Arvo "käre-maru-vahva" Nurk
Re: Arvo "käre-maru-vahva" Nurk
Vabandust.Minus tekitab küsimusi eesti 8-14 saj sõjamehe värvitahvel.Ma olen aru saanud,et eestlaste esivanemad ei kasutanud vibusi sõjapidamiseks.Kasutati viskodasid ning võimalik,et ka viskepuid odade kaugemale heitmiseks.Selle aja arheoloogilises materjalis nooleotsad on vene- või skandinaaviapärased.Eestipärastest nooleotstest mina pole kuulnud.Ristsõdade ajajärgul eestlased puutusid kokku ambudega ning vähemalt prof Ain Mäesalu arvates võeti need laialdasemalt kasutusele.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Eesti 8-14 saj sõjamehe värvitahvel
Lgp. teeline35;
Mina saan sellest teemast, kas eestlaste esivanemad kasutasid vibusid või mitte, nii aru, et arheoloogilistest leidudest on teada, et muinasaja eestlased olid nii sama varustatud viskepuiduga, (visk) odadega, kirvestega, mõõkadega, vibudega, kaitsekilpudega (aga rohkem kandiliste kujudega, mitte ümmargused) - nagu kõik Eesti rahva naabrirahvad (skandinaavlased, sakslased/ordu vennad, lätlased ja venelased). Varajaste eestlaste peamiseks relvaks olid vist ikka vibud (ja nooled) ja kirved (pisut suuremad kui uue maailma esimeste rahvaste (Põhja Ameerika indiaanlaste) nii nimetatud"Tomahawk'id" - ja muinaseestlased olid väga, väga head oma kirveste viskamise oskusega), noad, jne.
Pean aga ausalt Teile ütlema, et ma pole mingi spets, asjatundja, muinaseestlaste ajaloo suhtes. Kui lugesin mitmest raamatust (näiteks ka raamatus: "Armies of Feudal Europe 1066-1300; Ian Heath; Wargames Research Group Publication; lk. 38/39/52"; William Urban ja Edgar V. Saks, jne), et üks "tüüpiline, tavaline 8-14. sajandi eesti sõdur" oli varustatud vibuga ja kirvega - seda ma siis joonistasin.
Raske nagu uskuda, et eestlased toll ajal ei kasutanud vibusi - kui kõik teised (Eestimaa vastased/vaenlased) neid (ja ka ambusi) kasutasid.
Loodan, et see aitab Teid.
Terv.;
Arvo L. V.
Mina saan sellest teemast, kas eestlaste esivanemad kasutasid vibusid või mitte, nii aru, et arheoloogilistest leidudest on teada, et muinasaja eestlased olid nii sama varustatud viskepuiduga, (visk) odadega, kirvestega, mõõkadega, vibudega, kaitsekilpudega (aga rohkem kandiliste kujudega, mitte ümmargused) - nagu kõik Eesti rahva naabrirahvad (skandinaavlased, sakslased/ordu vennad, lätlased ja venelased). Varajaste eestlaste peamiseks relvaks olid vist ikka vibud (ja nooled) ja kirved (pisut suuremad kui uue maailma esimeste rahvaste (Põhja Ameerika indiaanlaste) nii nimetatud"Tomahawk'id" - ja muinaseestlased olid väga, väga head oma kirveste viskamise oskusega), noad, jne.
Pean aga ausalt Teile ütlema, et ma pole mingi spets, asjatundja, muinaseestlaste ajaloo suhtes. Kui lugesin mitmest raamatust (näiteks ka raamatus: "Armies of Feudal Europe 1066-1300; Ian Heath; Wargames Research Group Publication; lk. 38/39/52"; William Urban ja Edgar V. Saks, jne), et üks "tüüpiline, tavaline 8-14. sajandi eesti sõdur" oli varustatud vibuga ja kirvega - seda ma siis joonistasin.
Raske nagu uskuda, et eestlased toll ajal ei kasutanud vibusi - kui kõik teised (Eestimaa vastased/vaenlased) neid (ja ka ambusi) kasutasid.
Loodan, et see aitab Teid.
Terv.;
Arvo L. V.
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Arvo "käre-maru-vahva" Nurk
Puhtjuhuslikult sattusin kiikama siia ja avastasin muinaseesti sõdalaste värvitahvlite arutelu.
Kui lugupeetavad ei pahanda, siis ei suuda ma omapoolseid arvamusi vaka all hoida. Pavlovi refleks vist või midagi...
Vibu on tollase relvana täitsa pädev (nooletupp käib küll paremale poole vööle, mitte üle õla seljataha) aga viskodade kimp käes ja viskekonks vöö vahel pädeks samuti. Kergem mees võiks kanda vööl veel võitlusnuga (seax) selle pistoda asemel ja kui sõjakirvest rääkida, siis puht praktiliselt võiks taprivars olla pikem. Kui mõte oli viskekirvest kujutada, siis ma sõna ei võta. Arvamuste paljusus ...
Raskem mees võiks kindlasti kanda terasest koonusekujulist kiivrit (jätaks autori otsustada kas lisada ka ninakaitse ja kaela kattev rõngastik) ja selle ogalise malaka asemel võiks kujutada tema relvana sõjanuia - ogadeta tahulise metallpeaga sirge varrega sõjariista. Jalga sobiks veidi üle pahkluude ulatuvad nahksaapad kannustega ja vöö võiks olla kaunistatud pronksnaastudega. Mõõk on väga ilus ja rõngassärk kenasti kujutatud. Nipet-näpet muidugi liiga utreeritud (kilbid, sõled, pandlad jms), kuid see polegi ehk värvitahvli teema.
Kokkuvõtteks kiidan autorit, kes oskust ja aega nii häid pilte joonistada. Edu ja jaksu ning loodan, et kriitika ei sega.
Kui lugupeetavad ei pahanda, siis ei suuda ma omapoolseid arvamusi vaka all hoida. Pavlovi refleks vist või midagi...
Vibu on tollase relvana täitsa pädev (nooletupp käib küll paremale poole vööle, mitte üle õla seljataha) aga viskodade kimp käes ja viskekonks vöö vahel pädeks samuti. Kergem mees võiks kanda vööl veel võitlusnuga (seax) selle pistoda asemel ja kui sõjakirvest rääkida, siis puht praktiliselt võiks taprivars olla pikem. Kui mõte oli viskekirvest kujutada, siis ma sõna ei võta. Arvamuste paljusus ...
Raskem mees võiks kindlasti kanda terasest koonusekujulist kiivrit (jätaks autori otsustada kas lisada ka ninakaitse ja kaela kattev rõngastik) ja selle ogalise malaka asemel võiks kujutada tema relvana sõjanuia - ogadeta tahulise metallpeaga sirge varrega sõjariista. Jalga sobiks veidi üle pahkluude ulatuvad nahksaapad kannustega ja vöö võiks olla kaunistatud pronksnaastudega. Mõõk on väga ilus ja rõngassärk kenasti kujutatud. Nipet-näpet muidugi liiga utreeritud (kilbid, sõled, pandlad jms), kuid see polegi ehk värvitahvli teema.
Kokkuvõtteks kiidan autorit, kes oskust ja aega nii häid pilte joonistada. Edu ja jaksu ning loodan, et kriitika ei sega.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 15 külalist