Hara sadam ja Loksa väeosa

[Hydrazine]

Jah poisid, pean nõustuma viimase mõttega, tuhnisin ikka korralikult kõikvõimalikus materjalis ja netis. Ei leidnud mitte mingit kinnitust taolise intsidendi kohta. Niiet see jutt kisub vist ikka muinasjutu/linnalegendi poole.

[Hydrazine]

Mingeid imekatseid seal ei tehtud

Tehti ikka küll, seal arendati SONAR'i tehnikat, ja lahes tehti ikka igasugu trikke ja prooviti uusi asju. Kõige jaburam lugu, mida ma mäletan, et kuidas üritati leiutada madalsagedus-sidet, mis vee all levib teatavasti kõige paremini, et mingi justkui kalamees istub õngega kaldal ots vees ja endal suits ees, aga tegelikult edastab kodeeritud infot läbi võltsõnge allveelaevale. No ma ei tea, kas seda lugu nüüd uskuda, kõlab ikka väga ulme juba, aga see on ka pärit otse Hara lahe ääres elanud härrasmehelt. Selge on see, et seal käis mingi väga ulme tegevus ja väljamõtlemine, kuskohast need lood muidu tuleks, normaalne inimene ei mõtleks ise ju selliseid lugusid välja.

[EOD]

Tehti ikka küll, seal arendati SONAR'i tehnikat, ja lahes tehti ikka igasugu trikke ja prooviti uusi asju.

Sellega tegeles seal hüdroakustika instituut või -labor. Täpset nimetust kahjuks ei mäleta. Pärast N.Liidu lagunemist olid sealsed töötajad soovinud jätkata oma tööd Eesti Vabariigi teenistuses, kuid meie valitsus ei pidanud sellise instituudi pidamist vajalikuks. Hooned anti üle heas korras, isegi vaibad ja telerid olid kohale jäänud.
Ja siis tulid aborigeenid...

[ekacariya]

Arutlus samal teemal ka siin http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... f47af1bd21
Aga jah, mis siin arutada kui muud infot peale ühe väite ei ole...

[Kapten Trumm]

Tehti ikka küll, seal arendati SONAR'i tehnikat, ja lahes tehti ikka igasugu trikke ja prooviti uusi asju. Kõige jaburam lugu, mida ma mäletan, et kuidas üritati leiutada madalsagedus-sidet, mis vee all levib teatavasti kõige paremini, et mingi justkui kalamees istub õngega kaldal ots vees ja endal suits ees, aga tegelikult edastab kodeeritud infot läbi võltsõnge allveelaevale. No ma ei tea, kas seda lugu nüüd uskuda, kõlab ikka väga ulme juba, aga see on ka pärit otse Hara lahe ääres elanud härrasmehelt. Selge on see, et seal käis mingi väga ulme tegevus ja väljamõtlemine, kuskohast need lood muidu tuleks, normaalne inimene ei mõtleks ise ju selliseid lugusid välja.

Noh, mingeid väga tundlikke projekte ju vaevalt Läänemeres, kus luusivad kapitalistlike impeeriumite allveelaevad, vaevalt tehtaks.
Muideks, Musta mere laevastikus oli (vähemalt kuni NSVL lagunemiseni) spetsiaalne lahingdelfiinide üksus, keda õpetati otsima vastase sukedujaid ja allveelaevu (eks ka viimaste külge miskit magnetmiini panema). Mismoodi oleks aga loomad eristanud oma vaenlasest, jääb vähe segaseks. See õnge jutt jääb mõnevõrra ulmeliseks, sest mäletatavasti levivad raadiolained vees veel kehvemini kui õhus ja tollal oli mõnekilomeetrise kuulderaadiusega raadiojaamgi juba seljakoti suurune. Seega õngega kalamees oma tüüpilise varustusega omab tõenäoliselt nii väikest energiavaru, et isegi Soome lahes on probleem midagi edastada. Üldiselt allveelaevadega side pidamiseks kasutatud antennid on väga suured ja pikad, mõõdetavad ikka sadade meetritega (mulle arusaadavalt vee all kuuldavat pikalainesidet ei õnnestu õngeridva suuruse antenniga pidada).

Vene sõjaväe asjadega käiski NSVL lagunemise järel kaasas linnalegendide laine, neist tuntuimad on maa-alune lennuväli Eestis ning 200 m sügavused raketishahtid Tänassilmas (selle PVO punkri ligidal). Need lihtsalt ongi külajutud, kus faktilist tõde on ehk 10% (tavaliselt on selleks tõeks mõni reaalselt eksisteeriv rajatis, mille otstarbest aru ei saada). Hara sadamas olnud allveelaevade demagnetiseerimise tehnoloogia leiutati minuteada II maailmasõja ajal. Olen ka mina omal ajal käinud otsimas neid kümnete meetrite sügavusi komandopunkte ning angaaridesse mahajäetud lennukeid - mõistagi midagi leidmata

[Aspelund]

Offtopic:
Maaalune lennuväli, mida Kesk-Eestisse ikka pakutakse, oli tõenäoliselt tõlkeaps, mis käiku Noorte Hääles kunagi 80ndate lõpul avalikustatud NA väeosade kaardi juurde käinud artiklist. Kaart oli suhteliselt üldine ja kehva täpsusega. Kui ma ei eksi, siis räägiti seal maaalusest lennuväljas Adavere piirkonnas. Tõenäoliselt oli inglisekeelses originaaltekstis juttu pinnaskattega lennuväljast, tõlgi napp keeleoskus muutis selle aga maaaluseks lennuväljaks.

Suure tõenäosusega on see saladuslik maaalune lennuväli lihtsal Nurmsi pinnaskattega lennuväli.

A.

[Hydrazine]

No ei saa öelda, et Läänemeres ei tehtud midagi, see Piiteri numbriga laevatehas, seal ju klopsiti lausa aatomiallvelaevu kokku ja siis oli üsna suur probleem olnud küll, et need olid ookeani laevad, mitte läänemerele mõeldud, et kuidas need läbi Taani väinade välja lohistada.

Ja sellest maa-alusest lennuvälja legendist ei saa ma üldse aru, et kuidas selline jutt loogiliselt mõtlevale inimesele üldse pähe tuleb, oletame siinkohal, et tahame teha midagi sellist, no kuidas selline asi toimiks küll? Mul on väga raske seda lahendust isegi ette kujutada.

[ggdag]

Offtopic:
Maaalune lennuväli, mida Kesk-Eestisse ikka pakutakse, oli tõenäoliselt tõlkeaps, mis käiku Noorte Hääles kunagi 80ndate lõpul avalikustatud NA väeosade kaardi juurde käinud artiklist. Kaart oli suhteliselt üldine ja kehva täpsusega. Kui ma ei eksi, siis räägiti seal maaalusest lennuväljas Adavere piirkonnas. Tõenäoliselt oli inglisekeelses originaaltekstis juttu pinnaskattega lennuväljast, tõlgi napp keeleoskus muutis selle aga maaaluseks lennuväljaks.

Suure tõenäosusega on see saladuslik maaalune lennuväli lihtsal Nurmsi pinnaskattega lennuväli.

A.

Kommenteerin siiski seda off-topic teemat. Järvamaal oli tol ajal kaks murulennuvälja.
1. Nurmsi (Koigi) lennuväli: http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Jarvamaa-K ... nuvali.pdf
2. Kabala-Ollepa tagavaralennuväli (Võhma lennuväli)) Arkma teeristi lähedal. Antud lennuvälja kohta on väga vähe andmeid/informatsiooni saadav. sh ka tolleaegseid pilte.

[diesel]

...Mul on väga raske seda lahendust isegi ette kujutada.

parema ettekujutuse saamiseks tutvu näiteks siinsestki foorumist läbi käinud jugode vastava rajatisega. netis leiab hulganisti pilte ja videoid ka.

[Castellum]

Ja sellest maa-alusest lennuvälja legendist ei saa ma üldse aru, et kuidas selline jutt loogiliselt mõtlevale inimesele üldse pähe tuleb, oletame siinkohal, et tahame teha midagi sellist, no kuidas selline asi toimiks küll? Mul on väga raske seda lahendust isegi ette kujutada.

http://www.aeroseum.se

[Castellum]

Kommenteerin siiski seda off-topic teemat. Järvamaal oli tol ajal kaks murulennuvälja.
1. Nurmsi (Koigi) lennuväli: http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Jarvamaa-K ... nuvali.pdf
2. Kabala-Ollepa tagavaralennuväli (Võhma lennuväli)) Arkma teeristi lähedal. Antud lennuvälja kohta on väga vähe andmeid/informatsiooni saadav. sh ka tolleaegseid pilte.

Põltsamaa lennuväli oli Adaverele lähemal. Sellest küll loobuti millalgi varem, nt sõjavägi kolis Põltsamaa linnusest välja veebruari-aprill 1956.

[Kapten Trumm]

Tollane NSVL lennuväe kasutamise kontseptsioon nägi ette, et lennuväepolgul (lennuväljad olid polgu kaupa üldiselt, rasketel lennukitel ka 2 polku lennuväljal (nt Tartu), et iga püsilennuvälja (betoonrajaga) kohta pidi olema vähemalt üks tagavaralennuväli. Selle tagamiseks oli vastav koht kas juba välja ehitatud või sobivuse korral välja valitud ja viidud elanikele kätte teated, et teatud asjaoludel peavad nad 24 tunniga kodust läinud olema, lisaks kuulus sellise lennuvälja juurde ka komplekt teenindusmasinaid ja välilennuvälja tarvikuid, mis võisid olla ladustatud kuskil kolmandas kohas.

Seejuures tundub, et nt mereväele allunud lennuväeüksustes (nt Ämari) eksisteeris veel miski eelpaigutuse lennuväli (mida Ämari oli) ja põhilennuväli. Vähemalt Ämarit sedasi nimetatakse.

Eestis asunud lennukid olid kolmest eri väeliigist (!), hävitajad 80ndatel allusid õhukaitsevägedele (PVO) (tollal oli eraldi väeliik), Tartus asunud pommitajad ja transpordilennukid allusid õhujõududele (eri harud "aviatsia strategitseskovo naznatsenia" ja "transportnaja aviatsia".) ja Ämaris asunud Su-24'd mereväele. Sellest tulenevalt võis ka see taktikaline kontseptsioon erinev olla.

[donnervetter]

No ei saa öelda, et Läänemeres ei tehtud midagi, see Piiteri numbriga laevatehas, seal ju klopsiti lausa aatomiallvelaevu kokku ja siis oli üsna suur probleem olnud küll, et need olid ookeani laevad, mitte läänemerele mõeldud, et kuidas need läbi Taani väinade välja lohistada.

Peterburis oli mitu sõjalaevade tehast kus ehitati pealvee ja allvee laevu. Edasi toimetati mööda kanaleid ja jõgesid kuhu vaja, ei pidanud sugugi Taani väinadesse seiklema minema. Kui oli midagi väga varjata, siis ehitati suur nö kast ümber:)

[Hydrazine]

Üks toaline varulennuväli oli Rutja. Alaliselt ei baseerunud seal midagi minuteada, aga aegajalt lennutati sinna igasugu masinaid. Kui Tapa lennurada remondis käis mingi aeg, siis olla kõik sinna kolitud ümber. Aga jällegi korralik objekt valmis tehtud ja mis sellest tänaseks on saanud, samamoodi nagu Tapa lennuväljast. Et NSVL'i ajal Eestisse rajatud sõjaväelennuväljadest on täna oma eesmärki täitmas vaid üks, Ämari. Pärnu lennuväli ka vist toimib kuidagimoodi veel, aga aastaid tagasi käisin ma ka seal poistega hoopis mingit autode kiirendusvõistlust vaatamas. Tartus Raadil on praegugi mingi autoturg ja igasugu muud jama. Niiet, kogu see värk on väga viltu, on olemas valmis tehtud lennuväljad ja hunnik kaponiire, kuhu saaks miskit kaitseks peita aga tehakse hoopis igasugu muud jama. Kuigi neid objekte oleks saanud vajadusel ju elus hoida, natuke kõpitsemist siit ja sealt aegajalt. Kõik on rahas kinni ja mõtlemises, et pole vaja.

[Hydrazine]

No ja kui laevandusse tagasi keerata, ja seos Hara lahega üles võtta, siis peaks ju tänaselgi päeval olema vähemalt üks merepolügoon järgi veel Läänemeres, kus venelased teevad lahinglaskmisi, sektori numbrit kahjuks ma ei mäleta. Aga Hara lahest käidi ka omal ajal seal kõvasti paugutamas, see jääb Hara lahest ida poole, kusagile Suursaare taha.