TUVASTADA laskemoon, padrun, kuul, hülss

[Hugo379]

Aitähh!!! Asi selge

[Aspelund]

Teab keegi, mis kuul see on? Väidetavalt kasutab neid IDF.



Kuuliosa tundub olevat tehtud kokku kuuli vormi keritud elementidest, mis siis ennast sihtmärki tabades "lahti kerivad".

A.

[juurikas14]

Tere

Mis padrun olla võiks?
Kuuli läbimõõt supleriga mõõtes, ca. 6,7 või 6,8 mm.
Kuuli otsast, keskelt tuleb nagu terav nõel välja.
Kõrval ühel pildil võrdluseks saksa vindi hulss.
Panen pildid ka.

[alban]

Mõõda palun hülsi pikkus ära, siis on lihtsam öelda millega tegu. Võrdlus teise hülsiga fotol annab liiga umbmäärase suuruse.

[hillart]

Prantsuse 7,5mm MAS vintpüssipadrun.
Toodetud 1938.
Laskemoonatehas - ?

Kas tegu pole mitte pastakaks tehtud padruniga?

[alban]

Liigume kellaosuti suunas:

38 - tootmisaasta

IC - Société Intravis Four Le Chambon Feugerolles (tehas mis tarnis hülsi);

CN - Ateliers Mécaniques de Normandie Four Caen või Etablissements Claudinon & Cie Four Le Chambon - Feugerolles (tehas mis pani padruni komponentidest kokku);

2 - tootmisaasta kvartal.

[juurikas14]

hülsi pikkus on 55mm
saadan veel mõned pildid kuuli otsast, siis näeb paremini milline see ots on.
Leidsin selle Peipsi järvest. Kes sellist kasutasid ja miks kuuli ots selline on?
NB! Padrun on nüüd deaktiveeritud.

[Caparzo]

Lisan tootjapoolse läbilõigetega lehe padruni ehitusest, muidugi võib ebaharilikul otsal olla erinevaid põhjuseid (oksüdeerimine, mehhaanilised mõjutused, tootjapoolne praak, põlveotsas "modifitseerimine" jne)

[teeline35]

Kuuli otsa kohta ei oska arvata midagi,aga tervest euroopast pärit trofeerelvastust kasutasid viimase suure sõja ajal meie kandis piirikaitse rügemendid.

[plekkpea]

Mis sealt järvest veel leidnud oled, ehk annad kohast ka mingi ettekujutuse?

[1661]

Tere.
Kodu koristades sattus kätte huvitav kuul.
Läbimõõt 7,9 mm, pikkus 34 mm. Küljed ja tagaots on ühest tükist. Taga ava ei ole. Esimene ots on kollakas/punakast metallist (pronks?).
Mis imeloom see on?

Toomas.

[EOD]

Kui suht pehmest metallist tipuga, siis ilmselt jahirelva kuul. Sel tipul ka tagapool kooniline pind ja selle taga veidi tühja ruumi. Tabamisel liigub koonus kuuli sisemusse ja kuuli esiosa avaneb nagu lilleõis piki nähtavaid murdejooni.
Mõte selles, et kuul ei lendaks ulukist läbi, vaid jätaks oma energia kudedesse. Ideaalis peaks kuul uluki kehast enne peatumist läbima ca 2/3. Ja kasutatakse selleks erinevaid ekspansiivkuule (mis sõjapidamises keelatud).
Sarnase väljaulatuva, erinevast metallist tipuga olid ka mõned 20. sajandi alguse soomustläbistavad kuulid, kuid seal oli tegu väga kõva südamikuga, mis oli kuulis umbselt kinni. Sellistest kuulidest loobuti peagi, kuna need läksid kergesti rikošetti.

[eeru]

http://www.sellier-bellot.cz/en/product ... etail/126/

Selline odava/odava veel odavama otsa jahipadrun.Midagi ei jookse loomas laiali, loomast jookseb pigem puhtalt labi ja seadusega ka koik JOKK. Hea kasutada endistes militaarrelva rontides mis registeeritud jahipidamiseks.Ei tekita probleeme umberlaadimisel salvest ja ennetab probleeme keskonnateenistusega. Hea kasutada suurulukite kuttimiseks...kellele kuttimiseks PEAB kasutama poolmatelkuuli.Naiteks metskits.

[1661]

Natike asi jälle selgem.
Tänud.

Toomas

[EOD]

Seda ei julge kinnitada, kas ja millises keskkonnas kuivõrd selle kuuli ekspansiivtoime avaldub, kuid nii sellise ehitusega kuulid toimima on mõeldud.