www.militaar.net

Väike repliik siia.
Nagu üldteada, siis vahepeal Ukrainas märkimisväärne sõjapidamine hoo sisse saanud. Sõda on kummaline, kuid siiski üsna konventsionaalne.

Ilmselt pole kellelegi märkamatuks jäänud, et kaudtulerelvadel, sh suurtükkidel ja raketiheitjatel, on seal olnud järjest kandvam roll. Võivad nii päeva päästa, kui ka rikkuda. Paika peab isegi suurtükiväe vana juhtlause, et "maavägi jaguneb kaheks väeliigiks - suurtükiväelased ja sihtmärgid" ehk vajadusel tulistavad separatistid-terrorostid isegi enda poolele, et tsiviliste või keda iganes hirmutada või provotseerida.

Näen, et EKV suurtükiväevõimega süvendatult tegelemine pole selles valguses üldse liiast.
Uus RKAK näeb ette maaväena (senise 1 asemel) 2 kiirreageerimisvalmis brigaadi, mis kõigile arenenud vormikandjaile arusaadava loogika järgi tähistab 2 suurtükiväepataljoni (ja muidugi 2 õhutõrjepataljoni, 2 pioneeripataljoni ...). Nagu igaüks aru saada võib, siis senise relvapargi peale vaadates jäävad ühele brigaadile veel lähiviisaastakuks FH-70 ja teisele D-30.
Pole aga muudetud RA pataljoni struktuuri, mis on olnud mõeldud vaid 1 kiirreageerimispataljoni järk-järguliseks tootmiseks. Jalaväelaste tootmist on samas suurendatud. Võrus on tänaseks 3/4 jalaväepataljoni (1/4 ikka Tapal/Jõhvis), Jõhvis Viru pataljonis on ka u 1/2 nn soomuspataljoni käivitatud ja lisaks on veel upitatud Kalevit 1/4 pataljoni suuruseni (kus see paikneb, ei saagi aru - kord siin, kord seal). Kokku saab kaitsevägi igal aastal brigaadidele enam vähem 2 värsket manööverpataljoni - soomukitel 1 + veokitel 1.

Praktiliselt on kokku võttes olukord selline, et RA maaväes tahetakse toota täna ajateenijaist 2 lahingupataljoni aastas, aga sama ajaga vaid 1/3 lahingutoetuspataljonidest ehk poole vähem. Kui jätkusuutlik on see lahendus, on igaühe arvata, aga väidan, et sõja korral on meil piisavalt värsketest ja üldse erialaspetsialistidest vastavate kiirreageerimisüksuste formeerimisel puudus. Samas pole sellele jalaväelembusele tähelepanu pööranud minuteada ka keegi "dissidentidest". Ilmselt tähtsatele visionääridele liiga madal tase.

Ise aga läheksin veel kaugemale. Lisaks 2 brigaadi orgaanilistele pataljonidele vajaksime SA riigikaitseks hädasti ka suurtükiväereservi (vähemalt lisapataljon), mida saaks rakendada tugevdusena raskuspunktis oleva koondise toetamiseks.
Ja see ei oleks üle mõistuse kulukas ettevõtmine.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Aga äkki ongi STV ettevalmistus nii palju kallim, et mõistlik on neid reservväelasi hoopis kaks korda kauem kiirreageerimsüksuses hoida ... ja ÕTd ja pioneeri?
Palju eelmise RKAKi ajal SA üksusi tootma pidi?

Eelmise RKAK-i ajal vändati teatavasti 1 brigaadi 3 a tsükliga ja sellest välja jäänuid kanti põhivalmidussse.
Mis puutub aga erialavendade kiirreageerimise aja pikendamisse, siis see on paberil kindlasti efektiivne vaadata, kuid reaalsuses soovunelm.

Mõned näited.
- Enne uut RKAK-i ei olnud lahingutoetusüksused miskipärast nii kallid õpetada, et oleks tulnud poole vähem välja õpetada, kui lahinguvendi.
- Lahingutoetuse väljaõpe võib küll olla kuigipalju kallim, kui jalaväelase (usun, et põhikulud ajateenija väljaõppetsüklis ei ole just relvadest, vaid olmest, toidust ja personalikuludest), kuid on kindlasti protseduuriliselt ja tehniliselt keerulisem, mis tähendab, et rohkem asju annab aastatega ära unustada, kui jalaväelasel. 5-6 a jooksul unustab kindlasti enam, kui 2-3 a jooksul.
- Sõjapidamine ja selle õpetamine on üldse pagana kallis lõbu, aga peaks vaatama ka, missugune kasu on sellest väljaõppest kaitsevõimele. Praeguse seisuga näib suurtükivägi Ukrainas üks kõige efektiivsemaid, lihtsamaid ja operatiivsemaid meetodeid kaitse pidamiseks ning vastasele olulise kahju tekitamiseks.
- Alalise valmiduse pidamine 3 a sees on tegelikult meie ühiskonnas üsna mõistlik aeg. Ehk ei ole selle ajaga suutnud oluline osa seltskonda veel välismaale hajuda, kroonilsi tervisehädasid omandada või mõnel muul isiklikul põhjusel aktiivsest rivist eemalduda. Ilmselt on ka tublisid kaitseliitlasi, kes tahaksid valmiduse aja järel broneeringu alt vabanedes oma kodumaleva allüksusse (sh vastavale erialale) üle minna. Samas on hea, kui neid kaitseliitlasi aega teenima tuleb ja mõnda aega veel meie reservis on, sest nad on pädevad. 6 a kinnihoidmist aga võib mõningaid KL-ist lõplikult võõrutada ja ei ole mõtet traumeerida.
- Sõja ajal on "suvalisi jalaväelasi" (jalaväelased - andke andeks, eks teidki vaja ) ilmselt alati piisavalt saada ja isegi aukude lappimiseks, sest iga ajateenija saab rahuldava jalaväelase ettevalmistuse, kuid sobivaid erialaspetse nagu suurtükiväelasi ja pioneere saame tikutulega taga ajada isegi algstruktuuri mobiliseerides. Ja neid ei õpeta ega osta ka mõne nädalaga uusi. Hädapärase jalaväe laskuri võiks ehk selle ajaga teha.
- 5 a on parajalt pikk aeg, et kohenduda jõuaksid struktuurid, protseduurid ja mõned eriseadmed, mis tähendab et kiire reageerimise asemel tuleb esmalt hakata õpetama uusi lahendusi. Ja teatud erialadel peavad olema oskused väga täpsel tasemel.

Lisaks kõigele on vaid 2 pataljoni suurtükke meile kindlasti ka sõja ajaks vähe. 3 oleks miinimum. 1 pataljon suudab katta vaevu 1 brigaadi vajadused, aga toetada oleks vaja ka samas lähedal võitlevaid KL allüksusi, kel puudub märkimisväärne raskerelvastus ja tänu organisatsiooni seltskondlik-priitahtlikule iseloomule ka adekvaatne võime seda omada. Et tehniliselt hästi varustatud vastasele vastu saada, vajaksid nemadki tõsisemat tuletoetust...

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Tere jõudu!

Tänud härrased Herem ja hummel põneva arutelu eest.
Lugedes hummeli viimast postitust, ei saanud mitte jätta kommenteerimata.

Selles osas, et Ukrainas on suurtükiväel suur roll, on Sul tuline õigus. Paar päeva tagasi esines Ukraina STV esindaja ühel konverentsil ja mainis, et STV osakaal lahingus on oluliselt tõusnud ja kohati isegi 95%-ini. STV osakaalu mängib suureks ka see, et ametlikult ei saa VF õhujõududega toetada ja STV on ainus reaalne tuletoetus. STV esindaja ütles samuti, et VF laseb pelgalt kaardi järgi ka tõenäolised positsioonid läbi, samuti võimalikud vahetuspositsioonid. Samuti soovitas ta mobiiltelefonid üldse ära unustada ja ära korjata. Mobiiltelefoni sees hoides või kasutades on läbi peilimise uskumatult täpne STV tuli VF poolel.

STV toetamises KL maakaitsepataljonidele olen nõus ja see on vajalik, ent siin on minu arust vaja lahendada üks oluline valdkond: side ja tulejuhtimine. Hummel ole hea täpsusta, aga minu meelest STV koolitab tulejuhte välja arvestades brigaadi vajadusi, seega kas neid üldse KLile jätkub. Samuti kui KL ise peaks tuld tellima, siis on vaja viia lõpuks ometi ka Harrised KLile, arvestades ka, et KLi MKP võitleb tihti peale brigaadist kaugemal. Kas järsku STVP ei võiks hakata koolitama tulejuhte ka KLi struktuuridesse? Võtategi need pädevad ja hakkajad kaitseliitlased teenistusse, väljaõpe on Teie poolt, tehnika ja varustus on arvestusega KLi jaoks. Teatud erialasid KL ei jõua kunagi ise välja õpetada.

Praegu valitseb kaitseväes struktuuris jätkuv segadus, et kes siis ikkagi tulejuhtimist korraldav, kas manööverüksused, või kaudtuleülksused. Juhtkond pole suutnud seda asja lahendada 5 a jooksul, aga dubleerimine raiskab ressursse, sh aeg, personal ja kallid vahendid. STV ka praegu enam ei koolita tulejuhte JV-le, sest puudub ametlik ülesande püstitus kõrgemalt ja tegemist on niigi palju, et mitte väljaõppealase heategevusega tegeleda.

KL maakaitse- ja KV lahing- ehk manööverüksused peaks tegelema oma tulejuhtimisega tegelikult ise. Seda teed liigutakse järjest tänapäevastes armeedes. Tulejuhid-allohvitserid ja tuletoetusohvitserid tuleks aga koolitada üle kaitseväe tsentraalselt - eraldi erialana nagu näiteks tankitõrje, miinipilduja ja nende väljaõpe peaks hõlmama lisaks õhutulejuhi sissejuhatust. See on proovitud ja ei ole keeruline.

Kui mõelda laiemalt, siis oluline on nö koostöö- ja ühildumisvõime ehk vist popima sõnaga interoperabiilsus. Kui näiteks suurtükiväepataljon on liikursuurtükkidega ja omab tulejuhtimissoomukeid, siis juhul, kui tuleb asuda toetama kergejalaväge, ei saa kohale jõudes neid lahingrivistuses kasutada. Kui aga haakes suurtükiväepataljon satub toetama soomusüksust, pole tulejuhtidel pärast kohalejõudmist oma maasturit võimalik kasutada. Samuti erinev taktika ja protseduurid, mis on isegi igas kompaniis natuke isemoodi kokku treenitud ja sinna kiir-sulandamisega tegelemine pole arukas lahendus. Parem lahendus on ikka, kui manööverüksus ise tulejuhtimise planeerimise ja läbiviimisega tegeleb, omades lihtsalt sidet suurtükiväega või miinipildujatega. Enam pole 19. sajand, kus iga patarei ülem pidi eespool oma patarei tuld ise juhtima - keegi muu ei osanud või julenud.

KL peab võitlusvõime saavutamiseks hakkama tegelema personalipoliitikaga professionaalselt, mitte lähtudes emotsioonidest. Kui KL liikmeks astub kunagine ajateenijast pioneer, tankitõrjuja või suurtükiväelane, siis ta ta tuleb suunata vastavasse allüksusse vastavale ametikohale, mitte kuhugi lambikohale ja siis kiruda, et ei suudeta (mis on ka tõsi) ise teha kvaliteetset väljaõpet 0-ist spetsiifilistele erialdele.
Praegu on KL suund spetsiifiliste erialadega aga selline, et stiilis Kükametsa Kalledest saagu miinipildurid, Tutimetsa Tõnudest tankitõrjurid ja Uugametsa Uunodest luurajad. Ainus allüksus, mida tuleks sellise territoriaalse lahendusega kultiveerida, on jalaväerühm või sisekaitserühm.

Veel. Soomes oli mingi aeg tagasi 1 jalaväebrigaadi koosseisus mitte 1, aga 2 suurtükiväepataljoni 122mm + 152/155mm, mis moodustasid brigaadi suurtükiväegrupi (tykistöryhma). Lisaks on armee-suurtükivägi.
Ilmselt peaks kõik teadma, et VF soomusjalaväebrigaadis (motolaskurbrigaadis) on ette nähtud 2 suurtükiväepataljoni Akatsia/Msta-S + raketiheitjapataljon Grad + suurtükiväeülema juhtimispatarei. Kokku rühmitades praktiliselt rügement!
Saksamaal oli aga külma sõja lõpuni 1 suurtükiväepataljon per brigaad, kuid brigaadid kuulusid diviisi ja diviisis oli oma suurtükiväerügement.
Eesti maavägi on praktiliselt ka 1 diviisi vääringus ja seega peaks olema ka maaväes eraldi vähemalt oma lisa-suurtükiväepataljon, mida saaks kas vajadusel paisata raskuspunkti või kasutada hoopis täiendava erialapersonali väljaõppeks, kui kriisiolukord peaks jääma püsima kuid (nagu Ukrainas). Kui aga näiteks kriis peaks tekkima suvel või sügisel ja RA tegevväelased tormavad tuhatnelja hõissaa oma SA üksusi formeerima, mis saab ajateenijatest, kes on alles baasõppel?
Eks see käi ka teiste erialade kohta, aga olen poole kõrvaga kuulnud, et mõne teise relvaliigi puhul on reservi peale kõrgemal natuke mõeldud.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Selge hummel, mina ei jaga ilmselgelt nendest asjadest muhvigi
Aga kui sa ise asju vahel vaid poole kõrvaga kuuled, miks sa siis täie suuga räägid?

Rebasepoeg - ma olin ka seal UKR konverentsil. Luure ettekandest tuli minu jaoks üks asi välja. Ma ei saa kinnitada, et see nii on, kuid avalike allikate jälgimine näitab sama. Esineja rääkis, kuidas positiivse muutusena on nüüd luureinfo hakanud liikuma otsa STV-le. Hästi muidugi. Aga kas sa seal skeemil JV-d nägid? Luure teostaja või tarbijana? Ei olnud. Kui sa vaatad UKRis toimuvat, siis paistab seal ka pidevalt, kuidas STV (ka reaktiiv) muudkui uhab mingite andmete järgi. Nõustun, et vahel on see väga efektiivne. Aga enamasti on see tühja. Asju proovitakse lahendada distantsilt ja sellest siis kasvabki STV roll. Kuid efektiivsuseks või tõhusaks, ei saa sellist sõjapidamist kindlasti nimetada.

Õige on, et JV tuleks rohkem integreerida STV-ga (ja muu kaudtulevõimega), aga minuarust on distantsilt asjade lahendamine märksa säästlikum variant, kui käsipidi kokku minek. Võimalik, et meil pole ka seda veel lõplikult mõistetud.

Mis aga STV (ja samaväärsena tegelikult Pi, Ta, ÕT, Lu, TT, mis uue RKAK-iga jalaväe varju jäetud!) arendamisse puutub, siis peaks alati vaatama pisut laiemalt, kui oma hoovis.
Selge, et iga lisastruktuur ampsab lisakulusid. Samuti on selge, et riigikaitse efektiivseks arendamiseks peab olema RA käigus võimalikult efektiivne ja põhjendatud süsteem. Meie uus RA/SA 2-brigaadiline ülesehitus toetab kõige paremini igas mõttes 2-süsteemsust ja kogu RA maavägi tuleks järelikult selleks ka vastavalt lõpuni struktueerida. Praegu päris nii ei ole, sest manööverüksused on eelistatud ja sellevõrra lahingutoetus ning lahinguteenindustoetus kiduramad. Peaks aga süsteemi, efekti ja mõistlikkuse huvides olema võrdne.

Praegune RA lahendus peaks olema umbes selline (ei ole miski saladus):

1JVBr:
- ScoutsP - eraldi lugu oma ülesannete ja komplekteerimispõhimõtte pärast; ei valmista ette reservväge.
- KaleviP - ilmselt 1/3-2/5 pataljoni, peaks valmistama ette "pasi-meh-reservväelasi" 1JVBr-le; suurusjärk ja asukoht on natuke kõikuvad.
- ViruP - ilmselt 2/5-3/5 pataljonist Jõhvis, peaks ka ette valmistama "pasi-meh-reservväelasi" 1JVBr-le.
- TTKo - 1/3-2/5 kompaniist Jõhvis reservistide õpetamiseks kahele brigaadile ja lisaks manööverpataljonidele.
- PiP - 1/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile ja lisaks manööverpataljonidele.
- ÕTP - 1/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.
- STVP - 1/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.
- LuKo - 1/3-2/5 kompaniist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile ja lisaks manööverpataljonidele.
- TaP - 1/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile + 1JVBr reaallogistika.
- StSiKo - 1/3 kompaniist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.

2JVBr:
- Kuperjanov - 3/4 pataljonist jalaväe reservi õpetamiseks 2JVBr-le. Üsna mõistlik ja efektiivne lahendus terviküksusena - parim ja ökonoomseim ajateenijate-reservistide õppelahendus. Puudu jäävad vaid mõned olulised erialad, mis asuvad seni RA 1JVBr all ja oleks vaja üle tuua.
- TaP - vaid reaallogistika, reservistide õpet teadaolevalt ei toimu.


Korrastatud nö 2-süsteemine nägemus oleks:

1JVBr:
- Scouts - muutusteta.
- Kalev või Viru - täisstruktuuriga efektiivne ja mõistlik pasi-pataljon Jõhvis, mis õpetab pasi-reserviste 1JVBr-le ja komplekteerib tegevväelastega kõik SA pasi-pataljonid.
- TTKo - 2/3 kompaniist Jõhvis.
- PiP - 2/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile ja lisaks manööverpataljonidele.
- ÕTP - 2/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.
- STVP - 2/3 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.
- LuKo - 2/3 kompaniist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.
- TaP - 1/3-2/5 pataljonist Tapal reservistide õpetamiseks 1JVBr + reaallogistika.
- StSiKo - 2/3 kompaniist Tapal reservistide õpetamiseks kahele brigaadile.

2JVBr:
- Kuperjanov - täisstruktuuriga, sh spets-erialarühmad, tendi-pataljon jalaväe reservi õpetamiseks 2JVBr-le. Mõistlik, efektiivne, ökonoomne. Komplekteeriks tegevväelastega kõik Br SA kergejalaväepataljonid. Ligikaudse valemiga, et 1x RA JVKo tegevväelaskond moodustab 1x SA JVP tuumiku, sh 1x RA JVR juhtkonnast saab automaatselt 1x JVKo juhtkond (sama oleks ka 1JVBr 1 manööverpataljoniga). Süsteem.
- TaP - 1/3-2/5 pataljonist Võrus reservistide õpetamiseks 2JVBr + reaallogistika.

3-st olemasolevast manööver-õppepataljoni kehast (Kup, Kalev, Viru) 1 koondamine toetaks üldist 2-süsteemsust, võimaldaks kokku hoida vähemalt 1 pataljonistaabi kulu (vb ka mõne allüksuse instruktorid), jagades ressursi pisut kõhnavõitu, kuid olulistele toetusüksustele. Kokku ei saaks ilmselt panna 2 brigaadi TaP-e, sest kohapealse reaallogistikata RA lihtsalt toime ei tule. Küll aga võiks siis kaasata mõlema üksuse teenistusse ajateenijaid.
Kuigipalju suureneks kokkuvõttes ajateenijate arv, väheneks kabinetiametikohtade arv põllu-instruktorite kasuks ja juurde oleks vaja paar kasarmut, aga eks meie eesmärgiks ongi rohkem mehi (vähemalt 50%!) ajateenistusest läbi lasta ja kodanikke riigi kaitseks suuremal hulgal pädevalt ning läbimõeldult ette valmistada.

P.S. Hr Heremile ka. Oleks minu teha, siis KVÜÕA-le ja erialakoolidele jääks kriisisituatsioonis kontroll endise KV RA väljaõppesüsteemi hädapärase jätkumise tagamise osas. Ajateenijaid, ega võimalikke mõningaid üle jäänud, kuid motiveeritud (põhivalmiduse) reserviste ei saa päris ula peale jätta. Ja eks kiirreageerimisüksused vajavad ka kord täiendust.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Luba hummel, ma täpsustan veidi:
a) ma kardan, et sinu süsteemi jaoks ei jätku meil täna ajateenijaid. Täpsemalt tänaste SA koosseisude jaoks ei jätku. Pealegi sordid Sina neid teenistuses veel vähemaks
b) RA tegevväelaste arv on ka piiratud ja see peab tagama SA üksuste teatud ametikohtade komplekteerimise. Nii et mingitest ülejäävatest tegevväelastest me rääkida ei saa. Pealegi, mis on nende inimeste väärtus SA-l, kes RA-l ei tegele oma SA üksusega? Erialakoolide ja KVÜÕA suunamine endise KV RA väljaõppesüsteemi hädapärase jätkumise tagamise tarbeks, ei loo konkreetset kohustust ega vastutust. Küll aga toodab meeletus koguses targutamist
Selline on tänane olukord ja käesolevaga soovisin ma selle välja tuua, sest ma pole kindel, et siin sõna võtvad inimesed seda teavad (loe: saavad aru).
See ei tähenda, et süsteem peaks nii jääma või et teisiti ei saa.

Kutsealuste arv on kindlasti üks teema, kuid usun, et see on lahendatav. Viimase 10 a suuremaid kutsumisi on olnud väidetavalt 2012. a - 3406. Enamasti on number vist u 3200 kandis. Arvestuslikult oleks uue lahenduse jaoks vaja juurde u 500 ajateenijat ja sellega jääks kutsealuste arv kokkuvõttes alla 4000.
Täna vist ei jõua ajateenistuseni ikka enamus mehi, kuid usun, et see pole seotud niivõrd tervisega, kuivõrd motivatsiooniga. Põhjanaabrite juures läbib ajateenistuse teatavasti üle 80 %. Samas, olles sealsetega koos olnud, siis vb ei peaks % iga hinna eest nii kõrgeks pressima - viletsa tervisega kontingent hakkab üldist sooritusvõimet ja pilt vähehaaval alla viima. Usun, et u 2/3 aastakäigust oleksid tegelikult siiski võimelised Eestis ajateenistuse normaalselt läbima, kuna 1/3 võibki jääda eri põhjusil rahulikult kõrvale. Minu plaani järgi kasvaks teenistusse võetavate arv ehk 50%-ni.

RA tegevväelaste arv üksuses peab olema korrelatsioonis ja süsteemis SA formeeritavate üksuste arvuga.
1JVBr 1 komplektsest RA pasi-pataljonist 3 tegev-manööverkompaniiga (st õppekompaniiga) peaks saama tuumik 3 SA pasi-pataljonile, 2JVBr 1 komplektsest RA veoki-pataljonist 3 tegev-manööverkompaniiga aga tuumik 3 SA veoki-pataljonile. Nii on SA asju (ja RÕK-e) ka kõige lihtsam RA planeerida ja korraldada ehk suurem osa alluvussuhteid ei muutu RA>SA üleminekul. Lihtsustamine võimaldab sisulise efektiivsuse tõusu.
RA STVP-st (ÕTP-st) 2 tegev-tulepatareiga peaks saama tuumik 2 SA vastavale pataljonile (1x 1Br, 1x 2Br). Praegu on aga neis vaid 1 tegev-tulepatarei, millega tuleb venitada, nikerdada ja klappida 2 üksuse SA ametikohti. Mujalt KV kuskilt juurde võtta ei saa, sest spetsialiste ei ole. Eks ka väikese erialaüksuse sisene personali alane paindlikkus (rotatsioon, ametis ülendamine, asendamine, värbamine) ole vilets. Tagajärjeks krooniline kaadripuudus või kaadri voolavus, mis omakorda mõjub väljaõppe (loe: SA valmistumise) kvaliteedile.

Minu arvestuste järgi oleks 1JVBr koosseisust ühe RA manööverüksuse staabi kaotamise hind vähemalt 10 täiesti üle jäävat ametikohta, mida saaks jagada teiste üksuste tugevdamiseks. Umbes 15-20 oleks vaja veel juurde leida. Pisut vb ka kuskilt optimeerida. Uued kohad oleks aga enamus ltn/vbl, kuna kaoksid pigem v-vbl/kpt/mjr.

RA väljaõppesüsteemi jätkumine SA struktuuridele üleminekul on minumeelest väga oluline ülesanne koos vastutusega ja kohustustega. Praktiliselt tähendab see õppe-brigaadi formeerimist, mis koondaks enda alla tänase sõjakooli, lahingukooli, aga ka olulised täiendus-õppepataljonid 1. ja 2. brigaadi üksustele.
Näiteks STV alalt vaadates oleks lisaks brigaadide pataljonidele mõistlik taustaks 2 õppe-tulepatareiga õppe-STVP, millest ühes olekski siis näiteks vanemad-lihtsamad liikurid (2S1) ja teises vanemad-lihtsamad veetavad (2A18).

"2 nädala kaitseväge" pole õige arendada. Ajateenijate ja kadettide õpe, kes pole veel pädevad, peaks kuidagigi jätkuma ka pärast SA formeerimist. Kui jätame õppes oleva massi ühtäkki lihtsalt omapead, et "no vaadake ise või minge kuhugi" võib see tekitada avalikkuses korraliku segaduse ja arusaamatuse koos pahameeletormiga, mis juba niigi ärevas kriisiolukorras on veel eriti tülikas variant meile ning hea õlekõrs vastase propale. Hüpoteetilisi temaatilisi ajalehepealkirju ei hakka kirjutamagi.
Lisaks võib hakata tekkima KV pääslatesse kunagi ajateenistuse läbinud huviliste patriootide gruppe, kes on jäänud põhivalmidusse, kuid tahaksid oma panuse anda ja kes ehk on ka mingi ala spetsialistid või suisa reservohvitserid. Nende otse koju tagasi saatmine või "minge kuhugi kaitseliitu" ei ole ehk ka päris mõistlik. Äkki saab neid näiteks kaasata ajateenijate õppesse vms.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Hummel ütle millise pataljoni staabi sa sulgeksid?
Ma isegi ei hakka arutama, kes juhib seda üksust - küllap keegi ikka, näiteks mõni alles jäävatest.
Aga millise brigaadi pataljonide staabist siis ikkagi?
Ja kohe teine küsimus: Mis auastmega ja mis ametikohtade inimesi sealt saaks? Ma rõhutan - inimesi. Sest probleem ei ole ju ainult ametikohtades, vaid inimestes. Sul on vaja vbl - ltn taset ...

Või võtame teistpidi. Ütleme, et sa saad nende kompaniide/patareide jaoks juurde 10+10 (vbl-ltn) ametikohta. Kas sul need inimesed on olemas? On tulemas? Lihtne oleks öelda, et suurendame KVÜÕA lõpetajate numbreid ... me ei saa hästi hakkama tänastegi numbritega. Üks põhjus, ja see on etteheide sulle/mulle, on see, et ajateenistuse läbinutel ei ole väga suurt motivatsiooni õppima tulla. Me ise vähendame seda motivatsiooni. Enne ajateenistus tuleb neid ca 50, kellest alla poolte saavad sisse ja lähevad siis aastaks teenima. Teistel palutakse uuesti proovida pärast ajateenistust. Paku palju neid aasta pärast tagasi tuleb? Mitu aastat oli sissesaanutest 20st 5! Ega me täpset põhjust ei tea, kuid üldistatult võib seda nimetada "pettumus".

Soomlaste ajateenistuse läbib muuseas alla 80%. Neist osa asendusteenistuse. % pidavat vähenema.

Nagu juba omast arust olen vihjanud, siis kas Kalevi või Viru staap on RA üleliigne. Mõlema pataljoni RA õppeallüksused annavadki kokku liites täpselt ühe komplektse pataljoni.
Vahepeal olen aga arenenud natuke ja näib, et hindasin selle kokkukoondamisel moodustuva pataljoni SA komplekteerimise ülesannet üle. Sisu XA-sid ikkagi pole EKV-s nimelt relvastuses 3 soomuspataljoni jagu. 180-neid peaks olema u 60, 188-id u 80. Viimastest peaks mingi osa jääma scoutsi reservi (CV-dega ei jõua reageerida kodumaal ega käia välismaal korda loomas) ning ka Br juhtkonnale jääb käputäis. Jäägist vist napilt enam päris 3 pasi-pataljoni kokku ei saa ja vist ei olnud isegi plaanis. RA > SA strtuktuur peaks aga olema kindla ökonoomse korrelatiivse loogikaga. Seega peaks Viru+Kalevi nö koondpataljoni ülesanne olema komplekteerida 3 asemel vaid 2 SA pasi-pataljoni, mis lubaks vähendada RA koosseisust 3-st veel 1-e põhi-manööverkompanii, säästes lisaks olemasolevale u 10-le veel u 10 kohta praegu alakomplekteeritud toetusüksustele. 1JVBr 2 manööverüksust toodetaks ühtlasi täpselt 3 aasta rütmis nagu 3 manööverüksust paralleelselt 2JVBr-s.


Jah. Õige. Ilmselt vihje, et mida siis teha nende mjr/v-vbl kohtadega - neid ju RÜ/RV ametikohale ei pane. Kindlasti probleem, kuid ka sellele on lahendus. Nimelt pasundati mõni aeg tagasi meedias, et Baltikumi tekivad NATO nö eelstaabid ja eks sinna on ka kodumaistele andekamatele mõned ametikohad näha - me ju ise ka NATO.


Ei ole nii lihtne. Praktika on vahel isegi ristivastupidine. KV personalipürmaiid on saanud uue RKAK-iga kohendust, kuid päris ühtlaselt ja mõistlikult teravnev veel ei ole. Pigem on probleem, et uusi ohvitsere pole kuskile panna, sest ltn ametikohti on üsna napilt (ehk kup-is on teisiti, sest seal mindi mõistlikumale struktuurile?). Ehk siis ltn/vbl ametikohad on pigem pudelikael. Sageli tuleb keegi lihtsalt eest ära ülendada vms, et uusi saaks peale võtta. Samas on aga jälle üsna keeruline täita järgmisi kpt/v-vbl kohti, sest väikses valikus (st allüksuste väike arv) napib asjalikke ja kogenuid. Aga ülemised kohad peab ka täitma - seega ei saa uusi n-ltn vastu võtmata jätta. Ei mäleta, millal nägin viimati allüksuses oma silmaga KoÜA-d või RÜ-d, kes oli 3 tärniga. Aga sealt tegelikult algabki probleem, millest kirjutad:



Leidsin oma andmed internetist. Nagu kirjutasin, siis ei pea väga suure % punnitamist mõistlikuks, sest igasugu haigete ja võimetute kaasamine hakkab ühel hetkel rängalt kukutama kogu kaitseväe keskmist sooritustaset. 55-66% oleks aga juba ok - jätaks mulje, et ajateenistus ongi kohustuslik ja muutuks ehk suhtumine.
Teenistusikka jõudvate kutsealuste - eesti meeskodanike - absoluutne madalseis peaks saabuma u 2017, kui neid on u 5000. Edasi hakkab aga kasvama ja 10 a hiljem juba on u 7000. Samas KRA on tegelenud pidevalt osava edasi-tagasi klapitamsiega ja küllap saaks absoluutse madalseisu aastasse varasema jäägi arvelt ikka kuni 4000 kokku.
Samuti, kui näiteks 3% sama aastakäigu naistest (2013 oli küll nais-abiturientidest kindlaid huvilisi 7%, kuid eks paljud mõtle ümber?) vabatahtlikult kaasata, lisanduks u 150 in. Tulevikus võiks arv kasvada u 5%-ni (u 250-300 in). Ilmselt naistele õnnestuks ka tingimusi luua - ehitatakse ju uusi kasarmuid, kuid ka mitte lõputult... Üle tuleks vaadata veel meedikute ajateenistuse vabastus, mis on minu ja paljude teistegi jaoks üsna üllatav.
Arvatavasti väheneb ka järjest määratlemata kodakonduslaste suhtarv (7%) just noorte seas ja seega kutsealuste arv natuke kasvab.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

„Suud puhtaks“
Seekord küsime: kas Eesti iseseisev kaitsevõime on piisav?
Suud aitab puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.
Suud puhtaks K 13. septembril kell 20.45 ja 21.40 ETVs

Vaatsin ka tänu sellele reklaamile saadet – mis siis silma/kõrva jäi
- stuudios oli hulka pädevat raffast ning paarid ullikesed ka (sellest lõpupoole)
- „peavoolusuuna“ vedajaks kujunes kohe saate algusest ksf PALM, kellele oponeerisid KUNNAS ning LAANEOTS (Mart HELME ka aga tal polnud eriti midagi öelda)
- kõva pool saadet kulus sõjaväestet piirivalve üle (teemastmööda-)jahumisele – saatejuhi nõrkus, missteha
- kin-mjr KIILI defineeris vahepeal laialivalgumakippunud saate jaoks ära ka põhiteema(-iseseisev enesekaitsevõime) põhisisu – mis on raffa tahe ja valmisolek
- saate teises pooles räägiti juba asjast ka – mis on paarikümnetuhande mehelise reservarmee ebaadekvaatne väiksus
- kehakeelest: KIILI istus kohe KUNNASe taga aga PALM istus max kaugusel nii KUNNASest kui LAANEOTSast
- PALM jäi (muidugi) viisakuse piiridesse aga tema arrogants nii KUNNASe kui LAANEOTSa suhtes oli märgatav
- puändid tulid saate lõpus:
--- kõigepealt end julgeolekuasjatundjaks pidav mariannemikko oma isatseva, imalläägelt sisutühja loosungiga „NATO kaitseb“, millele lisandus PALMi personaalne kiitev äramärkimine (võis aru saada, et muud stuudiosolnud tegev-, reserv- ja eruväelased eurotolarastist poliittibi arvates eriti matsu ei jaga..)
--- ja siis selle foorumi lemmik õudekki – kes luges maha manifesti sellest, et Venemaa pole üldse ohtlik ja Eestimaa on lõhestunud (saatejuht püüdis tema pikka mula küll katkestada aga kommunistlik fanaatik lihtsalt röökis oma sõnumi lõpuni..)
- päris lõpp oli (õnneks) siiski asjalik – kol KARUS ütles selgelt, et iseseisva enesekaitsevõime kui üldraffaliku ürituse koordineerimine nõuab ka ametkondadeülest lähenemist (s.t see ei saa olla ainult KV/KL/Kmin asi) ning seda rolli on pakutud Riigikantseleile kuid viimane ei võta vedu.....

Tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et kol KARUS sellest saatest poliitikutelt „brigaadikindrali punkte“ küll ei teeninud.. Samas ksf PALMi „brigaadikindraliks saamise aktsiad“ näikse (vähemalt) poliitmaastikul päris head – no kui juba poliittibi kiidab

Minu 12 punkti selles saates lähevad kol Vahur KARUSele – respect.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.

Igor Taro meeldis.Eriti üks temapoolne twiit.
Karus, Kiili, Palm ja Kopõtin kah.
Ja vahepeal kaadris olnud Oudekki lähiplaan oli naljakas

Tundus mulle, et ehkki saateformaat ja tegijate kavatsused olid hääd, olid nad stuudiosse seekord liiga palju osalejaid kutsunud. Enamus pealegi tuttavad näod ja tuntud nimed. Seetõttu jäi ehk asi liiga üldsõnaliseks ja laialivalguvaks..

Mulle meeldis mõttetera, et küber- ja infooperatsioonid on tugevam relv kui üks tank.
Seepärast ma tahaksin ka praegu, kui sõda ei ole (ja tanke ka meil ei ole), näha neid tankist kõvemaid "infooperatsioone" kusagil.

Ja ma sain niiviisi aru, et uue arengukava järele on meil loomisel küber- ja infooperatsioonide väejuhatus ?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !