...mis jällegi muudab väite keskmise kommentaatori anonüümsusest riigivõimu jaoks väga küsitavaks.Samamoodi kusagil peldikuseinal vihakõnet pidades jään ma tõenäoliselt selle pinna omanike jaoks samuti anonüümseks, mitte aga teatud ametkondade jaoks, kes omavad luba ja võimalusi peldikuseina logi muude andmetega kokku panna.
Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Site Admin
- Postitusi: 5559
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Hm, Lemet, sa oled ilmselt harjunud mõne hoopis teise riigi õiguspraktikaga.
Tutvu näiteks riigikohtu lahenditega kuidas jälituslubasid antakse ja kuidas neid vaidlustatakse.
Mingi lihtsa "valge rass on ohus" karjatuse peale ei anna keegi sulle ühtegi IP-d ega muud vihjet. Iga päring peab olema põhjendatud...
Tutvu näiteks riigikohtu lahenditega kuidas jälituslubasid antakse ja kuidas neid vaidlustatakse.
Mingi lihtsa "valge rass on ohus" karjatuse peale ei anna keegi sulle ühtegi IP-d ega muud vihjet. Iga päring peab olema põhjendatud...
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Toomas, mäletatavasti koosneb suures osas maailmas kohtupraktika pretsedentidest. Nii ka meie õigusruumis.
http://www.postimees.ee/1490657/kohus-t ... uohutavaks
http://www.postimees.ee/1490657/kohus-t ... uohutavaks
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Site Admin
- Postitusi: 5559
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
jah, aga kui sa loed uuesti, mida mina kirjutasin, siis seal polnud midagi kellegi ahju ajamisest. Oli ainult hädaohust.
Ja et sellise lause peale sa lihtsalt ei pruugi saada mingit postitaja infot teenusepakkuja käest. Ole sa kapost või kust tahes.
Postitus tuleb ikka enne kvalifitseerida kellegi pädeva poolt kas vaenu õhutavaks, solvavaks, ähvardavaks või mis iganes...
Ja et sellise lause peale sa lihtsalt ei pruugi saada mingit postitaja infot teenusepakkuja käest. Ole sa kapost või kust tahes.
Postitus tuleb ikka enne kvalifitseerida kellegi pädeva poolt kas vaenu õhutavaks, solvavaks, ähvardavaks või mis iganes...
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Ütleme nii, et tegelik elu on Lemeti ja Toomase ettekujutuste vahepealne asi.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Kolmandat päeva järjest kustutan ma siit mingit täiesti arusaamatut ja teemastmööda möla..
Peategelased on vanahalb, mutionu ja nüüd veel paarid uued..
Tehke omale eraldi (vandenõu-ullikeste) teema aga ärge solkige olemasolevaid - või räiged bännid hakkavad lendama..
Peategelased on vanahalb, mutionu ja nüüd veel paarid uued..
Tehke omale eraldi (vandenõu-ullikeste) teema aga ärge solkige olemasolevaid - või räiged bännid hakkavad lendama..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Ilmselt huvitav ja teemassepuutuv artikkel - keegi võiks ta kopida siia
http://pluss.postimees.ee/3330723/pidu-teises-maailmas
http://pluss.postimees.ee/3330723/pidu-teises-maailmas
Harjumaal Muuga lahe kaldal, pooletunnise sõidu kaugusel pealinnast asub Maardu. Tänavu 35-aastaseks saanud, 43 rahvusest koosnev väikelinn, mida külastades saab aimu, kuivõrd tulutuks on osutunud veerandsada aastat kestnud lõimumine.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Pidu teises maailmas
Postimees
18. september 2015 23:59
Harjumaal Muuga lahe kaldal, pooletunnise sõidu kaugusel pealinnast asub Maardu. Tänavu 35-aastaseks saanud, 43 rahvusest koosnev väikelinn, mida külastades saab aimu, kuivõrd tulutuks on osutunud veerandsada aastat kestnud lõimumine.
Tallinna külje all asuva umbes 17 000 elanikuga Maardu suurimaks peoks oli veel tunamullu iga aasta septembris peetud ukraina stiilis Sorotšintsõ laat. Lisaks laadakaubale pakuti seal põhjapanevat kultuuriprogrammi alates taidlejate etteastetest ja Maardu missi valimisest mõne tuntud Vene artisti kontserdi ning ilutulestikuni välja. Mullu – ilmselt Venemaa ja Ukraina vahel puhkenud konflikti tõttu, aga võib-olla ma eksin – muutus aasta oodatuima ürituse nimetus sujuvalt laat-festival Sügiskarusselliks, ehkki sisu jäi samaks.
Kui Sügiskarussellist ei tea suurem osa eestimaalastest midagi, siis Maardut teatakse mujal Eestis eeskätt tema elavast legendist linnapea, linna aukodaniku Georgi Bõstrovi järgi. See on sama mees, kes aastaid, aga tulutult kunagise Eesti NSV haridusministri Elsa Gretškina õpetusel eesti keelt omandada püüdis. Nõukaajal venestamispoliitika usina elluviijana tuntud ning mullu meie seast lahkunud Gretškina töötas veel kõrges eas aastaid Maardu linnavalitsuses, tegeldes seal ajakirjanduse andmetel hariduskultuurilise integratsiooni tegevuskava koostamise ja elluviimisega.
Mis veel Maarduga seondub? Muidugi Andrei Zarenkov, endine rahvamaja ja kurikuulsa Konstitutsioonipartei juht, kes mõni aeg tagasi pistise saamise eest süüdi mõisteti. Meenub seegi, et üheksa aasta eest pälvis linna aukodaniku tiitli Anne Veski, kes võib seal terve eluaja tasuta liinibussiga sõita, kohalikus saunas käia ja kinnisvara soetamisel maksta kommunaalteenuste eest vaid poole.
Trussikud ja Putini pildiga T-särgid
Bussi, mis pealinnast laupäeva õhtupoolikul Maardusse veereb, siseneb Lasnamäel kolm lõbusas tujus blondiini, kes ühiselt sõiduki tagaistmetel brändit kummutavad ning joogipoolist kaasreisijatega jagavad. Räägivad, et on tegelikult pärit Narvast, elavad ühiselamus ning teenivad elatist mingis kala töötlevas firmas. Kuulnud sõbrannadelt, et Maardus peetakse täna pidu, ei vajanud idee sinna sõita pikka kaalumist.
Maardu Kellamägi (mille keskseks punktiks on Peaingel Miikaeli kirik) ning selle ümbrus ongi traditsiooniliselt linnakese peopidamise paik, ning kolm lõbusat blondiini kaovad kiiresti rahvasumma. Kõikjal käib vilgas kauplemine – lisaks kohalikele on kohad sisse võtnud müüjad Lätist, Leedust, Valgevenest ja Poolast. Ja muidugi Venemaalt – Venemaa lipp uhkelt telgi katusel lehvimas, pakutakse seal väga erinevat träni, ent kaugele paistavad eeskätt mürkpunased või Vene trikolooriga kaunistatud meeste karvamütsid, mille ette kinnitatud Nõukogude armee mütsimärk. Kahtlemata väärib tähelepanu ka lavka, mille peamiseks müügiartikliks on Vladimir Putini pildiga T-särgid ning trussikud kirjaga «100% mees».
Ilu päästab maailma
Linnavalitsuse kodulehel märgitud Miss Maardu valimist tegelikult ei toimugi. Nagu teatab lavalt 14. korda peetava ürituse idee autor ja peakorraldaja, Ukraina kasaka kuulsuse esimese järgu hõbeordeni kavaler ja Maardu aukodanik Nikolai Švets, astuvad üles hoopis kohalikus vabaajakeskuses peetud konkursi «Ilu päästab maailma» seitse finalisti. Võttes arvesse, et Maardu elanikkonnast moodustavad eestlased vaid veerandi, on loogiline, et lavalt, mille kõrval ajab asju ka korruptant Andrei Zarenkov (kes ajakirjanduse andmetel töötab kohalikus rahvamajas poole kohaga režissöörina), kostab vaid vene keel.
Seitse hirmkõrge kontsaga kingi kandvat ja välimuse järgi otsustades varateismelist tüdrukut astuvad esmalt ette minikleitides, esitavad siis tantsunumbreid ning defileerivad lõpuks neoonvärvides või kuldsetes maani õhtukleitides, kandes näiteks linte «Miss Glamuur» või «Koroleva Talanta» (eesti keeles Ande Kuninganna – toim).
Tüdrukute defileerimise trumpab aga üle õhtujuht Švets, kes sisustab kommentaaridega arvukaid pause lavategevuses. «Kes pole nõus, et ilu päästab maailma, võib plaksutada, kes on nõus, võib mitte plaksutada,» räägib smokingis õhtujuht, kuid rahvas ei võta eriti vedu. Ühe noormehe kutsub Švets lavale, et see sealt ülbe näoga publikut takseeriks, ja annab talle kommikoti, kui nooruk lõpuks naerma hakkab.
Vahepeal astub üles tütarlaste tantsutrupp. Nende eeskava algab vene rahvalaulu saatel, siis aga läheb üle klubimuusikaks. Muu hulgas imiteerivad kaks tüdrukut korraks ka suguliigutusi, tekitades sellega noormeestes elevust.
Kaks iluduskonkursil osalenud noorukest mulatineiut esitavad tantsu «Aafrika kired», ja kui publik sellele piisava innukusega kaasa ei ela, küsib Švets, et kas Aafrikast ei saa aru või. Vene keeles ja kohalikku koloriiti arvestades tundub see tegelikult päris naljakas. Aga võib-olla on selles süüdi paar õlut.
Täitsa tore pidu
Varsti läheb platsil tantsuks. Lavalt kostavad «šansoonid» (mitte prantsuse, vaid vene), ning kes tahab, see liigutab end nii, nagu tahab ja kellega tahab. Eriti lähevad hoogu venelaste müügipunktist endale uued karvamütsid ostnud mehed. Kuigi turvamehi on palju, ei keela keegi oma viinapudelit lauale panna – nii on Maardu pidudel alati olnud. Õhtu edenedes ei häbene kangemat kraami pruukida ka mõned šašlõkimüüjad. Pole ka ime, sest õhusooja on hilisõhtul vaid kuus kraadi.
Keegi ei tülitse, ei kakle. On neid, kes tulevad vennastuma. Eesti keelt ei kõnele neist keegi.
Täitsa tore on, eriti kui arvestada, et selline omapärane maailm asub pealinnale nii lähedal. Õhtu lõpetab suurejooneline ilutulestik, ja minu kõrvale bussiistmele potsatab võõras noormees, kes sõna lausumata ulatab õuna. Ausõna, nii hästi lõhnavat ja maitsvat õuna pole ma ammu saanud.
Maardulased pagulastest
Juulis teatati Maardu linnavalitsusest, et linn võtaks meelsasti kõik Eestisse tulevad pagulased (toona käis jutt 150 inimesest) endale – töökäsi on seal hädasti vaja. Uurisime, mida maardulased, kellest suur osa on ise migrandid, asjast arvavad. Olgu kohe öeldud, et oma nime ei tahtnud keegi lehes näha ning mõni ei soovinud sel teemal kõneldagi.
64-aastane Ljudmila on istet võtnud kiriku juures pingil ja vaatab rahvapidu Kellamäe nõlvalt. Eestisse tuli ta 40 aastat tagasi Pihkva oblastist kahe õe kutsel, kes olid juba varem siia saabunud. Läks Eestis mehele, töötas Estoplastis, mööblivabrikus ja raudteel. «Las tulevad, mul ükskõik, aga ega minust pagulaste tulek sõltu. See sõltub ülemustest. Aga inimesed on inimesed,» kostab naine. Kuidas integreerida nad Eesti ühiskonda, kus veerandsaja aastaga pole migrantide lõimumist põlisrahvaga toimunud, selle kohta tal retsepti pole. «Isegi neil venelastel, kes Eestis sündinud, pole ju valimisõigustki, venelastega ei arvestata üldse,» toetab Ljudmilat tema sõbranna. «Nüüd hakatakse pagulasi toetama, aga vaadake, kuidas meie, pensionärid, elama peame! Košmaar!»
«Valitsus on teinud lõimumist korraldades suuri vigu,» leiab mänguväljakul lapse kiikumist jälgiv naine. Milliseid, ta esile tuua ei oska.
Et pagulaste eest hoolt kanda, tundub talle ja tema mehele ebaõiglane. «Neile antakse kõik, aga meile, kes me siin sündinud, hommikust õhtuni tööd teinud, kopikahaaval raha kogunud, mitte midagi?» esitavad nad retoorilise küsimuse. Naise palk on 400 eurot kuus.
Mees arvab, et islamiusuliste massilise tulekuga muutub kõik. «Midagi halba hakkab juhtuma,» teatab ta. «Eestlased on harjunud vait olema ja kannatama, aga venelased – nemad on samuti algul vait, aga siis plahvatavad. Annaks jumal, et seda ei juhtuks.»
«Kui mustanahalised tulevad, kardan eeskätt laste pärast, me ei tea ju, mis mõtted neil peas on. Hirmus mõelda kohe,» lisab naine. Ta ütleb, et käib tööl Koplis, ja ühes sealses munitsipaalmajas elavat mustanahalisi juba päris palju. «Kuulsin siiski, et eesti keelt õppida on neile lihtsam kui venelastel, ja usun, et sellest tulebki nende lõimumist ühiskonda alustada.»
Postimees
18. september 2015 23:59
Harjumaal Muuga lahe kaldal, pooletunnise sõidu kaugusel pealinnast asub Maardu. Tänavu 35-aastaseks saanud, 43 rahvusest koosnev väikelinn, mida külastades saab aimu, kuivõrd tulutuks on osutunud veerandsada aastat kestnud lõimumine.
Tallinna külje all asuva umbes 17 000 elanikuga Maardu suurimaks peoks oli veel tunamullu iga aasta septembris peetud ukraina stiilis Sorotšintsõ laat. Lisaks laadakaubale pakuti seal põhjapanevat kultuuriprogrammi alates taidlejate etteastetest ja Maardu missi valimisest mõne tuntud Vene artisti kontserdi ning ilutulestikuni välja. Mullu – ilmselt Venemaa ja Ukraina vahel puhkenud konflikti tõttu, aga võib-olla ma eksin – muutus aasta oodatuima ürituse nimetus sujuvalt laat-festival Sügiskarusselliks, ehkki sisu jäi samaks.
Kui Sügiskarussellist ei tea suurem osa eestimaalastest midagi, siis Maardut teatakse mujal Eestis eeskätt tema elavast legendist linnapea, linna aukodaniku Georgi Bõstrovi järgi. See on sama mees, kes aastaid, aga tulutult kunagise Eesti NSV haridusministri Elsa Gretškina õpetusel eesti keelt omandada püüdis. Nõukaajal venestamispoliitika usina elluviijana tuntud ning mullu meie seast lahkunud Gretškina töötas veel kõrges eas aastaid Maardu linnavalitsuses, tegeldes seal ajakirjanduse andmetel hariduskultuurilise integratsiooni tegevuskava koostamise ja elluviimisega.
Mis veel Maarduga seondub? Muidugi Andrei Zarenkov, endine rahvamaja ja kurikuulsa Konstitutsioonipartei juht, kes mõni aeg tagasi pistise saamise eest süüdi mõisteti. Meenub seegi, et üheksa aasta eest pälvis linna aukodaniku tiitli Anne Veski, kes võib seal terve eluaja tasuta liinibussiga sõita, kohalikus saunas käia ja kinnisvara soetamisel maksta kommunaalteenuste eest vaid poole.
Trussikud ja Putini pildiga T-särgid
Bussi, mis pealinnast laupäeva õhtupoolikul Maardusse veereb, siseneb Lasnamäel kolm lõbusas tujus blondiini, kes ühiselt sõiduki tagaistmetel brändit kummutavad ning joogipoolist kaasreisijatega jagavad. Räägivad, et on tegelikult pärit Narvast, elavad ühiselamus ning teenivad elatist mingis kala töötlevas firmas. Kuulnud sõbrannadelt, et Maardus peetakse täna pidu, ei vajanud idee sinna sõita pikka kaalumist.
Maardu Kellamägi (mille keskseks punktiks on Peaingel Miikaeli kirik) ning selle ümbrus ongi traditsiooniliselt linnakese peopidamise paik, ning kolm lõbusat blondiini kaovad kiiresti rahvasumma. Kõikjal käib vilgas kauplemine – lisaks kohalikele on kohad sisse võtnud müüjad Lätist, Leedust, Valgevenest ja Poolast. Ja muidugi Venemaalt – Venemaa lipp uhkelt telgi katusel lehvimas, pakutakse seal väga erinevat träni, ent kaugele paistavad eeskätt mürkpunased või Vene trikolooriga kaunistatud meeste karvamütsid, mille ette kinnitatud Nõukogude armee mütsimärk. Kahtlemata väärib tähelepanu ka lavka, mille peamiseks müügiartikliks on Vladimir Putini pildiga T-särgid ning trussikud kirjaga «100% mees».
Ilu päästab maailma
Linnavalitsuse kodulehel märgitud Miss Maardu valimist tegelikult ei toimugi. Nagu teatab lavalt 14. korda peetava ürituse idee autor ja peakorraldaja, Ukraina kasaka kuulsuse esimese järgu hõbeordeni kavaler ja Maardu aukodanik Nikolai Švets, astuvad üles hoopis kohalikus vabaajakeskuses peetud konkursi «Ilu päästab maailma» seitse finalisti. Võttes arvesse, et Maardu elanikkonnast moodustavad eestlased vaid veerandi, on loogiline, et lavalt, mille kõrval ajab asju ka korruptant Andrei Zarenkov (kes ajakirjanduse andmetel töötab kohalikus rahvamajas poole kohaga režissöörina), kostab vaid vene keel.
Seitse hirmkõrge kontsaga kingi kandvat ja välimuse järgi otsustades varateismelist tüdrukut astuvad esmalt ette minikleitides, esitavad siis tantsunumbreid ning defileerivad lõpuks neoonvärvides või kuldsetes maani õhtukleitides, kandes näiteks linte «Miss Glamuur» või «Koroleva Talanta» (eesti keeles Ande Kuninganna – toim).
Tüdrukute defileerimise trumpab aga üle õhtujuht Švets, kes sisustab kommentaaridega arvukaid pause lavategevuses. «Kes pole nõus, et ilu päästab maailma, võib plaksutada, kes on nõus, võib mitte plaksutada,» räägib smokingis õhtujuht, kuid rahvas ei võta eriti vedu. Ühe noormehe kutsub Švets lavale, et see sealt ülbe näoga publikut takseeriks, ja annab talle kommikoti, kui nooruk lõpuks naerma hakkab.
Vahepeal astub üles tütarlaste tantsutrupp. Nende eeskava algab vene rahvalaulu saatel, siis aga läheb üle klubimuusikaks. Muu hulgas imiteerivad kaks tüdrukut korraks ka suguliigutusi, tekitades sellega noormeestes elevust.
Kaks iluduskonkursil osalenud noorukest mulatineiut esitavad tantsu «Aafrika kired», ja kui publik sellele piisava innukusega kaasa ei ela, küsib Švets, et kas Aafrikast ei saa aru või. Vene keeles ja kohalikku koloriiti arvestades tundub see tegelikult päris naljakas. Aga võib-olla on selles süüdi paar õlut.
Täitsa tore pidu
Varsti läheb platsil tantsuks. Lavalt kostavad «šansoonid» (mitte prantsuse, vaid vene), ning kes tahab, see liigutab end nii, nagu tahab ja kellega tahab. Eriti lähevad hoogu venelaste müügipunktist endale uued karvamütsid ostnud mehed. Kuigi turvamehi on palju, ei keela keegi oma viinapudelit lauale panna – nii on Maardu pidudel alati olnud. Õhtu edenedes ei häbene kangemat kraami pruukida ka mõned šašlõkimüüjad. Pole ka ime, sest õhusooja on hilisõhtul vaid kuus kraadi.
Keegi ei tülitse, ei kakle. On neid, kes tulevad vennastuma. Eesti keelt ei kõnele neist keegi.
Täitsa tore on, eriti kui arvestada, et selline omapärane maailm asub pealinnale nii lähedal. Õhtu lõpetab suurejooneline ilutulestik, ja minu kõrvale bussiistmele potsatab võõras noormees, kes sõna lausumata ulatab õuna. Ausõna, nii hästi lõhnavat ja maitsvat õuna pole ma ammu saanud.
Maardulased pagulastest
Juulis teatati Maardu linnavalitsusest, et linn võtaks meelsasti kõik Eestisse tulevad pagulased (toona käis jutt 150 inimesest) endale – töökäsi on seal hädasti vaja. Uurisime, mida maardulased, kellest suur osa on ise migrandid, asjast arvavad. Olgu kohe öeldud, et oma nime ei tahtnud keegi lehes näha ning mõni ei soovinud sel teemal kõneldagi.
64-aastane Ljudmila on istet võtnud kiriku juures pingil ja vaatab rahvapidu Kellamäe nõlvalt. Eestisse tuli ta 40 aastat tagasi Pihkva oblastist kahe õe kutsel, kes olid juba varem siia saabunud. Läks Eestis mehele, töötas Estoplastis, mööblivabrikus ja raudteel. «Las tulevad, mul ükskõik, aga ega minust pagulaste tulek sõltu. See sõltub ülemustest. Aga inimesed on inimesed,» kostab naine. Kuidas integreerida nad Eesti ühiskonda, kus veerandsaja aastaga pole migrantide lõimumist põlisrahvaga toimunud, selle kohta tal retsepti pole. «Isegi neil venelastel, kes Eestis sündinud, pole ju valimisõigustki, venelastega ei arvestata üldse,» toetab Ljudmilat tema sõbranna. «Nüüd hakatakse pagulasi toetama, aga vaadake, kuidas meie, pensionärid, elama peame! Košmaar!»
«Valitsus on teinud lõimumist korraldades suuri vigu,» leiab mänguväljakul lapse kiikumist jälgiv naine. Milliseid, ta esile tuua ei oska.
Et pagulaste eest hoolt kanda, tundub talle ja tema mehele ebaõiglane. «Neile antakse kõik, aga meile, kes me siin sündinud, hommikust õhtuni tööd teinud, kopikahaaval raha kogunud, mitte midagi?» esitavad nad retoorilise küsimuse. Naise palk on 400 eurot kuus.
Mees arvab, et islamiusuliste massilise tulekuga muutub kõik. «Midagi halba hakkab juhtuma,» teatab ta. «Eestlased on harjunud vait olema ja kannatama, aga venelased – nemad on samuti algul vait, aga siis plahvatavad. Annaks jumal, et seda ei juhtuks.»
«Kui mustanahalised tulevad, kardan eeskätt laste pärast, me ei tea ju, mis mõtted neil peas on. Hirmus mõelda kohe,» lisab naine. Ta ütleb, et käib tööl Koplis, ja ühes sealses munitsipaalmajas elavat mustanahalisi juba päris palju. «Kuulsin siiski, et eesti keelt õppida on neile lihtsam kui venelastel, ja usun, et sellest tulebki nende lõimumist ühiskonda alustada.»
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Huvitav tõdemus.Ta ütleb, et käib tööl Koplis, ja ühes sealses munitsipaalmajas elavat mustanahalisi juba päris palju. «Kuulsin siiski, et eesti keelt õppida on neile lihtsam kui venelastel, ja usun, et sellest tulebki nende lõimumist ühiskonda alustada.»
Re: Viies kolonn
Huvitav...arvestades maailmas toimuvat. Jedinaja Rossija kohaliku sektsiooni esifiguurile lüüakse kamm turja...
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72512845
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72512845
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viies kolonn
Tõenäoliselt talle niisama kammi turja ei lööda, kui pole kaalukaid tõendeid. KAPO varasemalt on tema vastu hävinud, seega loodetavasti on nüüd olemas ümberlükkamatud tõendid. Juhul, kui ta nüüd välja peaks keerutama võib kehval juhul saada "vaesest kiusatust" juba peaminister. Kesikute lehed muidugi hakkavad tõenäoliselt leivaisa kaitseks pasundama, et sellega tahetakse kinni mätsida reformarite Tallinna sadama juhtumit. Ajastus muide toetab kesikute vandenõuteooriat.
Unforeseen consequences
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Venelane saab oma asjad enamjaolt siin vene keelega hakkama kuna tal palju asja oma väljakujunenud keelekapslist väljapoole pole. Kindlasti ei saa seda öelda mustanahaline, pakun et ka inglise keelega on Eestis tänase seisuga raskem hakkama saada kui vene keelega, oleneb paljuski muidugi kus maakonnas või linnas sa elad. Seega on siin elada sooviv mittevene päritolu võõramaalane sunnitud eesti keele ära õppima, kuna meil pole veel nende emakeelelisi getostunud linnaosi tekkinud nagu Rootsis ja ka Saksamaal.metsanurk kirjutas:Huvitav tõdemus.Ta ütleb, et käib tööl Koplis, ja ühes sealses munitsipaalmajas elavat mustanahalisi juba päris palju. «Kuulsin siiski, et eesti keelt õppida on neile lihtsam kui venelastel, ja usun, et sellest tulebki nende lõimumist ühiskonda alustada.»
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Viies kolonn
Eks presidendivalimised tulemas ja seoses sellega siis vaja kesikute tiibu kärpida. Isegi kui KAPO ei saa ninasarvikust jagu, jääb mingi sitt talle ikka jala külge.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Viies kolonn
Yes! Lõpuks hakkab midagi toimima. Tore uudine.Lemet kirjutas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72512845
Re: Integratsioon ja eestis asuvad venekeelsed
Artjom Troitski Ehho Moskvõs Tallinnas ja Savisaarega toimuvast. Päris huvitav kuulata, kuidas see vene juurtega inimesele paistab. Alates 16.30st.
http://echo.msk.ru/sounds/1625752.html
Tekstina: http://echo.msk.ru/programs/personalno/1625752-echo/
Troll
http://echo.msk.ru/sounds/1625752.html
Tekstina: http://echo.msk.ru/programs/personalno/1625752-echo/
Troll
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 21 külalist