90?
Kas T72 või T90 sõidavad mööda sooheinamaad paremini kui Leopard? Sõidavad nad mööda jõepõhja paremini - Leopard võib ju ka vee all sõita, ainuke erinevus on see et toru mis veest välja ulatub on Leopardi puhul nii suur, et sealt saab inimene välja ronida kui vaja?

Meie vastas seisvad motolaskurüksused on varustatud hoopis suhteliselt lahja MT-LB-ga.
Kuid mis on minu hinnangul üks maailma parimaid soomusmasinaid pehmetes kohtades kasutamiseks (second only to pannvaagen).
Seda masinat kasutavad ka Siberis müttavad geoluure meeskonnad (need, kes maavarasid otsivad).
Näiteks laiemat tüüpi roomikutega on tema erisurve pinnale sama, mis seisval inimesel.
Miks?

[mikks]

Soesilm, mind tegelikult huvitaks rohkem VF sõjalise juhtkonna operatiivsed kaalutlused Abhaasia operatiivsuuna avamisel.
Kus juhtumisi polnud Gruusial suurt midagi vastu panna.
Kas motiiv oli idee lihtsalt Abhaasiat vallutada või oli 09.08 alanud opi ülesanne luua surve Gruusia tiivale ja sundida seeläbi neid vägesid Tsinvali ruumist kiiresti välja tõmbama?
Sellisel juhul polnuks sugugi "peaga läbi seina", vaid hästi läbimõeldud manööverkontseptsioon, eesmärgiga manööverdada Gruusia armee väljapääsmatusse olukorda ja sundida ta ilma suurema lahingutegevuseta taganema. Viimast kinnitab ka üsna väike kaotuste arv.
Mida võidakse vabalt ka meiega teha.

Strateegilisel ja operatiivatasandil tegutsetigi paremini, seda ütlevad enamik hilisemaid analüüsi. Allpool aga teguseti ikkagi üsna vanamoodsalt: pressime tankidega peale, küll teised tulevad järele ja küll grusiinid murduvad. Ei olnud seal mingit peenutsemist, mööda jõepõhja ujumist, vaid ikka üsna otse.

[Kapten Trumm]

No ei olnud ju "pressime tankidega", vaid tekitame kotti jäämise ohu ja grusiinid lähevad pressimatagi.
Otse pressimisel Gori suunas oli kõik see mererannikul aset leidnud kino ebavajalik ressursside raiskamine.

[Madis22]

No ei olnud ju "pressime tankidega", vaid tekitame kotti jäämise ohu ja grusiinid lähevad pressimatagi.
Otse pressimisel Gori suunas oli kõik see mererannikul aset leidnud kino ebavajalik ressursside raiskamine.

See eilne artikkel http://smallwarsjournal.com/jrnl/art/th ... -revisited ütleb, et grusiinidel oli lahing Tšinvali ümber juba kaotatud ning nad olid taanduma aetud, kui venelased alles märkasid ära kasutada olukorda, et 2 brigaad on Abhaasia piirlt ära toodud. Abhaasia madin hakkanud alles siis pihta, kui grusiinid juba Tbilisi ees kaitsepositsioonidele asusid.

[tommy]

Järjekordne tõestus Trummile, kuidas meil ollakse "mugavustsoonis" ja pole mingeid järeldusi tehtud muutunud julgeolekukorrast...

Eesti teeb Ameerika Ühendriikidelt ostetavate Javelini tankitõrjesüsteemide esimese 16 miljoni euro suuruse osamakse kiirkorras juba selle aasta eelarvest, et saada relvad kätte võimalikult kiiresti.
Valitsus kiitis täna heaks ja saatis riigikogule aruteluks 2014. aasta riigieelarve muutmise eelnõu, milles on muu hulgas saab kaitseministeerium Javelini ostuks 16 miljonit eurot.

«USA välisministeerium kiitis Javelinide müügi Eestile sel nädalal heaks. Läbirääkimised süsteemide ostuks on lõpusirgel,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste Postimehele.

Jugaste sõnul on eelarvemuudatus ajendatud julgeolekuolukorrast.

«Tegime hankeplaani ümber nii, et Eesti kaitsevägi saaks Javelinid kätte võimalikult kiiresti ning et meie maaväe ning eriti tankitõrjeüksuste lahinguvõime tõuseks. Selleks teeme esimese osamakse juba käesoleva aasta eelarvest. Raha tuleb sisemise kokkuhoiu arvelt,» lausus ta.

Javelini raketitõrjesüsteemi hanke kogumaht on 55 miljonit dollarit ehk 43,3 miljonit eurot.

Tankitõrjeraketisüsteem Javelin on alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastuses. Tegemist on niinimetatud lase-ja-unusta süsteemiga, mis tähendab, et rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma, mis suurendab kaitseväelaste ohutust lahinguväljal.

Süsteemi efektiivne laskekaugus on 65 meetrist 2,5 kilomeetrini. Seadme kaal koos kolmjalaga on 11 kilogrammi ning raketi kaal 15,5 kilogrammi. Lõhkepea läbistab kuni 750-millimeetrist soomust.

[Kapten Trumm]

Järjekordne tommy kangelaslik võitlus olematute tontidega.
Javelinile aplaus siitpoolt.

[mikks]

Kood: Vali kõik

Kas BMP-3 sõidab mööda sooheinamaad paremini kui CV90?
Kas T72 või T90 sõidavad mööda sooheinamaad paremini kui Leopard? Sõidavad nad mööda jõepõhja paremini - Leopard võib ju ka vee all sõita, ainuke erinevus on see et toru mis veest välja ulatub on Leopardi puhul nii suur, et sealt saab inimene välja ronida kui vaja?

Meie vastas seisvad motolaskurüksused on varustatud hoopis suhteliselt lahja MT-LB-ga.
Kuid mis on minu hinnangul üks maailma parimaid soomusmasinaid pehmetes kohtades kasutamiseks (second only to pannvaagen).
Seda masinat kasutavad ka Siberis müttavad geoluure meeskonnad (need, kes maavarasid otsivad).
Näiteks laiemat tüüpi roomikutega on tema erisurve pinnale sama, mis seisval inimesel.
Miks?

Ma tegelikult ei saa enam aru mille üle me vaidlemine. Alguses oli väide see BMP ujub ja CV mitte - kas see on argument, et CV-de asemel tuleks BMP-d osta? Ja kas nüüd hakkame arutama MTL-b plusside ja miinuste üle?

[Lemet]

Kas BMP-3 sõidab mööda sooheinamaad paremini kui CV90?

BMP-3 Weight 18.7 tonnes

CV9035NL Weight: 31,750 kilogrammes (empty)

Võrreldavate mõõtmete juures peaks BMP sooheinamaal kergemalt hakkama saama.

Kas T72 või T90 sõidavad mööda sooheinamaad paremini kui Leopard?

Erisurve on pea võrdne, kuskil 0,85-0,9 kg/cm2

ainuke erinevus on see et toru mis veest välja ulatub on Leopardi puhul nii suur, et sealt saab inimene välja ronida kui vaja?

[mikks]

Kas BMP-3 sõidab mööda sooheinamaad paremini kui CV90?

BMP-3 Weight 18.7 tonnes

CV9035NL Weight: 31,750 kilogrammes (empty)

Võrreldavate mõõtmete juures peaks BMP sooheinamaal kergemalt hakkama saama.

Kas T72 või T90 sõidavad mööda sooheinamaad paremini kui Leopard?

Erisurve on pea võrdne, kuskil 0,85-0,9 kg/cm2

ainuke erinevus on see et toru mis veest välja ulatub on Leopardi puhul nii suur, et sealt saab inimene välja ronida kui vaja?

CV erisurve peaks olema, vähemalt numbrite põhjal mida mina olen näinud, natuke parem kui BMP3-l. Ja üks nüanss veel. Olen lugenud mõne inimese arvamust, kes ise tankide-lahingumasinatega sõitnud, et pehmel pinnasel läbitavuse kontekstis on hoopis olulisem vedrustus kui nominaalne surve. Ei tea kas tõsi, pole spets.

Tankide osas ok, polnud varem sellist pilti näinud. Aga vahet pole, arvan et mööda jõepõhja sõitmine on niikuinii videoõppuste teema, päris sõjas vaevalt oluline.

[Kapten Trumm]

CV on erisurve pärast päris hea pill meie maastikul kasutamiseks.
Mulle arusaadavalt aga ta pole ujumisvõimeline (kompromiss soomuse arvelt).
Mis tähendab, et veetakistuste ületamisel vajab CV tankidega sama tüüpi pioneeritehnikat (ta ongi juba kergema tanki kaalus ka).
Vene mobiilsuskontseptsioon näeb ette, et jalaväe lahingumasinad (mõnel juhul ka haubitsad) on suutelised kiiresti veekogusid ületama ja hõivama vastaskaldal platsdarmi, et saaks turvalise üleveokoha luua. Seepärast on IFV-d, ratasoomukid, õhutõrje liikurmasinad (ka Buk muide) ja isegi mõningad haubitsad (122 Gvozdika ja 152 Giatsint) tehtud ujuvatena.
MTLB omab võibolla tähtsust seepärast, et mõista, kuidas tähtsustab idanaaber mobiilsust siinkandis sõdimiseks.
MTLB on oma standard konfis kehvema soomuse ja relvastusega kui BTR-80.

Mis saab mobiilsusest MTLB vs CV, ei oska ennustada. Loogika ütleb, et sarnase erisurve korral on takistuste korral eelis kergemal masinal, sest üles on vaja tõsta kogu masina mass ja raskemal masinal tuleb maapinnale kanda rohkem jõudu, mistõttu hakkab ta varem kraapima. See on ka BTRi imeliste maastikuomaduste üks alus - kerge kaal.

Kokkuvõte on aga, et lisaks raskele soomusele on vaja ka kergeid ja mobiilseid soomusmasinaid. Sedasi saab arendada raskel maastikul liikuvat tegevust. Õnneks on Eestis suuri jõgesid vähe, aga mobiilsuskontseptsioon, kus soomusmanööverüksus on täielikult sõltuv pontoonsildadest, oleks nt vene oludes välistatud, sest see üksus ei suuda ju julgestada vastaskaldal sillapead.

[Fordtransit]

Tervist. Veelkord tänud tagasiside eest. Kardan, et olete sellega hullu ässitanud.

Kui Ukraina söja algul käis mul peast läbi möte, et noh, seljakott on kodus pakitud, siis tänase päeva seisuga, kus Javelinid tulevad kiirkorras, mötlean ma juba sygavalt ja pöhjalikult järgi, mis mul seal kotti pakitud on ja mida vöiks kiirkorras täiendada.
Sisuliselt tähendab javelinide kiire toomine seda, et vallutussöda Euroopa piires on sundinud eesti poliitilise juhtkonna prioretiseerima kaitsehanked. Milline täpselt see julgeolekupoliitiline olukord on, teavad need inimesed, kes riigi eelarve kasutuse yle otsustavad. Aga miskit väga head see olla ei saa. Kas keegi siinollijatest oleks aastal 2006 vöi 2007 osanud oodata, et yhel päeval kuuleme et valitus on otsustanud; kaitsehanked esmalt ja seejuures ”kiirendatult.”? Mina ei ole.
Kas keegi oleks uskunud, et sisuliselt tuleb Eesti polittikutelt sönum: ”Kallid kodanikud, kahjuks oleme sellises olukorras, kus koolitoit, haridus, lastetoetused, infra peavad ootama. Tänase päeva seisuga vajame soomustehnikat ja tankitörjevahedeid esmalt, kui soovime elada vaba demokraatliku vabariigi kodanikena”.
Avaldan tunnustust poliitikutele selgroo eest. Ei saa eitada, on olnud hirm, et kui asi tösiseks läheb, hakkab osa jaanalindu mängima, osa istub laeva ja no siis näeb kes kohale jääb ja mida köike siis saab.

Tahaks karjuda, peatage planeet ma tahan maha astuda. Oleme siis jälle kenasti ajaloos sellisel etapil, kus yhe riigi relvastatud aktsioonid teiste riikide vastu pöhjustavad olukorra, kus valitsused peab prioretiseerima kaitsehanked. Ehk siis tere taas vana hea klassikaline ”Gunboat Diplomacy”
Ja asi ei ole ainult agressivse riigi juhtfiguurides, nendel meestel peavad taga olema mötteviisi toetajad, mötlemisviisi esindav poliitiline koolkond, kes seda köike toetavad, heaks kiidaavad ja ka ellu viiivad. Sulnid kabinetiunelmad impeeriumist kuskil kabinetidiivanites, luksusvillades pöhjustavad seda, et kuskil käib söda ja inimesi sureb. Noh, mina isklikult ja paljud meist on oma valiku teinud.

Teine asjaolu, mis tösiseks teeb on see, et tavaline sieriiklik poliitiline seakauplemine, oma joru ajamine, kus see on? Ma ei näe seda. Valitus otsustas soomukite hanke ellu viia,m lisaks tankitörje raketid kiirendatult ja ei miskit nuttu ega hala, säutsumist, twiitimist, laikimis? Vaikus? Ei miskit ”aga meie vallaamaja euroremont...”.

Ma loodan väga, et ma eksin, aga me köik teame mida see tähendab kui eestlased ja eesti vabariigis elavad muude rahvuste esindajad löpetavad omavahelise ja kogu muu nääklemise, jäävad vait ja keeravad seljad vastamisi.

See ei meenuta enam öndsas rahuaajas elavat demokraatlikku väikeriiki. Vötku söna psyhholoogia asjatundjad, aga söjas on yks kole asi asjade ootamatus ja seda just psyhholoogilsielt.
Ehk siis, kui dessantuura saapad katustele kukuvad, ei peaks esimene möte olema ”Aappi mis ma nyyd teen!” vaid hoopis ”Nii, nendel on maksimum 300 padrunit näkku, ehk visati varustust eraldi, ehk nati rohkem. Esiteks, neid peab tylitama jätkuvalt ja oma mehi roteerima, kuniks neil laskemoon otsas ja mehed jalapealt magama jäävad, teiseks, paari ööpäevaga peavad kohale jöudma kas masimaad pidi miskit vöi merejalaväelased. Seega kysimus, kuhu saata taraktor teed tökestama?” Aga öelgu psyhholoogid mis on targem. Lihtsalt söjamöttega harjumne ei ole löbus. Aga ootamatus on hullem.

Aga teema juurde tagasi. Jahh, 90 -datel Oli kindral Laaneotsal öigus, 10 masinat keskpolygoonile, näevad poisid vähemalt tanki. Tankitörjuja, kes ei ole elusat töötavat tanki näinudki, on paljust löbsuast ima jäänud.
NL -is ja päranduseks ka meil sildade kandevöime teatud teedel pidi olema selline,et kannats T72 ja mobiilseid ICBM systeeme, aga see ei ole tänapäeval otsustav piirang. Vahet ei ole MT-LV, T55, T72, ykstasköik mis vene masin täismetall lintidel, löhub teekatte ära. Peab asfalti pindama hakkama.
Maanteeamet ei luabks rahuaajal neid masinaid miette kui kuskil mujal kasutada kui polygooni. Seega see piiraks väljaöpet nii kodumaiselt, kui ka väljaspool Eestit.

BTR-ide suhtes, kui ta on olemas ja kaitseliitlane on ta korda teinud, myts maha mehe ees. Tubli mees. Kui ta on asjaga vamis saand, kysige möödaminnes mis töömaht ja osade hind seal oli.
Systeemses riigikaitses aga BTR -i öigustada on raske, sest kuigi jahh, liigub maastikul, pole hullu, on tema veerimik hooldusmahukas. Hoolduse puudumisel kooleb. Kui seal esineb rike, siis varusade saadavus on yks suur kysimärk. Ja seda praegusel kujul, lisasoomusetta, Kui masinat soomustama hakata lahingulise kestvuse saavutamiseks, suureneb koormus veermikule veelgi ja maastikulöbimisvöime väheneb.
Ehk siis väga laias laastus, selleks et oleks 100 BTR-i on vaja 300 mootorit, 3200 rehvi, tuhandeid veermiku juppe, sadasid startereid j, laadurid köike muud ja ysna palju ja seda köike kuskil laod seismas. Muidu need masinad ei pysi töökorras.

Soomustehnikaga veekogude yletamise teema.

See ei ole see, et söidan sisse ja ujun. Masinad valmistatakse selleks ette ja veekogu yletamine on operatsioon luure, julgestuse ja tagamisega. Kusjuures kui vene tankistid upuvad, tähendab see seda, et nad ei loe oma määrustikke, ega eöpi ega södi nende kohaselt. Pealegi kaotuste protsent öppustel oli ettenähtud, inimese elu ei ole sealmail väga suures hinnas.

Mis söjast me räägime. Oligarh käskis elektrienergia eest völgnevas ysna suures majayhistus elektri välja raiuda, kuni ära maksavad. Raiutigi. Ja inimesed kellede eluspysimine söltus aparaatidest, surid. Ja ei miskit. Selline on elu oligarhide riigis. Suurem osa Eesti venelasi teab seda, sugulased jne. Höigatused, et köik muukeelsed on automaatselt putinoidid, ei kannata kriitikat, on liiga pealispindsed.

Teema juurde tagasi.
Vene ”esimese esheloni” soomustehnika projekteerimise yks lähtekoht oli see, et nad suudavad söiduki tehnilise ettevalmistuse teostamise järel ja veetökke yletada ujudes. Samuti loodi ujuvad amfiibtransportöörid, nende masinate esmaseks logistiliseks tagamiseks. Seega on tehniliselt kergesoomukitel ujumisvöime olemas juhul, kui soomuki mass ei ole yletanud soomuki ujuvust, ehk siis projekteermisel lähtutud tingimused on täidetud. Ujumisvöime on seotud soomuki massiga, soomsuekaitse lisamine tähendab ujumisvöime kadumist.
Selline tulemus oli NSVL – Afghanistaani söjas, kus soomukite meeskonnad lisasid isesisvalt soomuki tornile kaitset lisaplaatidega, ehk siis sest ujumisvöime ohverdati soomusekaitsele, kui ilmnes et Afghanistaanivöitlejad kasutasid kuulipildujaid, käsitulirelvasid, mis suutsid soomuki läbistada. Sellest arenes välja amtelik mudel BMP-2D, mis ei olnud enam ujumisvöimeline. Ehk siis praktikas vahetati ujuvus soomsue vastu. Tavasödades on BTR-i väärtus see, et ta veab kaasa märkimisväärset kogust laskemoona. Kulka on hea aga see on yks kulka. Aga BTR-ile mahub pea ryhma moon päevaks.
Need lähinaabruses olevad ML- TB-d on selles suhtes meistrid. Nad on algselt suurtykiväe moonavedajad.
Kui nyyd kohtuvad kaks ryhma, yhel on kogu moon seljakotis, teisel soomukis, kes tormab mööda metsa kiiremalt ja kellel löppeb moon esimesena? Kumb saab oma haavatud evakueeritud esimesena?
Need on pemised vajadused, misk kohaliku kaitse yksus vajab ”lahingulist traktroit”.
Ratas vs roomiku valik on meie jaoks selles, et ratassomuk jöuab yhe tankimsega Leedu löunapiirile. Roomiksoomuk jöuab Eesti löunapiirile. Kohalejöudes metsavahele pöörates on roomik jällegi oma söiduvees. Eesti piires ratastehnika eelis, suurem mobiilsus teedel, ei pruugi möjule pääseda. Ratastehnika eeliseid kasutav sygav tiibamine läbiks oma ulatuses Läti kuskilt keskelt ja oleks eesmärgiga kuskil Peispi idakadal. Et kohalikule yksusele ei pruugi sellise ulatusega mobiilsust vaja ollagi.

Tankide veekogude yleatmine pöhja mööda söitmisega on söltuvuses pioneerialase luure läbiviimisest.

Pioneeri (sapööriluure) teostatakse eesmärgiga leida veetökke yletuseks sobilikud tingimused vajalikul suunal. See tähendab laugeid kaldaid, mis on annavad tehinkale haakepinna veekogusse sisenemiseks ja ja sealt väljumiseks,

Tankidega veekogu yletamiseks on vaja kaldale lisaks veenduda ka pöhja kandevöimes. Seda tostatakse möötpulgaga, mida surutakse maa sisse, vöi veekogu pöhja, saades sygavus kuhu maani siis möötpulk pinnasesse upub. Veekogu pöhjas peab selle teostama tuuker. Tuuker peab ka veenduma ka selles, et veekogu pöhjas ei oleks ebtasasusi, mis vöiksid tanki kallutada sellisel moel, et snorkel jääks vee alla. Snorkel on tankisti päästetee, selle kaugu ta peaks seiskunud masinast välja ronima. Mis vöib aga olla problmeaatiline, kui masin on vajunud kaldesse ja snorkel ongi see koht kust vesi sisse trygib.
Kokkuvöttes mööda veekogu pöhja söitmine on äärmiselt riskantne ettevötmine. Seetöttu ka ehitati peamiste sildade körvale veepinnast alapoole kahlamissillad, ehk siis veekogu pöhjas toestati ja betoneeriti ylesöidutee, mis ei ole öhuvaatlusega avastatav. Veekogude yletuseks sobilike punktidega kaartde koostamine on elementaarne pioneerialane ettevalmistus ja luure. Selliste asjadega on tegeldud väga, väga kaua.

Lumekattest:
Pehmed, lumevaesed talved ei saa olla masinate hanke lähtekohaks. Kuna masinate eksplotatsiooni iga on kymenid aastaid, peab lähtuma keskmistest andmetest. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima
Ytleb et eestis on pikk talv, 24 cm lund ja kuni 120 päeva aastas keskmiselt Ida -Virus.

”Need teadmised "millist varustust Eestil osta tuleb" on paraku suuremas osas eilse ehk Obama visiidi ja Walesi tippkohtumise eelse poliitika järelmid.” Kui nyyd vaadata foorumi ajalugu, on sllest räägitud sellest päevast alates kui EKJ sai taasloodud ja neid jagub veel niikauaks kuniks on vajadus demokraatliku vabariigi söjaliseks kaitseks.

”kus meil endal puudub nende kõrge hinna tõttu igasugune lootus piisavaid sõjaaja varuosade ja laskemoona DOSe akumuleerida” Igal NATO riigil on kohustus esmaseks kaitsevöimeks, kuniks artikkel 5 jöustub ja realiseerub. Niikaua peab ise maapeal hakkama saama. Seetöttu peab neid DOS-e olema ikka päris piisavalt. Asi ei ole selles et X mysrk vöi Y rakett maksab, nende ladustamine juba maksab. Kostöö igal juhul, nii ladude kui systeemide osas.

Harjutusväljade loomine Ämariga seotult, no hea kui lenduritele miski merelaid antakse treeninguteks. Masimaa osas harjutusväljade loomine on väga valuline teema.

USA vägede üksusepõhine varustus: on möeldud Usa vägedele endile. Ehk siis kui vaja, istuvad mehed lennukile, tulevad maha, lähevad lattu ja vötavad asjad ja hakkavad tööle, See on nende jaoks möeldud, Kui nad sealt meile jagama hakkavad, siis neil endile ei pruugi jaguda. Esmane kaitsevöime on meie kohustus.

Aga Game Changer ei ole ladu, rajatis, hulk dosse.
Game changer on kui on tomiv, läbimöeldud systeem. Game changer on see, kui me mobiilsuse korda saame ja paarsada 81mm miinipildujat hangime, nii et iga önnetu jalaväekompanii söidab ringi kus tahab ja millal tahab, oma miinipilduja ryhm seljataga.

Klassikaliselt alates Vene – jaapani 1905.a. söjast, jalavägi ilma miinipilduja toetuseta ei ole jalavägi, söjavägi ilma suurtykiväeta ei ole söjavägi sellest ajast alates kui Otomanid esimesed suurtykid euroopasse tirisid.

Kysimus on köige lihtsamas plaanis selline: kas me oleme valmis kaotama osa teritooriumist ja/vöi istuma kuude kaupa kaevikus? Kas Eesti yhiskond on valmis elama kuude kaupa söjatingimustes, ja/vöi miskite relvastatud gängide omavolitsemisega Eesti pinnal?
Kas tahame istuda kaevikus, parimal juhul söita tendi all, vöi me eelistame töödata nagu korralik väikefirma, söites soomuses. Ehk siis ”Ahhaa, tuli töö, selge, tööriistad kaasa, istume masinasse, söidame kohale, vaatame yle, teeme ära ja öhtuks koju naise ja laste juurde.

Mismoodi me södida tahame ja suudame yhiskonnana ja mis on lähim sellele mida me ka materiaalselt suudame?
Kus on jalaväe lahingmäärustik, mis ytleb mida keegi tegema peab ja millal?
Soomuse roll kohalikel yksustel on seejuures kena hunnik laskemoona masinas, järelvedu, haavatute evakueerimine ja viimaseks aastaringne elementaarne mobiisus. Kui kogu ryhma laskemoon ja varustus kaasa vötta, vöime me praegu jääda maha mobiilsuses Augustuse aegsetele Rooma leegionidele.

[JTatikas]

«Tegime hankeplaani ümber nii, et Eesti kaitsevägi saaks Javelinid kätte võimalikult kiiresti ning et meie maaväe ning eriti tankitõrjeüksuste lahinguvõime tõuseks. Selleks teeme esimese osamakse juba käesoleva aasta eelarvest. Raha tuleb sisemise kokkuhoiu arvelt,» lausus ta.

Keegi oskab öelda, mille arvelt täpsemalt 16 miljonit leiti? Luhta läinud hanked?

[aj1972]

Paremad maksulaekumised on minu arusaamist järgi 16 miljoni leiukohaks st.kaitseelarve 2014 kasvas 16 miljonit.