www.militaar.net

Kõik Siilil osalenud reservväelased pole siis lubatud tasusid kätte saanud.
http://www.postimees.ee/3209737/koik-si ... ajaks-tasu

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.

Eespoolöeldud väljaõppesüsteemi viga on praegusesse süsteemi sisse kirjutatud ja see on: rotatsioon.
Inimesi kanditakse pidevalt ühest ametkohast teise adumata, kas antud inimene ja koht kokku sobivad või kas isikul üleüldse on vastavad oskused, teadmised oma ametikoha tarvis. Öeldakse et õpib. Mida ta õpib, kui tal on juba samal hetkel vaja õpetada ja kui ta lõppude lõpuks saab oma rea suure vaevaga selgeks, kanditakse ta juba mujale. Millisest kvaliteedist me siis räägime. Miks ei ole paljudel inimestel võimalik oma selgeks õpitud ametil kaua ja kvaliteetselt tööd teha? Ja siis on seis, kus me teame, et meil on olemas vastava ala spetsid, oma kogemuste ja teadmistega aga nad ei ole seal, kus peaksid olema ja kuskohas nende olemasolu, sellesamase väljaõppe jaoks, vajalik oleks. Ja aastate pärast on ka nende teadmised vaikselt hääbunud ja me toodame ikka edasi poolikute multiteadmistega inimesi.
On ka teine kategooria. Need kes ei vaevugi. Niikuinii varsti mujale minek. Ja ei ole tal stiimulit selle näol, et ta peaks seal kaua olema ja asja edendama.
On ka kolmas kategooria. Ametikohale saanuna asutakse kohe kõike ümber korraldama. See ümberkorraldamine saab üldjuhul teoks natukene enne uuele kohale liikumist ja siis tuleb uus ja sama ’’agar’’ ja algab otsast peale. Ja inimesed sellises süsteemis ei saagi aru saama, mida neist lõpuks tahetakse.
Ja ma olen näinud süsteeme, kus inimesi ei jooksutata punktist A punti Z, või veel kaugemale tundmatusse ja sellises kohas toimib kõik nagu õlitatult.
Õnneks on siiski olemas vähesed haruldused, kellel on õnnestunud oma ametil pikalt tööd teha, areneda koos ajaga kaasas käivate muutustega ja muuta olukorda rõõmsamaks.

_________________
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.

 Siiliks hankida tahetud suitsugranaatidest jõudis kohale ainult osa ja needki osutusid praagiks. 

http://epl.delfi.ee/news/eesti/hanke-vo ... d=71615297

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Mõni aasta tagasi tegi üks tegelane siin lambukestele selgeks Arsenalis sellise kraami tootmise kahjurlikkuse ning selle erasektorist tellimise progressiivsuse.
Antud suitsude teemaline fopaa on lihtsalt üks näide nende prohmakate reas, mis on saatnud ütlemata progressiivset imitatsiooni tellimist eratarnijatelt. Kahjuks on sellega ka kaasnenud üksjagu vigastusi. Kas küse on KV nõrgas kompetentsis ostjana (ei suudeta kirjeldada, mida tahetakse), on tegemist tarnijate ebausaldusväärsusega -kahjuks ei tea.
Küll aga näib tarbija mätta otsast, et sealt progressiivsest erasektorist tulevat ei suudeta kontrollida ja tulemuseks on kas imitatsiooni üldine nappus või lausa ohtlikud asjad.

Suurõppuste ajal on saanud täiesti tüüpiliseks, et igasugu suitsud-paugud on lihtsalt otsas (saab mingi näputäie).
No ei ole normaalne, kui terve kompanii saab nädalaks ajaks ühe karbitäie.
See, kes korraldas varustuse hulka need eluohtlikud sinised lõhkepaketid, peaks aga lausa vastutusele võetama.
Palju neid sõrmi otsast lasti, enne kui see jama ära keelati?
Arsenali lõhkepakettidega oli vähemalt nii, et kui need peos lõhkesid, jäid vähemalt sõrmed külge ja silmad pähe.
Ja seda oli piisavalt alati olemas (kuigi jah, tõrkusid need asjad tihemini kui paralleelselt kasutatud Rootsi omad).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Noh, antud uudisest tundub et probleem algas juba sellest et Kaitsevägi avastas alles viimasel minutil et varustust puudu, ning siis kiiruga pandi ülepeakaela mingi hange kähku kokku.

Ma ei saa aru, kuidas selliseid olematu taustada ettevõtteid meil riiklikel hangetel üleüldse aktsepteeritakse, oleme me mingi Sierra Leone?

Tehakse firma hanke-paari jaoks ja probleemide ilmnemisel see firma ka kiirelt tasalülitatakse. Üldiselt nõutakse referentse e. eelnevaid edukaid diile. Firmade asutamise ja lõpetamise lihtsus Eestis on äritegevuses nii eeliseks kui ka puuduseks.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/

Referentse nõutakse nii või naa, eesti firma vanus ja/või kogemus ei olegi nii oluline. Lihtsalt riigihangete seadus on niivõrd totralt üles ehitatud, et soodustab erinevate skeemide tekitamist, kuidas nende nõuetega vastavuses olla

Just just, kui hankija ei jaga matsu, on seadus süüdi.
Ühemehe tegelastest lahti saamiseks pole just palju vaja, kas esitada piisavalt kõrgeid nõudmisi kogemusele, järelteenindusele, laovarule, tagatistele.
Piisavalt kõrgeid, et üheprojekti mehed neid täita ei suuda. Samamoodi nõuded toote näitajatele ja kasutuskogemusele.

Kui aga tehakse mingi õhk ja põhk valmis, kriteeriumiga odavaim hind, siis tõenäoliselt võidavadki endised kaitseeelarvest palka saanud tegelased oma ühetehingu firmadega.

Minuarust on meil probleeme nende Akadeemia tee ühikasse registreeritud projektifirmadega piisavalt olnud, et oleks aeg imitatsiooni jaoks rohkem rahakraanid lahti teha ning nõuda selle juurde ka rohkem tagatisi. Kui aga aetakse taga odavamat hinda ja seatakse madal latt, siis täpselt nii juhtubki - siinse olematu ärieetika juures ei häbene enamik pakkujaid oma võimaluste osas pisut üle varju hüpata (st võtta endale lepinguid, mille edukas täitmine on suuresti õnne asi).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Sa võid nõudmised kui rangelt tahes seada, aga kasvõi ühispakkujate korral saab kohalik "Akadeemia tee ühika ärimees" vabalt toetuda teise poole pädevusele ja nii nad koos majandavadki. See on riigihangete seaduse üks tagamõtetest, et soodustada väiksemate tegijate turule pürgimist, st kasutab "suurt venda" ära endale referentside kogumiseks ja hiljem talitab omasoodu.

Kokkuvõttes võib jäädagi nii hankijale kui pakkujale etteheiteid tegema. Üks üritab võimalikult lollikindlat reeglistikku välja mõelda ning teine osapool ajab oma majanduslikku kasu taga ning üritab nurki maha lihvida. Nagu hiljutine Nortali ja maanteeameti kaasuski.

Intervjuu VF julgeolekunõukogu pealiku Patruševiga. Huvitav lugemine ja huvitavad mõttekäigud ka Ukrainas toimuva kohta. Muu hulgas saab teada, et SIIL oli NATO provokatsioon. Me siin foorumis arutame manöövervõime puudumise üle ning Moskvaski on see teada. Planeerijad, jätke meelde, et õppused ilma manöövrita on lihtsalt provokatsioon



http://kommersant.ru/doc/2752250

Artiklis tarvitatakse sõna manööver tähenduses "õppus".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Patruševi meelest oli õppus "Siil" NATO aktsioon, mis sarnanes rohkem provokatsioonile, kui manöövrile. Mis muudab Vene sõjanduskeeles õppuse manöövriks? Tore teada, et järgmisel korral manööverdada

polnd muud sellist teemat, skaudid "sõdivad" lätis kuninglike gurkhadega:

https://www.youtube.com/watch?v=BeXd4eZLueA

Äkki puudus Siilil venelastele harjumuspärane "pokazatelnoje nastuplenie", kuskil tribüüniga hiigelsuurel väljal, kus kiire tankirünnak vastase lõpetab`?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.