Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas Tschy »

Kapten Trumm kirjutas: No Soomel on ju territoriaalmerel toimuvasse sekkumiseks mereväel ja kaldavägedel päris adekvaatseid riistasid.
Sestap võib sealne mere-PV olla rahulikult rahuaja ülesannetega.
Sestap ongi küse, kas me ikka täielikult sama jalga astume.
No kuna teema oli PV laevadest, siis ka mõte oli, et PV laevastiku areng on samas suunas. Loota, et PV võtab vabatahtlikult enda õlule MV ülesanded, kuna viimased ise ei taha/suuda/oska, on pisut pentsik.
Kapten Trumm kirjutas: õlitõrje võimalus - seda tuleb teha ka siis, kui laine kõrgus 3 m on.
No 3 m lainest reostusetõrjet ma ei usu. Ei teki ju kihti, mida korjata..?
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas hummel »

PPA laevastiku kuludest ma ei tea, aga minumeelest jäävad neile uueks aastaks järele: Kurvits, Kati, Pikker, Valve.
Laevastike ühendamisest mitte keegi midagi teada lähiajal ei taha. Sh kaitseväe juhtkond väidetavalt ei olnud nõus PPA laevade paigutamisega Miinisadamasse - kes/kas kannab territooriumi valve kulud?

Minu vana idee oli, et valveülesanded avamerel võiksid jääda mereväelastele, milleks tuleks moodustada 3-5 laevaline (relvastatud laevad u 30 m, 100 t, 25 s) patrull-laevade divisjon. Seal ära kasutada ajateenijaid ja kaasata patrullsõidule PPA ametnik. Nende aluste ülesanne oleks ka nö lipu näitamine territoriaalmeres Narva-Jõesuust Ruhnuni ja mere skanneerimine (sh vee alt). Pääste- ja reostustõrje funktsioonid võiskid aga olla VTA ülesanne (nagu oli varem), kellel on juba suur laevastik (rahapada ka suurem). PPA-l võiksid olla C-sõidupiirkonnaga kaatrid-mootorpaadid (roolimajaga RIB-id, Merelõvid jms), mis on mugavad pidada ja mida saab kasutada pättide ning joodik-laevnike püüdmiseks rannikulähedases meres.
Põhipoint oleks aga selles, et 3 ametkonda peaksid koostööna pidama ühte merevalvekeskust (praegu peab iga asutus oma). See võib olla mingi selline majake, kus üks tuba on mereväelastel, teine piiriväelastel ja kolmas veeametnikel, kuid nad töötaksid koostöös ja rakendaksid ka ressursse koostöös. Tsiviilametnikelt võib nõuda lisaks vastavaid RS-lube, et nad koos mereväelastega pädeksid töötama. Piiriintsidendi korral juhib käsutuses olevad (iga ametkond peab tagama mingi osa oma tehnikast 24/7) ressursse PPA ametnik, sõjalise intsidendi korral MeV ohvitser, reostuse või avarii korral VTA ametnik - ülejäänud toetavad.

Lisaks võiks ehk olla merekaitseliit, mis toetaks vajadusel patrull- ja päästefunktsioone u 6-8 suurema kaatriga (kergelt relvastaud, u 20 m, 50 t, 30 s). Need võiksid jaguneda KL malevate vahel vastavalt mereallüksuste liikmeskonna arvukusele.

Aga see on niisama ulme. :)
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas tuna »

Aga miks peaks ühe 24/7 valves oleva laevastiku asemel olema kaks?
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas hummel »

See on hea küsimus.
Maa peal käib ka nii, et pätte püüdma saadetakse politseinikud, aga kannatanuid turgutama ja nende vara päästma päästjad. Kui kujutame nüüd ette, et 2 funktsiooni on kokku pandud (mida toredasti kulude kokkuhoiu eesmärgil isegi teha üritatakse vist), siis kokkuvõttes kannatab mõlema võime kvaliteet.
Vb mitte parim, kuid siiski näide on viimasest jaanipäevast, kus Naissaarel 1 poolenisti ära põlenud mehe päästmine osutus suureks jõuprooviks hoolimata sellest, et õnnetuse nähtavuskauguses oli ankrus PVL-101 Kurvits ja mööda sõitis vahepeal ka Merelõvi. Abiks tuli võtta ikka Waterspordi vabatahtlikud, kes tõid paar tundi hiljem lahtisel RIB-paadil Viimsist kohale kohvritega kiirabibrigaadi. Juures olnud riigilaevadel väidetavalt ei olnud vastavat päästevõimekust ja JOKK. 2h ongi nagu jah merele reageerimise aeg...

Normaalse Mereväe mõni üksus peaks olema nagunii väljasõiduvalmis ja teostama vahel nagunii väljasõite sõltumata muudest teenistustest ja sõjaohu korral on veel omad lood. Miks siis mitte võimet ära kasutada juba rahuajal? Lihtsalt relvastatud patrullteenistuseks ja nö lipunäitamiseks sobivaid aluseid on küll jah üldse vähe - EML Ristna ja PVL Pikker (puudub küll sonar), aga ehk võiks neid kasutada koostöös? PVL Valve pole ehitatud pardarelvade kandmiseks.
VTA vs PPA puhul saaks rääkida aga multifunktsionaalsusest. Nii EVA-316, PVL Kurvits, Sektori, kui PVL Kati on võimelised ühtviisi merepäästeks, meremärkide paigaldamiseks, reostustõrjeks, kui kaks esimest vast ka mõlemad jää murdmiseks. Tõsi - kasutatakse neid aga igaühte oma nišis oma ametkonna all. Vastavate tsiviilfunktsioonide ühte koondamine annaks hea võimaluse kõigi võimete parandamiseks samaaegselt. Lisaks jääks vajadusel enam rotatsiooniruumi.

Ehk kokkuvõttes näen, et riigi kallite avamerelaevastike (B-, A- kategooria laevad) funktsioonid peaksid jagunema laias laastus tsiviilgruppi ja militaargruppi. Praegu on tsiviilgrupp (VTA), pool-militaagrupp (PPA-PV) ja militaargrupp (MeV). Esimene on üsna tugev, laiahaardeline ja viimased 2 näivad kusjuures üsna nõrgad.
Rannalaevastike (C-, D- kategooria paadid-kaatrid) osas pole olulist vahet, mitmel ametkonnal neid on, sest need on olemuselt üsna odavad ning lihtsad pidada. Suured laevad samuti nende ülesandeid alati täita ei saa - ei pääse madalsse vette lihtsalt ligi.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas tuna »

Aga milleks jagada siis 24/7 suurte laevade osas kaheks? Piiri valvamine, lipu näitamine, merepääste ja reostustõrje on kõige suuremate laevade osas kõik ühelt platvormilt teostatav. Veidi väiksemate osas langeb reostustõrje arusaadavatel põhjustel ära. Reostustõrje puhul tuleb arvestada ka seda, et selleks on laevu vaja rohkem kui puhtalt piiri valvamiseks ja päästeks, teiselt poolt aga ei nõua see nii kiiret reageerimist. Seega võivad selleks sobivad suured laevad olla teistes laevastikes, mis 24/7 valves (s.t merel) ei ole ja kus neil on esmaselt mõni teine ülesanne. Näit. EVA-316, mis on jäälõhkuja ja poilaev. HELCOMi nõudeid arvestades on reostustõrje laevu vaja nii palju, et näiteks Soomes on need jagatud üle riigi kõigi asutuste vahel, kellel on mingiks oma otstarbeks vaja sellise suurusega laevu.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas hummel »

Autoriteetne "lipu" näitamine tähendab idee poolest ühtlasi relvade ehk sõjalise jõu näitamist. Seda võib ühildada territoriaalmerel hajusa piiripatrulliga. Patrullimine tähendab nii pealvee, kui allvee olukorra vahetut kontrolli. Taoliseks ülesandeks valmis platvorm peaks evima 25 s tippkiirust (suured peamasinad, sale kuju), allveeseireseadmeid, aktsepteeritavat pardarelvastust ning sõjaliselt ettevalmistatud meeskonda. Ehk alus praktiliselt ei sobi enam tsiviilfunktsioonideks (reostustõrje, pääste, poid), kuid lisaks sõjalistele funktsioonidele sobib ka vahiteenistuseks rahuajal ja sõjaohu korral. Praktiliselt rahuajal 24/7 sellist valveülesannet üldiselt ei täideta, sest piiri valvab esmajärgus seiresüsteem. Vb vaid P-Koreas seisab merepiiril iga 10 miili taga lahinguvalmis korvett, kahurid turritamas väljapoole. Meil asi nii hull pole, kuid kui peaks sellele lähestuma, on hea evida võimet vähemalt akvatooriumi esmaseks kontrolliks juba sõjaväelise juhtimise all. Seni piisab vast paarist patrullväljasõidust kuu jooksul ja see on just mereväele ning merekaitseliidule paras tegevusrütm. Muu aja on mingil osal sõjalaevadest väljasõiduvalmidus sadamas. Kui käib vile, on väljasõit kuluka täiskäiguga ning mõne tunniga ollakse kohal. Ilmselt seda juhtub väga harva. Seda lahendust on odavam ülal pidada ajateenijate abil.

Teine lugu on merepäästega. Selleks otstarbeks sobilikud laevad peavad olema natuke eel-hajutatud, sest reageerimine peaks olema kiirem. Praegu on üldjuhul nii, et 1 piirivalve laev on tavaliselt nö ida/kirde-regioonis, 1 lääne-saarte kandis ja 1 põhja-loode regioonis. (kokku kuluks seega 2 vahetuses 6 päästelaeva?). On nad siis sadamas seismas või ankrus, aga kohal peaks olema, sest reageerimisaeg 2 h seab piirid. Ja neil on kesmiselt iga päev mingi sündmus. Need laevad on tavaliselt sõjalaevadest mere- ja jääkindlamad ning massiivse pääste- ja õlikorjevarustusega (sh õlitankid). Seal peavad töötama vastava ala spetsialistid, kes ei pea olema aga meresõjardi väljaõppega. Samas nendele alustele on sobilik vaheldumisi ka hooajaliste kohalike hüdrograafia- ja jäämurdetööde andmine, sest neid on vaja samas nagunii teha ja enamasti on funktsioonid hõlpsalt sobitatavad. EVA-316, mis minu arusaamisel suurema osa suvest seisab, võiks näiteks samuti nö esmases päästevalves figureerida vaheldumisi koos Kurvitsa ja Katiga. Samuti Sektori. Kokkuvõttes merepäästevõime (mis meil merejuttude järgi rahapuudusel üsna vilets pidi olema ja mida järjest enam vabatahtlike kraesse üritatakse riputada) tugevneks ja paindlikkus suureneks. Hetkel ei tea, palju meil HELCOM-i õlikorjevõimest puudu jääb, kuid puuduva võime sättimine näib reaalseim VTA-le. PPA ei jaksa väidetavalt olemasolevaidki ressursse pidada, sõjalaevad selleks ei sobi ja vabatahtlike võimetele vastavad alused jäävad väikseks. Soome on rikas riik. Meie oleme aga pisut vaesed, et igale ametkonnale igasuguseid ülesandeid läbisegi jagada.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas tuna »

HELCOMi miinimumtasemest on minu mälu järgi praegu puudu pool (mitte laevade arvu järgi, vaid kuupmeetrite järgi, mis tuleb kokku koguda). Sellestki olemasolevast on Kati elukaare lõpuosas. Kavas on (s.t raha on planeeritud uuest Euroopa raha lainest) kahe uue laeva ehitamine PPAle, väidetavalt natuke väiksemad kui Kurvits. Plaanis on ka uue jäälõhkuja ehitamine Tallinna Sadama arvel, kuigi seal oli viimane kord, kui sellest avalikult juttu oli, veel ebaselge, milline täpselt teha. Kui teha selline nagu Botnica, mis suvel väljamaale läheb, siis arusaadavalt reostustõrjega Eestis see samal ajal tegeleda ei saa. Laevu võib igat pidi ümber jagada, igal süsteemil oleks mõni asi hea ja mõni asi halb. See ümberjagamine ei muuda aga asjaolu, et laevu on lihtsalt vähe. Millele mina viitasin, on asjaolu, et 24/7 merel olev struktuur võiks olla üks, sest reageerimisaja saavutamine on kõige kallim asi, mille peale pole mõtet kaks korda raha kulutada.

Muide, kahes vahetuses laevade merel olekuks ei pea nende arvu kahega korrutama. Eile õhtul otsisin, ei leidnud üles, aga minu mälu järgi oli sajandivahetuse paiku mingi arvutus. Tollase piirivalvel oleks pidanud ideaalis olema viis suurt laeva (umbes nagu Kurvits) ja üheksa väiksemat laeva (umbes nagu Pikker). See oleks siis katnud piirivalvele ülesandeks tehtud asjad, kaasa arvatud lipu näitamine koos relvade, allveeseire ja muude viledega. Meresõja pidamine ja VTA asjad oleksid niikuinii jäänud eraldi. HELCOMi täitmiseks ei piisa ka viiest suurest laevast ja VTA ülesanded on ka sellised, et neid ei saa täita laevaga, mis samal ajal merel valvab. Ehituslikud iseärasused, pluss laev ei saa olla kahes kohas korraga.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas tuna »

Süvenesin natuke ametlikesse paberitesse ja nagu selgus, on plaanid optimistlikumad kui eelmises postituses kirja sai. Kõigepealt, kavas on kahe uue reostustõrjelaeva ehitus.
siseminister Ken-Marti Vaher 23. septembril 2013 riigikogus:
Võimekuse tõstmiseks taotleme Euroopa Liidu struktuurvahenditest kahte multifunktsionaalse reostustõrjevõimekusega patrulllaeva, millega tõstetakse võimekus kuni 3 ruutkilomeetrini 24 tunni jooksul. See tähendab, et üks laev asendaks siis piirivalvelaeva 202 ja teine annab uue lisavõimekuse.
Nagu selgitab siseministeeriumi arengukava, on tegemist multifunktsionaalse merelaevaga reostustõrje tagamiseks (reostuse lokaliseerimise ja korjevõimekusega). Eeldatavalt siis Kurvitsa masti laevad (viimane maksis 33 miljonit eurot). 2013. aasta märtsist pärinev arengukava räägib küll ühe laeva muretsemisest, aga ilmselt mais (EPL kirjutas sellest 28. mail 2013) otsustati valitsuses taotleda Euroopa Liidust raha kahele laevale.
Märkus: HELCOMi miinimum on 4,5 ruutkilomeetrit 24 tunni jooksul (kunagi väljendati seda ka kokkukogutud nafta kuupmeetrite järgi.). Nelja olemasoleva laevaga - PVL-101 Kindral Kurvits, PVL-202 Kati, EVA-316, Sektori - on praegu olemas võimekus 2,4 ruutkilomeetrit 24 tunni jooksul.

Kavas on ka kahe Pikkeri masti laeva ehitus. Siseministeeriumi arengukava järgi - multifunktsionaalne rannikulaev (reostuse lokaliseerimise võimekusega). Arengukava ütleb, et Pikker ise saadetakse erru.
PPA merehaldustalituse juht René Allik rääkis merepäästega seoses (EPL 18. juuli 2014)
Peale selle saame tänu Euroopa Liidu rahale aastatel 2016–2018 palju uusi laevu ja varustust. Saame endale kaks uut suurt, 16 miljonit eurot maksnud laeva, mitu kaatrit ja kuus õhkpaati. /.../ Kaks suurt laeva hakkavad katma avamerd ja kaatrid peaksid tulema Tallinnasse, Haapsallu, Kuressaarde ja Narva-Jõesuusse. Õhkpaadid asuvad tööle peale juba mainitud linnade ka Pärnus ja Ida-Eestis.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas hummel »

Õhtu ja pole mahti piklat kirjutada. Proovin lühidalt.

Õlikorjevõime ebapiisavus on kindlasti probleem, mis ootab lahendust ja vajadusel tuleb selleks ka täiendavaid aluseid muretseda.
Piirivalvekaatrid, mida tähistatakse PVK ja mis näivad alati kogupikkusega alla 24 m, on meil pm relvastamata tsiviillaevad ja hajutatud piirivalvepiirkondade alluvusse, mis vist ühtivad prefektuuridega. Nende ülesanded peaksid olema lokaalsed ja sõidurajoon ranniku lähedal. Usun, et PPA vajab neid oma nimetusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vaja on ka neid mootorpaate.
Piirvalvelaevu, tähisega PVL, kui selliseid, minumeelest piiri 24/7 valvamiseks ja kontrolliks rahuajal tänapäeval vaja ei lähe. Samas oleks vaja vastuvõimet olukordadeks nagu on praegu Azovi merel, kus VF relvastatud "Mangustitega" üritatakse vahel ka UKR piirivalvet testida. Selleks on vaja vastukaaluks kiiret ja mõistlikult relvastatud vahilaeva, mille meeskond on militaarselt ette valmistatud. Nimetaksin seda juba piiri kaitseks. Samas pole väga loogiline, et see oleks samal ajal ka reostuskorjelaev. Taoliseks ülesandeks sobiks hetkel ehituslikult vaid PVL Pikker, kuigi relvastus võiks olla pisut tugevam (näit 23-2 praeguse vist 12,7 asemel) ja lisaks hüdrofon. Osalt sobib vastavaks ka EML Ristna, kuid ta on väga vana ja kiireks sõiduks pisut väsinud.
Ja oluline oleks ühiselt juhitava merevalvesüsteemi juurutamine.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas tuna »

Piirivalve (hetkel täpsemalt siis PPA) ülesandeks merel ei ole niivõrd piirijoont valvata, kui eelkõige territoriaalmerd ja majandusvööndit kontrollida. Sinna alla kuuluvad ka rahvusvaheliste lepingutega määratletud asjad nagu reostustõrje ja päästetööd. Et seda lahmakat veeala kontrollida, on vaja erinevate omadustega aluseid, mille kombineerimine annab tulemuse. Lihtsustatult: suured laevad on aeglasemad, kuid see-eest mahukamad. Piiri valvamisel tähendab see, et nad saavad kauem merel viibida, on ilma- ja jääkindlamad, samuti saab neile paigaldada suuremaid torusid. Päästetöödel tähendab see, et nad saavad rohkem inimesi pardale võtta (näiteks reisilaevade õnnetuste korral). Reostustõrjet mingit muud moodi teha ei saagi, sest põhimõtteliselt on küsimus suures mahus nodi kokkukorjamises. Väiksemad laevad on kiiremad, aga mahutavad kõike vajalikku vähem, mis tähendab, et nad jõuavad varem kohale, kuid tõsise sündmuse (pole oluline, kas piiririkkumise, mereõnnetuse või reostuse korral) puhul vajavad suuremate laevade toetust. PVKd täiendavad pilti sellega, et nad on võimelised kiiresti kaldalt reageerima, kui sündmus on tagasihoidlik, mille puhul ei ole lihtsalt mõtet PVLidega tegutseda, sest see on kallim. Samas on nende tegutsemisaeg merel lühem. Jne. Jne.

Muidugi võib suured laevad PPAlt ära võtta. Aga seda saab teha ainult koos ülesande äravõtmisega. PPA ei vastuta siis territoriaalmere ja majandusvööndi kontrolli (kaasa arvatud merepiirivalve) eest. PPA vastutusala lõppeb sel juhul rannajoonel. Aga et rannajoont valvata, on endiselt vajalikud PVKd. Laevastike arv ei vähene, päästevõimekus ja eelkõige -vastutus on jagatud kahe organisatsiooni vahel. Kui anda veel suured laevad VTAle, siis tekib majandusministeeriumi alluvuses uus relvastatud amet, millel paraku on sel juhul vaja ka oma luurevõimekust. Merel tegutsevad julgeolekuasutused on jagatud kolme ministeeriumi vahel. Mingit rahakokkuhoidu aga ei ole, sest laevad peavad ikka ühepalju merel olema.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Enne laevade suuruse üle otsustamist tuleb otsustada see, millises kiiruslikus reziimis need laevad sõitma peavad.
Sellest sõltub tugevasti laeva nii öelda arhitektuur.
Ehk siis see, kas piirivalve peab kuskile kohale jõudma, kedagi taga ajama jne.
NSVL ajal peeti seda vajalikuks, näiteks Eestis enim levinud avamere patrull-laev projekt 205P arendas kiirust 36 sõlme ja vajas selleks 12 000-15 000 hobujõulist võimsust.

Kui meil vajatakse kiirust, siis tuleb laevad ehitada V-kujulise põhjaga, mis tekitab dünaamilist tõstejõudu. Sellise arhitektuuriga laevad rulluvad raskes laines koledat moodi ja seal on meeskonna elutingimused rämedad. Kui laev töristab enamiku ajast aeglase käiguga või loksub triivpakis, siis on vajalikud ümara arhitektuuriga kered. Selline laev aga vajab kiireks liikumiseks tohutut võimsust, mistõttu on sellise kerekujuga laevad tavaliselt gaasiturbiinmootoriga -nt fregatid.

ENSV ajal oli merepiirivalves ümara ja V-põhjaga laevade suhe umbes 24:1.
See, et uued piirivalvelaevad (ka Soome omad) on sellised keskpäraste käiguomadustega ümarapõhjalised künad, tuleneb rahapuudusest ja suurest multifuntsionaalsuse survest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Samas oleks vaja vastuvõimet olukordadeks nagu on praegu Azovi merel, kus VF relvastatud "Mangustitega" üritatakse vahel ka UKR piirivalvet testida. Selleks on vaja vastukaaluks kiiret ja mõistlikult relvastatud vahilaeva, mille meeskond on militaarselt ette valmistatud. Nimetaksin seda juba piiri kaitseks. Samas pole väga loogiline, et see oleks samal ajal ka reostuskorjelaev
Antud dimensioonid on praktikas ühildamatud.
Reostustõrje tegemine eeldab juba küllalt suurt laeva.
Hea oleks seejuures, et ta oleks rahulik laines, ei kiiguks liigselt ning ei triiviks tuules.
See eeldab suure süvisega, ümara arhitektuuriga ja suhteliselt madalapardalist keret.
See on täielikus vastuolus kiire sõidu nõuetega. Kurvitsa kerele 30 sõlmelise kiiruse andmiseks on vajalik võimsus võibolla 25 000 hobujõudu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Piirivalvelaevad. Valvas ja Kindral Kurvits

Postitus Postitas Tschy »

Ja PPA uus laev tulekul.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72904483

Tundub, et plaanitud kahe laeva asemel tuleb vist siiski üks multi-multi reostustõrjelaev :roll:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist