Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Troll kirjutas:
ambur123 kirjutas:Algteguriteks lagunevast lennukist pärinevaid hädasolijaid tulistada (või muul moel teise ilma saatmist kiirendada) ei tohi. Küll aga võib (ja peab!) ründavatele dessantnikutele kohe kõvaste-kõvaste tina andma :twisted:
See on jälle selline liberalistlik plära. Kuidas saavad maapeal olevad sõdurid kindlaks teha, kes neile pähe sajab, kas pihtasaanud pommitaja meeskond või GRU spetsnazi kõrilõikajad? Aga kui dessantnike lennuk õhus pihta saab ja dessantnikud on sunnitud enne õiget aega välja hüppama, kas nemad on siis kah puutumatud? Reaalses elus antakse iga grupisihtmärgi pihta tuld ning erandeid tehakse ainult väga konkreetsetel juhtumitel (a'la maapinnalt nähtud 1-2 piloodi katapulteerumine pihtasaanud lennukist).
Relax - and take it easy. :)

Sõda sõdiva võitleja asi on see küse lihtsaks (loe: loll-lihtsaks) teha - mitte keeruliseks ajada (tolle jaoks on meil rahuaja tibijuristid ning erinevate ministeeriumide kõiketeadvad ja/või muidu eksalteeritult sädistavad ametnikud :lol: ).
Sestap ongi nii, et mingi allalastud lahingulennuki kuskil taevaavarustes valge kupli all tolknev piloot ilmselt ei ole (enam) koššer sihtmärk.. Aga vot kui on õnnestunud vastase õhuründeoperatsiooni käigus mõnele nende transpordile külge saada niiet see on hakanud kuidagi ebareeglipäraselt oma sisu õhus laiali puistama, siis (kahtlemata) kuulub kõik see sisu a priori pihtamisele kõigist käepärast olevatest automaatrelvadest..

No ausõna - ei ole ju nii keeruline :wink:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kilo Tango »

Troll kirjutas:...
See on jälle selline liberalistlik plära...
Mis sellel pläral liberalismiga pistmist on?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sõda sõdiva võitleja asi on see küse lihtsaks (loe: loll-lihtsaks) teha - mitte keeruliseks ajada (tolle jaoks on meil rahuaja tibijuristid ning erinevate ministeeriumide kõiketeadvad ja/või muidu eksalteeritult sädistavad ametnikud :lol: ).
Sestap ongi nii, et mingi allalastud lahingulennuki kuskil taevaavarustes valge kupli all tolknev piloot ilmselt ei ole (enam) koššer sihtmärk.. Aga vot kui on õnnestunud vastase õhuründeoperatsiooni käigus mõnele nende transpordile külge saada niiet see on hakanud kuidagi ebareeglipäraselt oma sisu õhus laiali puistama, siis (kahtlemata) kuulub kõik see sisu a priori pihtamisele kõigist käepärast olevatest automaatrelvadest..
No ausõna - ei ole ju nii keeruline :wink:
Sa Borja võiks käia nt KL kooli korraldatavatel, sõjaõigust käsitlevatel kursustel, siis kuuled kah, mida meestele põllul hambasse puhutakse. :rip:
Kokkuvõte: sõltumata idanaabri tegevusest ei tohi te mitte mingil juhul sõjaõiguse vastu eksida, sest peale (meile) võidukat sõda järgneb üks suur uurimine ja juurdlemine (ja eks ka kohus) ja kui eksite, siis võetakse teid vastutusele. Kui põllal olevatele meestele aetakse sellist kägu, siis ei maksa vist ka loota, et mingid piiripealsed langevarjude teemad leiaksid palavat soovi tuld avada.

Kursuslased pärast magamisruumis arutavad kuuldut ja jõuavad üksmeelsele järeldusele, et eksimuste vältimiseks tuleks jalaväerühma struktuuris näha ette laskurjuristi SA ametikoht :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1606
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas alari »

Kapten Trumm kirjutas:Sa Borja võiks käia nt KL kooli korraldatavatel, sõjaõigust käsitlevatel kursustel, siis kuuled kah, mida meestele põllul hambasse puhutakse. :rip:
Kokkuvõte: sõltumata idanaabri tegevusest ei tohi te mitte mingil juhul sõjaõiguse vastu eksida, sest peale (meile) võidukat sõda järgneb üks suur uurimine ja juurdlemine (ja eks ka kohus) ja kui eksite, siis võetakse teid vastutusele. Kui põllal olevatele meestele aetakse sellist kägu, siis ei maksa vist ka loota, et mingid piiripealsed langevarjude teemad leiaksid palavat soovi tuld avada.

Kursuslased pärast magamisruumis arutavad kuuldut ja jõuavad üksmeelsele järeldusele, et eksimuste vältimiseks tuleks jalaväerühma struktuuris näha ette laskurjuristi SA ametikoht :D
KL kool propageerib ka seda, et jalaväejao meedik jookseb ringi relvata, sest Genfi konventsioon kaitseb teda. Ma ei tea, kust nad on välja lugenud, et meediku väljaõppega sõduril ei või olla relva, aga vist oleks tõesti jaojuristi ka vaja
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas alo »

alari kirjutas:KL kool propageerib ka seda, et jalaväejao meedik jookseb ringi relvata, sest Genfi konventsioon kaitseb teda
Päriselt ka!? Mis kursustel või kes nimeliselt sellist eluvõõrast ja ohtlikku jama õpetab?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

http://www.kaitseliit.ee/et/sjoe

See sanitari käsitlus on siis edasi arenenud - mul oli võimalus seda kuulda võtmes "tuleks kaaluda".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas Lemet »

Keegi veneaegse motoriseeritud laskurväe kogemusega seltsimees võiks aidata nüüd meelde tuletada, mitmes "upražnenie utšebnõh strelb" see nüüd oligi, kus tuli laskuvaid langevarjureid tabada...polügoonil oli terve vastav kompleks sedasorti asjade treenimiseks, vaieril plekksiluetid sõitsid kõigepealt kas paremalt vasakule või vastupidi, seejärel hakkasid suure kiiruga alla laskja poole kukkuma (kolmas ratas, millest vaier läbi jooksis, oli praktiliselt maapinnal). Nii et Genfi konventsioon võib muru närida, õppeprotseduur sedasorti asjade läbiviimiseks toimus täie hooga...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas TTA »

Lemet kirjutas: Nii et Genfi konventsioon võib muru närida, õppeprotseduur sedasorti asjade läbiviimiseks toimus täie hooga...
Kuulge härrased, võiks ennem tutvuda vastavate dokumentidega kui mingit joga ajama hakkate. Genfi konventsiooni protokolli 1, artikkel 42 ütleb spetsiifiliselt et õhudessandis osalejatele ei laiene mingisugune kaitse. Laske neid terviseks. Kaitse all on vaid hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad. Ja muideks, alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud on ikkagi kaitse alt väljas.

Pool minutit guugeldamist.... :roll:

https://www.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf ... CD0051DB78
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas Troll »

TTA kirjutas:Kaitse all on vaid hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad. Ja muideks, alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud on ikkagi kaitse alt väljas.
Ja mina küsin uuesti, kuidas teeb maa peal olev sõdur kindlaks, kes talle õhust pähe sajavad - "hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad piloodid" või "alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud"? Sinu jutu järgi on pihtasaanud transpordilennuki piloot kaitse all, aga tema kõrval teise langevarju otsas laskuv samast lennukist pärit dessantnik legaalne sihtmärk?
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas herman30 »

Troll kirjutas: Ja mina küsin uuesti, kuidas teeb maa peal olev sõdur kindlaks, kes talle õhust pähe sajavad - "hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad piloodid" või "alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud"?
Minu aru ütleb et tough luck selles olukorras olla piloot. Teoorias võibolla on piloot Geneve konventsioonil kaitsud aga praktikas mitte sellise olukorras kui taevas on langevarjudest täis.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas Kilo Tango »

Sõduri jaoks ei ole mitte mingit vahet, kes sealt lennukist välja hüppab kuni ta jõuab pärast konflikti lõppu kohtuni. Selleks, et see toimuks ja et sõdur süüdi mõistetaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1. Peab olemas olema hageja
2. Peab olema võimalik tõestada, et sõduril pidi olema veendumus, et lennukist välja hüppaja püüab end päästa, mitte ei tegele tema ründamisega.

Üldjuhul taandub asi siin praktikas ilmselt sellele, et silmnähtavalt lennuvõimetust (põlev, purunenund) 1-2 kohalisest lennukist väljunud isikud loetakse à priori hädahüppajateks ja kõik muu mudru mistahes tingimustel ründajateks.

Sellisel moel on soldatit väga raske süüdi mõista, sest palja silmaga on pea võimatu kindlaks teha, mitmekohaline lennuk lendas 10+ km kõrgusel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Õhudessant maandatakse küllalt väikestel kõrgustel, isegi alla 1 km on see võimalik.
Seepärast, et minimeerida langevarju otsas rippumise aega (haavatav), minimeerida grupi laiali kandumist ja maandumist planeerimata kohas.
10 km kõrguselt, kus langevarjuhüpe eeldab hapnikuaparatuuri, hüppavad eriüksused, kes kasutavad tiibvarjusid ja igasugu võtteid nii, et üks jalaväesoldat neid ei näe enne, kui langevari nähtav on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Õhudessant maandatakse küllalt väikestel kõrgustel, isegi alla 1 km on see võimalik.
Seepärast, et minimeerida langevarju otsas rippumise aega (haavatav), minimeerida grupi laiali kandumist ja maandumist planeerimata kohas.
10 km kõrguselt, kus langevarjuhüpe eeldab hapnikuaparatuuri, hüppavad eriüksused, kes kasutavad tiibvarjusid ja igasugu võtteid nii, et üks jalaväesoldat neid ei näe enne, kui langevari nähtav on.
Ma tean aga tehakse ka ekstreemkõrgustelt hüppeid.

Nii-või-teisiti - kui on tegu hüppega, kus lennukist väljub rohkem inimesi kui üks, on väga raske kui mitte võimatu nõuda sõdurilt lennuki tehnilise seisukorra hindamist ning sellisel juhul ei ole Genfi konventsiooni seda sätet praktikas võimalik rakendada. MOTT
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kilo Tango kirjutas:Nii-või-teisiti - kui on tegu hüppega, kus lennukist väljub rohkem inimesi kui üks, on väga raske kui mitte võimatu nõuda sõdurilt lennuki tehnilise seisukorra hindamist ning sellisel juhul ei ole Genfi konventsiooni seda sätet praktikas võimalik rakendada. MOTT
Nõus - kill them all 8)

Suurel vene raffal on pateetiline vanasõna: "kes mõõgaga meie juurde tuleb, see mõõga läbi ka hukkub.." :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitus Postitas aht0 »

Kilo Tango kirjutas:Sõduri jaoks ei ole mitte mingit vahet, kes sealt lennukist välja hüppab kuni ta jõuab pärast konflikti lõppu kohtuni. Selleks, et see toimuks ja et sõdur süüdi mõistetaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1. Peab olemas olema hageja
2. Peab olema võimalik tõestada, et sõduril pidi olema veendumus, et lennukist välja hüppaja püüab end päästa, mitte ei tegele tema ründamisega.

Üldjuhul taandub asi siin praktikas ilmselt sellele, et silmnähtavalt lennuvõimetust (põlev, purunenund) 1-2 kohalisest lennukist väljunud isikud loetakse à priori hädahüppajateks ja kõik muu mudru mistahes tingimustel ründajateks.

Sellisel moel on soldatit väga raske süüdi mõista, sest palja silmaga on pea võimatu kindlaks teha, mitmekohaline lennuk lendas 10+ km kõrgusel.
3. sõdur ise peaks ka sõja lõpuni suutma ellu jääda.. vast sõduri enda vaatevinklist kõige olulisem. :write:

Dessanthüppeid tehakse kui kõrgelt? Ja kuipalju matse korraga lennukist reas välja hüppab? On vast üsna loogiline et kui kupleid avaneb ridamisi siis ei olnud tegu sadade õnnetutega kes kõik korraga sama käputäit lennukeid piloteerisid.. :wall: ah jah, dessantnikel ripub ka nende isiklik varustus nööri otsas, nendest mõned meetrid allapoole - isegi üksikul dessantnikul ja üksikul piloodil (kes ei kanna kaasas ka ühtki püstolist suuremat relva ning kes on riietatud üsna spetsiifilisse kombinesiooni) peaks saama niimoodi vahet teha.. milleks laskuda mingisse absurdilähedasse juriidilisse arutellu..?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist