Tiigrid poris
Tiigrid poris
Tervist mudelistid!
Päris palju on aega mööda läinud viimastest siia foorumisse postitatud piltidest. Üle kolm aasta, kui mälu ei peta.
Kuna vend kinkis jõuludeks Tiiger 1 tanki mudeli, tekkis ka põhjus veits pühade ajal nokitseda. Selle lihtsakoelise dioraami tegevus võiks olla aset leidnud kusagil venemaal, umbes aastal 1943. Tank ise on Tamiya toodang, 1:35. mõõtkavas ja kannab torninumbrit 301. Maskeerimiskasukas on kahe värviline. Algul oli plaan teha kolmevärviline, aga tundus, et nii käib ka. Tiiger on ehitatud nii öelda otse karbist mis on minu puhul pigem reegel kui erand. Camo sai kerele veetud täpselt nii suvaliselt kui käsi liikus ja pulsilöögid selle värisema panid. Seega, mingile ajaloolisele atentsusele mudeli välimus ei pretendeeri.
Dioraami alus on välja lõigatud soojustusmaterjali tükist. Maastiku tegemisel kasutasin põhiliselt looduslike materjale mis on puistatud PVA kihile. Ja, et kogu sodi peale esimest aevastust minema ei lendaks lasin selle abakaasalt pätsatud juukselakiga üle.
Päris palju on aega mööda läinud viimastest siia foorumisse postitatud piltidest. Üle kolm aasta, kui mälu ei peta.
Kuna vend kinkis jõuludeks Tiiger 1 tanki mudeli, tekkis ka põhjus veits pühade ajal nokitseda. Selle lihtsakoelise dioraami tegevus võiks olla aset leidnud kusagil venemaal, umbes aastal 1943. Tank ise on Tamiya toodang, 1:35. mõõtkavas ja kannab torninumbrit 301. Maskeerimiskasukas on kahe värviline. Algul oli plaan teha kolmevärviline, aga tundus, et nii käib ka. Tiiger on ehitatud nii öelda otse karbist mis on minu puhul pigem reegel kui erand. Camo sai kerele veetud täpselt nii suvaliselt kui käsi liikus ja pulsilöögid selle värisema panid. Seega, mingile ajaloolisele atentsusele mudeli välimus ei pretendeeri.
Dioraami alus on välja lõigatud soojustusmaterjali tükist. Maastiku tegemisel kasutasin põhiliselt looduslike materjale mis on puistatud PVA kihile. Ja, et kogu sodi peale esimest aevastust minema ei lendaks lasin selle abakaasalt pätsatud juukselakiga üle.
Re: Tiigrid poris
Pärast protsessi kirjeldust pildiga kokku viies saan teha järelduse, et hea on näha, kui lihtsate vahenditega saab nii korraliku tulemuse teha. Ja seda veel pärast kenakest pausi. Ja kui tegu on jõulukingiga, siis ka kiirus on minu jaoks päris muljet avaldav. Kokkuvõtteks väha hea tulemus.
Kk
Kk
Re: Tiigrid poris
väga hea teostus ! nii mudeli kui ka dioraami osas.
aga, kuna muudmoodi ei saa, siis tooks välja ka miinused:
saan aru, et ei pretendeeritud ajaloolisele tõele ja autentsusele, kuid...
...Tiiger on "mid", ehk siis "keskmine" toodang - sellised kandsid kõik zimmeriiti. ehk siis see on puudu.
labidas ees on minu mälu mööda ühe konkreetse mudeli (kindla pardanumbriga) masina eripära, mis (kui ma ei eksi) osales Kurski lahingus.
aga, kuna muudmoodi ei saa, siis tooks välja ka miinused:
saan aru, et ei pretendeeritud ajaloolisele tõele ja autentsusele, kuid...
...Tiiger on "mid", ehk siis "keskmine" toodang - sellised kandsid kõik zimmeriiti. ehk siis see on puudu.
labidas ees on minu mälu mööda ühe konkreetse mudeli (kindla pardanumbriga) masina eripära, mis (kui ma ei eksi) osales Kurski lahingus.
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
Re: Tiigrid poris
Silm puhkab. Kõik on tasakaalus ja kuskilt midagi ei karju. Eriti meeldib see kidur haab künka otsas. Kahevärviline kamo ka väga hea. Kiirus on tõesti muljetavaldav. Üks käsi lõikas resti küljest juppe, teine liimis külge ja aerograaf hambus viimistles kogu loo?
Restitäis plastikut, liimi ja värve
Et argielu mõtetest puhata närve
Et argielu mõtetest puhata närve
Re: Tiigrid poris
Tänan poisid!
Hea kuulda, et nähtu laias laastus meeldib!
Te kõik mainisite ära kiiruse. Esimeses postituses kirjutasin, et tegemist on lihtsakoelise dioga, mida see ka ju tegelikult on. Väike loodusfragmendiga alus, tank koos komandöriga ja kuivanud jändrik puu, mis idee järgi pidi andma tervikule teatud karmima loomu. Nagu seda on sõda ise! Seega pole ühtegi üleliigset asja mille kallal peaks eraldi nokitsema.
Väheke protsessist ka.
Kõigepealt tekkis mingi väike ideealge, milline võiks asi hakata välja nägema.
Esimene käeline tegevus oli aluse välja lõikamine ja sellele liivapaberiga pinnavormide andmine. Seda tööd soovitaks teha võimalusel väljas. Mu enda elamine oli küll nagu "Veski Mati" tehas pärast jahupidu.
Järgmise asjana panin kokku tiigri. Ratta kinnitused liimisin külge enam vähem maastiku kumerusi arvesse võttes. Kui tank sai kokku pandud võis alata dio aluse värvimise ja maastiku kujundamisega. Kasutasin nii aluse kui tanki värvimisel Tamiya vee baasi värve mis kuivavad meeletu kiirusega (mulle meeldib). Emailidega oli alati see jama, et pidid 24h kuivada laskma ja muidugi need aurud millega tuba täitub, eriti aerograafiga värvides (emaile ei kasuta enam ilmselt kunagi). Tänu, juba mainitud Tamiya värvide headele omadustele sai tiiger kasuka selga praktiliselt ühe jutiga (baasvärv, camo, vesikad, kulumisjäljed, pesu ja muda). Üks vesipilt läks viimistlemise ajal puruks, aga peenike pintsel aitas uue märgi maalida.
Nagu mainitud, kasutasin looduse jäljendamisel valdavalt naturaalseid materjale. Ainukased mitte looduslikud on kaks eri tooni staatilist muru, mis sai kunagi kaubandusest soetatud.
Puu on tegelikult naaberkrundilt välja kaevatud kännu küljest ära sikutatud juur. Heina tutid on tehtud torumeeste kasutatavast linast (takust). Muud materjallid: liiv koos väikeste kivikestega, erinevate, minu koduhoovis kasvavate kuivanud taimede puru, oregaano maitseaine. Saigi vist kõik üles loetletud.
Kriitia poole pealt ka pisut! Konstruktiivne kriitika on alati hea ja ma pooldan kahe käega kui tuuakse välja mõni puudus viga või ebakõla. Kui keegi ei juhiks neile asjadele tähelepanu ei muutuks me ka paremaks oma tegemistes.
Zimmeri kammi ma endale veel soetanud ei ole ja kruvikeerajaga üks haaval mustri sissevajutamine ei ole minu teema. Kui kunagi õnnestub jälle mõnda miniatuurset sõjamasinat kokku panna, ehk katsetan siis zimmer tegemist ka (juhul kui ta peaks kõikidel eeldustel seda kandma).
Hertsogile on zimmeri kohalt raske vastu vaielda, aga siiski! Ametlike allikate sõnul hakati Tiiger 1 tankidele magnetmiinide vastast ködi peale kandma Augustis 1943. Samal kuul said masinad endale kahe nurkades asetseva esitule asemel ühe keskele. Uusi komandöritorne küljele avanevate luukidega hakati paigaldama varem samal suvel. Kuna tegemist oli ülemineku perioodiga (peab arvestama ka milline oli sõjaolukord), võis neid masinaid tehasest välja minna ka ilma zimmerita. Nii väidavad päris paljud inimesed maailmas. Tõestada seda väidet on muidugi tänapäeval raske kuna sellistest isenditest pole leitud pilte. Küll aga on piisavalt raamatutes ja netis pilte igasugustest muudest kõrvalekalletest mida justkui poleks pidanud konkreetsesse ajajärkku kuuluval sõjamasinal olema, või vastupidi. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal!
Kühvel-labida omistamist vaid ühele konkreetsele Kurski lahingus osalenud tankile ei saa pidada õigeks. Samasugust labidat võib näha sadadel piltidel mis tehtud erinevatest Tiigritest nii ida kui läänerindel.
A. P.
Hea kuulda, et nähtu laias laastus meeldib!
Te kõik mainisite ära kiiruse. Esimeses postituses kirjutasin, et tegemist on lihtsakoelise dioga, mida see ka ju tegelikult on. Väike loodusfragmendiga alus, tank koos komandöriga ja kuivanud jändrik puu, mis idee järgi pidi andma tervikule teatud karmima loomu. Nagu seda on sõda ise! Seega pole ühtegi üleliigset asja mille kallal peaks eraldi nokitsema.
Väheke protsessist ka.
Kõigepealt tekkis mingi väike ideealge, milline võiks asi hakata välja nägema.
Esimene käeline tegevus oli aluse välja lõikamine ja sellele liivapaberiga pinnavormide andmine. Seda tööd soovitaks teha võimalusel väljas. Mu enda elamine oli küll nagu "Veski Mati" tehas pärast jahupidu.
Järgmise asjana panin kokku tiigri. Ratta kinnitused liimisin külge enam vähem maastiku kumerusi arvesse võttes. Kui tank sai kokku pandud võis alata dio aluse värvimise ja maastiku kujundamisega. Kasutasin nii aluse kui tanki värvimisel Tamiya vee baasi värve mis kuivavad meeletu kiirusega (mulle meeldib). Emailidega oli alati see jama, et pidid 24h kuivada laskma ja muidugi need aurud millega tuba täitub, eriti aerograafiga värvides (emaile ei kasuta enam ilmselt kunagi). Tänu, juba mainitud Tamiya värvide headele omadustele sai tiiger kasuka selga praktiliselt ühe jutiga (baasvärv, camo, vesikad, kulumisjäljed, pesu ja muda). Üks vesipilt läks viimistlemise ajal puruks, aga peenike pintsel aitas uue märgi maalida.
Nagu mainitud, kasutasin looduse jäljendamisel valdavalt naturaalseid materjale. Ainukased mitte looduslikud on kaks eri tooni staatilist muru, mis sai kunagi kaubandusest soetatud.
Puu on tegelikult naaberkrundilt välja kaevatud kännu küljest ära sikutatud juur. Heina tutid on tehtud torumeeste kasutatavast linast (takust). Muud materjallid: liiv koos väikeste kivikestega, erinevate, minu koduhoovis kasvavate kuivanud taimede puru, oregaano maitseaine. Saigi vist kõik üles loetletud.
Kriitia poole pealt ka pisut! Konstruktiivne kriitika on alati hea ja ma pooldan kahe käega kui tuuakse välja mõni puudus viga või ebakõla. Kui keegi ei juhiks neile asjadele tähelepanu ei muutuks me ka paremaks oma tegemistes.
Zimmeri kammi ma endale veel soetanud ei ole ja kruvikeerajaga üks haaval mustri sissevajutamine ei ole minu teema. Kui kunagi õnnestub jälle mõnda miniatuurset sõjamasinat kokku panna, ehk katsetan siis zimmer tegemist ka (juhul kui ta peaks kõikidel eeldustel seda kandma).
Hertsogile on zimmeri kohalt raske vastu vaielda, aga siiski! Ametlike allikate sõnul hakati Tiiger 1 tankidele magnetmiinide vastast ködi peale kandma Augustis 1943. Samal kuul said masinad endale kahe nurkades asetseva esitule asemel ühe keskele. Uusi komandöritorne küljele avanevate luukidega hakati paigaldama varem samal suvel. Kuna tegemist oli ülemineku perioodiga (peab arvestama ka milline oli sõjaolukord), võis neid masinaid tehasest välja minna ka ilma zimmerita. Nii väidavad päris paljud inimesed maailmas. Tõestada seda väidet on muidugi tänapäeval raske kuna sellistest isenditest pole leitud pilte. Küll aga on piisavalt raamatutes ja netis pilte igasugustest muudest kõrvalekalletest mida justkui poleks pidanud konkreetsesse ajajärkku kuuluval sõjamasinal olema, või vastupidi. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal!
Kühvel-labida omistamist vaid ühele konkreetsele Kurski lahingus osalenud tankile ei saa pidada õigeks. Samasugust labidat võib näha sadadel piltidel mis tehtud erinevatest Tiigritest nii ida kui läänerindel.
A. P.
Re: Tiigrid poris
Mul hakkas kohe silme ees film jooksma, kuidas ma nagu Cordon Ramsay kööginoaga reste hakin!Wittmann kirjutas:Üks käsi lõikas resti küljest juppe, teine liimis külge ja aerograaf hambus viimistles kogu loo?
Re: Tiigrid poris
hästi vastatud. ma ise jäin ka tõttöelda natuke mõtlema. millegipärast on meeles, et zimmeriti kanti peale 43-da detsembrist alates (et isegi hiljem kui Sinu toodud august 43), mis jätab neile ilma zimmerita tiigritele päris kõva "akna". Tiiger II osas on mu mälu zimmeriidi osas ilmselt tugevam kui Tiiger I-de osas. Lihtsalt veel ühe riuka mainin ära: zimmeriiti ei kantud peale mitte ainult tehases vaid ka rindel. sakslased olid korralik rahvas ja kui kästi, eks siis tuli tehaHertsogile on zimmeri kohalt raske vastu vaielda, aga siiski! Ametlike allikate sõnul hakati Tiiger 1 tankidele magnetmiinide vastast ködi peale kandma Augustis 1943. Samal kuul said masinad endale kahe nurkades asetseva esitule asemel ühe keskele. Uusi komandöritorne küljele avanevate luukidega hakati paigaldama varem samal suvel. Kuna tegemist oli ülemineku perioodiga (peab arvestama ka milline oli sõjaolukord), võis neid masinaid tehasest välja minna ka ilma zimmerita. Nii väidavad päris paljud inimesed maailmas. Tõestada seda väidet on muidugi tänapäeval raske kuna sellistest isenditest pole leitud pilte. Küll aga on piisavalt raamatutes ja netis pilte igasugustest muudest kõrvalekalletest mida justkui poleks pidanud konkreetsesse ajajärkku kuuluval sõjamasinal olema, või vastupidi. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal!
mis puutub zimmeriidi ise valmsitamisse, siis see on ka minu jaoks siiani osutunud üsna piinarikkaks ettevõtmiseks ning enamus neid ise pahtlist voolida on olnud pehmelt öeldes... rõvedad. mis puutub aga "kammi", siis tiigri etsikomplektis (voyageri toodang) oli see täitsa olemas. mul peaks mitu komplekti neid olema kogunenud. kontrollin ja annan teada, kui soovid, siis võid ühe endale saada. ülidselt üritan soetada kas zimmeriiditud mudeleid või siis täiendavaid lisasid neile juurde. eduardi omad on enamvähem hinnaga ning ei maksa sama hinda, mis mudel ise.
samas kammist adekvaatsem riist on ka täitsa olemas, mille endale soetasin: http://www.armorama.com/modules.php?op= ... 82&page=13
alguses on muud juttu, aga kui allapoole kerid, siis selgitada pole enam vaja.
labida osas ma rohkem sõna ei võta. olgu nii
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
Re: Tiigrid poris
Tänud Hertsog! Tuletan su pakkumist kindlasti meelde kui hakkan nokitsema mingi zimmerit vajava masina kallal.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist