Peldikuseintel nagu ikka igal aastal - samad müüdid.Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus.
Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Märtsipommitamine 1944
Re: Märtsipommitamine 1944
Tundub, et see aasta möödus ilma "avastusteta". Tüüptekst, mida levitati, oli selline:
Re: Märtsipommitamine 1944
Lihtsalt korraks ka pommitatud linna meediakajastusest märtsipommitamise teemal.
Sellel aastal sopaleht "Pealinn" isegi julges mainida, et nõukogude väed sooritasid märtsipommitamise, kuid seda seoses mäletusüritusega ja väikese aknakesena viimasel lehel. Suuremad leheküljed olid pühendatud poliitilistele vastastele ja E-valimiste võltsimisest sonimisele, muidu oleks ju kesikud peavõidu võtnud. Kurb
Sellel aastal sopaleht "Pealinn" isegi julges mainida, et nõukogude väed sooritasid märtsipommitamise, kuid seda seoses mäletusüritusega ja väikese aknakesena viimasel lehel. Suuremad leheküljed olid pühendatud poliitilistele vastastele ja E-valimiste võltsimisest sonimisele, muidu oleks ju kesikud peavõidu võtnud. Kurb
Unforeseen consequences
Re: Märtsipommitamine 1944
Suht aktiivse kommentariumite jälgijana võin öelda et vähemalt üheksas kohas on tehtud selgeks: märtsipommitamise taga olid inglise instruktorid.
Re: Märtsipommitamine 1944
Vaatame, mida britid pommitamisest kirjutasid.
Allikas: TNA, Records of the Cabinet OfficeRe: Märtsipommitamine 1944
Sovinformbüro kirjeldab samuti antud sündmust.
Allikas: Сообщения советского информбюро Т. 6Re: Märtsipommitamine 1944
Ei tundu ju olevat halb tekst? Võtame siis ükshaaval:andrus kirjutas:Tundub, et see aasta möödus ilma "avastusteta". Tüüptekst, mida levitati, oli selline:Peldikuseintel nagu ikka igal aastal - samad müüdid.Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus.
Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
- Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid - oletan, et on õige?
- umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi - oletan, et on õige?
- Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised - kas meil on üldse teada, mis oli rünnaku sihtmärk? Ehk oleks mõistlikum sõnastada näiteks nii - "Rünnaku sihtmärk pole teada, aga sõjaliselt oluliste ehitiste asemel pommitati peamiselt elurajoone"
- Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses - kannatadasaamine õige. Muu sõnastus kehvakene - pakuksin nt nii: "Rängalt sai kannatada hansa-aegadest saadik oma olemuse säilitanud Tallinna vanalinn, eriti selle Harju tänava ümbrus"
- Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus - õige
- Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil - õige
- Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti - ei oska ütelda, sõltub hoonestuse ja elamispinna arvestamise metoodikast, sest hooned on ka muud kui elamispind. Ja allikast ka. Üldiselt oletan, et õige?
- Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest - oletan, et õige?
- Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi - oletan, et õige?
Midagi päris mööda ju polnud. Ühtegi, inglast, kanadalast ja naist polnud ka mainitud. Kas midagi olulist jäi välja?
Kokkuvõttena võib ütelda, et eesti ajakirjanduse kohta täitsa viisakas kirjutis. Millest siis nii halvustav toon?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Märtsipommitamine 1944
Olemasolevatel andmetel (niipalju kui neid on) oli rünnaku kõrgemalt poolt seatud sihtmärk siiski saksa sõjapidamisele kasulik taristu/vägede koondamine. Ausalt öeldes see spetsiaalselt eestlaste vastu suunatud terrorirünnaku versioon ei kannata erilist kriitikat. Pole põhjust arvata, et Narva läänekalda pisikeste sillapeade likvideerimine 20.diviisi poolt Moskvas mingit erilist muljet avaldas. Sellise mastaabiga sündmusi oli terve idarinne täis ja ka Narva rinde kontekstis oli nendel sillapeadel teisejärguline tähtsus (võrreldes suure Krivasoo sillapeaga). Umbes sama "täpselt" pommitas ADD ka Saksa vägede valduses olevaid vene linnu. Kindlasti saadi aru, et täpsus on madal, aga tsiviilelanike elud olid teisejärgulised ("laastud lendavad"), peaasi, et mõni pomm ikka sakslastele kah kahju teeks."Rünnaku sihtmärk pole teada, aga sõjaliselt oluliste ehitiste asemel pommitati peamiselt elurajoone"
Või ütleme teistpidi - kui oletada, et Saksa armees poleks olnud ühtegi eesti väeosa, siis tõenäoliselt ikkagi oleks Tallinn need pommid umbes samasuguse "täpsusega" kaela saanud.
Re: Märtsipommitamine 1944
Wikis ja Vaikali lehel on sellest erinevad kellaajad. Saksa dokumente ma ei viitsinud praegu vaadata.Castellum kirjutas:Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid - oletan, et on õige?
Viskajad räägivad üle 6000 pommi viskamisest ( http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 56#p348656 ) , aga ilmselt mitte kõik ei kukkunud Tallinna.- umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi - oletan, et on õige?
Eespool sovinformbüro kirjutab, mida rünnati. Reigo postitusega olen ka nõus.Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised
Nende numbritega oli ka vist segadus. Ma ei leia oma "Tallinn tules" üles, et vaadata, mida seal kirjutati (see käib ka muude väidete kohta tekitatud kahju koha pealt).Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi - oletan, et õige?
Sa mõtled halvustava tooni all viimast lauset? See käis ilmunud artiklite kommentaaride kohta, kus "teadmisi" jagati.Kokkuvõttena võib ütelda, et eesti ajakirjanduse kohta täitsa viisakas kirjutis. Millest siis nii halvustav toon?
Re: Märtsipommitamine 1944
Nii, hakkab looma...pakuksin siis näiteks nii:
- "Väheste kättesaadavate andmete järgi oli rünnaku sihtmärk ikkagi sõjaliselt olulised ehitised, aga pommid kukkusid peamiselt elurajoonidesse. Selle põhjus võib olla nii Nõukogude lennuväe madal pommitamistäpsus kui ka kõrvalise elanikkonna kaotuste nõukogulikult madal hindamine - peaasi on visata pomme, ehk mõni läheb ikka vaenlase sõjaväele ka pihta" vms...
Seda toetab ka pommide arv - sovettide järgi 6000 ja pihtasaanute järgi ~3000 - ehk siis pooled visati alla kuskil mujal? Merre?
- kui muudes arvudes on kahtlusi, siis vahemiku annab ju ikka leppida kokku? Kui nt 554 Eesti kodanikku pole selge, siis võib ju ütelda nt 'umbes 550' või 'umbes 500' või '500...600 inimest' jne
- teistega asjadega sama lugu - mingi konsensusele ju saab...
- ehitistega on keerulisem teema. Katsuksin hiljem natuke põhjalikumalt seletada, et sõltub sellest, mida loeti 'hävinuks', mida 'kahjustatuks', mis lammutati maha, ehitati üles, lammutati uuesti maha jne...ja mis on 'hoone' ja mis on 'elamispind'...
- aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...
- "Väheste kättesaadavate andmete järgi oli rünnaku sihtmärk ikkagi sõjaliselt olulised ehitised, aga pommid kukkusid peamiselt elurajoonidesse. Selle põhjus võib olla nii Nõukogude lennuväe madal pommitamistäpsus kui ka kõrvalise elanikkonna kaotuste nõukogulikult madal hindamine - peaasi on visata pomme, ehk mõni läheb ikka vaenlase sõjaväele ka pihta" vms...
Seda toetab ka pommide arv - sovettide järgi 6000 ja pihtasaanute järgi ~3000 - ehk siis pooled visati alla kuskil mujal? Merre?
- kui muudes arvudes on kahtlusi, siis vahemiku annab ju ikka leppida kokku? Kui nt 554 Eesti kodanikku pole selge, siis võib ju ütelda nt 'umbes 550' või 'umbes 500' või '500...600 inimest' jne
- teistega asjadega sama lugu - mingi konsensusele ju saab...
- ehitistega on keerulisem teema. Katsuksin hiljem natuke põhjalikumalt seletada, et sõltub sellest, mida loeti 'hävinuks', mida 'kahjustatuks', mis lammutati maha, ehitati üles, lammutati uuesti maha jne...ja mis on 'hoone' ja mis on 'elamispind'...
- aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Märtsipommitamine 1944
Mis kuupäeval see asi juhtus?aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...
Re: Märtsipommitamine 1944
Praegu loen nii - 19. septembri õhtul pommitati. Sakslased olid juba läinud ära (kuup pole öeldud). 20. septembril tuli Punaarmee.Reigo kirjutas:Mis kuupäeval see asi juhtus?aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...
Odette Kirss. Rakvere ajalugu. 2003. Lk 198
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Märtsipommitamine 1944
Nii väikese ajavahega võis vabalt põhjuseks olla ka info aeglane liikumine. Võimalik, et pommitamise hetkel tegutses lennuvägi veel käsu alusel, mille eelduseks oli saksa vägede viibimine Rakveres.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist