Uued käsirelvad EKV-le

[Markko]

Ma vaatasin koguse lahtris oli 12.Samas hinna poolest oli ka suitsu küünalde hange märgitud kogus oli 6 ja maksumus oli 155000

See ei ole koguse lahter, vaid eeldatav lepingu kestvuse lahter

[AlexV]

Ma ei saa aru kus ma selle koguse välja lugesin.
Vabandust.

[Leo]

NATO standarditest seoses laskemoonaga tuleb aru saada, mida see standardiseerimine tähendab. See tähendab seda, et eri riikides toodetud 5,56 NATO standardlaskemoon teeb koikides selle kaliibri relvades pauku ja kuul lendab relvast välja relva lohkumata enam-vähem sarnase lennukaarega. Samuti on oluline salvede standardiseerimine, ehk vajadusel saavad inglased ja jänkid näiteks omavahel laetud salvesid ja ka kuulipilduja linte vahetada. See, et kuulides on väiksed erinevused ja kasutatud pyssirohus on väikesed erinevused, on täiesti loomulik, esiteks tootmisseadmete ja teiseks pyssirohu komponentide tolerantsid, kuid see koik mahub eelpool mainitud standardi piiridesse. Isegi täpsusmoona laadimisel on nimetatud sisenditest tulenevalt olulised erinevused eri partiide alagkiiruses ja ballistikas, sellepärast ongi snaipritel kombeks uued padrunid kronomeetriga kontrollida, sest suurematel kaugustel voi väiksemate märkide laskmisel on need erinevused oluline. Kui keegi kusagil otsustab hakata laadima oluliselt leebemat voi äkilisemat laskemoona, siis on see probleem.

Kui nyyd automaatrelvade laskemoona arengut prognoosida, siis mina paneks panuse pigem 300 BLK peale, sofikad seda kasutavad on ypris rahul sellega, suur ja raske 7,62 mm kuul lendab välja praktiliselt sama energiaga nagu 7,62x39 mm ja tabades teeb ka palju paha. Samas relvade lukud ja salved on samad mis 5,56 NATOl, nii et vähem vahetatavaid osi. Standardkuulipildujaks on nähtavas tulevikus ikkagi 7,62 NATO, sest koikide nende relvade ymbervahetamine 6,5 voi 6,8 mm peale oleks ikkagi väga kallis ettevotmine. Täpsusrelvad jätkuvalt 7,62 NATO poolautomaatidele ja sealt edasi 338 LM, 50 BMG täpsusrelvades hakkab taanduma, v.a. juhitava laskemoonaga erirelvad, sest 338 LM lendab praktiliselt sama kaugele ja teeb piisavalt paha, v.a. soomustatud sihtmärgid.

Jalaväelasele on lahingusse sattudes koige olulisem see, et relv laseb ja kuulid lähevad enamvähem sinna suunda, kuhu sihitakse, sest täpsemaks sihtimiseks ei ole aega. Lasketäpsusele tuleb palju tähelepanu pöörata, sest see, kes ei saa rahulikult nillides head tulemust, laseb kiirustades rabistades peamiselt mööda. Relva töökindlus ja vastupidavus on koige olulisemad, sest kinnikiilunud voi väikesest kolksust lagunenud relv tähendav voitleja surma. Skautidel on AK4 TPga piisavalt kogemusi, neil on igas jalaväejaos 1 olemas ja selles rollis on see igati asjalik relv. Ise jalaväelasena eelistaksin pigem Galili voi ykskoik millist Kalashnikovi klooni, sest need relvad töötavad igas olukorras. Täpsusrelvaks valiks midagi muud. G3 ja selle kloonide vordlustes uute relvadega tuleb arvestada ka sellega, et vahepeal on nii metallurgia kui muud materjalid 50 a arenenud ja tänapäeval on voimalik oluliselt kergemaid relvi ehitada, sest sama tugevus saavutatakse kergemate ja vastupidavamate materjalidega.

AK4 ja G3 ning nende kloonide kallal virisemine taandub peamiselt sellele rahvatarkusele, et "sitta tantsijat segavad munad ka!". Reaalsus on see, et EKJ kasutab lähiaastatel peamiselt neid relvi, mis hetkel olemas on ja see on lihtsalt karm reaalsus, et tuleb neid kasutada. Kindlasti on kusagil paremad ja ägedamad relvad, kuid meil on need, mis meil on. Meenutage veebli opetussonu filmist Full Metal Jacket SBKd läbivatel mariinidele - see on minu relv, on olemas palju teisi sarnaseid ....

[madiss]

6.8 SPC, 6.5 Grendel... ei ole hetkel eriline teema. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa lähevad edasi 5.56/7.62 mm. baasil relvadega. Ainuke variant lähimas tulevikus 7.62 mm. AK-4, AG-3 väljavahetamiseks on Bundeswehri G-36 varudele näpud taha saada.

[Mamba]

Arvan ka et meil on mõistlik jääda 5,56/7,62 juurde.
Mõlemal omad plussid/miinused aga jaos võiks olla esindatud mõlemad.
Kui aeru natuke tjunida ja optika peale saab siis on päris ok asi.
Ukraina lahinguid vaadates võiksime pigem mõelda nii raua alustest kui ka niisama granaadiheitjatest mis oleks kompaktsed ja lihtsad vedada.
Lahendaks mitmed vastikud olukorrad mis meie maastikul tekkida võivad.
Iga kord pole suuri torusid appi võtta või oled juba vastasele liiga lähedal.

[Leo]

Eesti viimase aja arengud viitavad sellele, et skautidele hangitakse 1 pataljoni jagu uusi automaate ja muud möllavad edasi nende relvadega, mis hetkel olemas on. Nii et lähema 5 voi ka 10 a jooksul ma EKJ käsitulirelvade hanget ei näe, raha läheb mujale ära. Seega on 5,56 ja 7,62 kaliibrid jaos sobralikult koos peamiselt skautide teema, teised yksused on peamiselt 7,62 relvadega, alles kompanii tasemel hakkavad suuremad kaliibrid sisse tulema. Logistika teeb see muidugi lihtsamaks kui on vaja ainult 1 kaliibrit ette anda.

Ukraina kogemus opetab meile palju huvitavat. Alustame näiteks sellest, et kaudtuli on jätkuvalt kunn ja kaitsmata yksusele väga ohtlik, seega tuleb alati kiivrit ja killuvesti kanda, kuulikaitseplaatidest on abi peamiselt linnalahingus. Teiseks on oluline omada valgusvoimendeid ja termosihikuid, sest 24/7 tegutseda suutev yksus on edukam kui pimeduses istuv. Need voimed on päris kallid, eriti termosihikud, seega nende massilist hanget ei ole ette näha. Kolmandaks, täpsusrelvi ja eriti termosihikuga magnumeid on juurde vaja, sellised relvad peavad olema igas kompaniis kasvoi 1-2 relvasysteemi. Voimaldab vastasele vastikuid elamusi pakkuda ja lahingustressi tekitada, kui vastane teab, et magnumi kuul voib tappa millal iganes ja ka läbi soomuki kylje ning enamik kuuliveste selle eest ei kaitse. 40 mm granaadiheitjad on samuti kasulikud asjad, sest loobivad munasid oluliselt kaugemale kui inimene ise jaksab visata, neid on EKJ hankinud ja neid peaks koikidesse yksustesse jaguma.

[alari]

AK47: Mud Test
AR15: Mud Test

[Kapten Trumm]

Ukraina lahinguid vaadates võiksime pigem mõelda nii raua alustest kui ka niisama granaadiheitjatest mis oleks kompaktsed ja lihtsad vedada.

No need asjad pole mitte mingi "Ukraina kogemus", vaid kõik see on olemas ka meil ammusest ajast raamatus nimega "Jaoülema käsiraamat" leiduvas VF motolaskurrühma relvastuse ja struktuuri kirjelduses. Selle komplekti põhjus on pigem vene sõjaline kogemus ja analüüs. Lisaks on seal veel selline tarkus, et jaos on 2 kergekuulipildujat - selleni pole me veel jõudnud. Ainuke "uus asi", mida vene aja lõpu kirjanduses pole, on killu- ja kuulivestid, vist põhjusel, et VF armee neid massiliselt tollal ei omanud.

[Leo]

Venelaste 2 KPd jaos on igati hea idee, eriti kui need KPd on sama kaliibriga kui automaadid ja nedi vajadusel toetab BTRi voi BMP pardarelvastus. EKJ kasutavad 2 KPd jaos ainult skaudis, olen näinud 1 Negev ja 1 MG 3 jao peale. Muudes yksustes 2 KP tekkimist jakku ma niipea ette ei näe, sest 2 MG3 voi KSP tassimine moonaga on väga suur koormus. 2 KPd jakku tuleb teemaks seoses järgmise suurema relvahankega siis kui selle aeg tuleb, sest 3 5,56 mm KPd jaksaks kindlasti kaasas tassida ja ryhmal on lisaks 1-2 7,62 mm KPd kolmjala peal. Venelastel läksid kuulikindlad vestid massidesse alles 1990ndatel, enne seda olid peamiselt eriyksuste ja Afgaani saadetud vägede teema.

[Kapten Trumm]

No minu kommentaari peidetud mõte oli tegelikult selles, et üllatavalt paljud "Ukraina kogemused", "Gruusia kogemused" jne "kogemused" on ammu ära leiutatud ja tiražeeritud juba nõuka aegsetes määrustikes, normides ja struktuurides. Näites seesama rauaalune granaadiheitja nimega GP-25 võeti NSVL-s relvastusse 1978. aastal, need "kogemused", miks nii peab olema, olid juba ammuilma olemas. Selleks, et ukrainlastel taolisi üllatavaid kogemusi vähem oleks, tuleb lihtsalt lugeda raamatuid ja mitte visata last pesuveega üle parda, relvajõudude tegemisi puudutavad tõed on paljud universaalsed sõltumata riigikorrast.

Laiemale publikumile oleks heaks lugemiseks Vello Vare memuaarid, üks kahest raamatust on pea tervenisti pühendatud tegevusele sõjateaduste alal - annab natuke aimu, mis tasemel tollal probleemidele lahendusi otsiti. Tegelikult peaks mingi selleteemaline rakendusüksus olema ka Eestis olemas (kas neid mitte 2 pole, üks peastaabis, teine KVÜÕA-s).

[Madis22]

Kaks kuulipildujat jaos on meil strutkuurist 90ndatel läbi käinud. Teine neist oli küll harkjalaga Galil ARM, mille kestev valangutega režiimis kasutamine on küsitava väärtusega. Samas on meelde jäänud, et Negevit peeti tollal tõrke-altiks ja kipakaks relvaks, ning seetõttu leiti ARM olema väga väärt element neiks minuteiks, kui eelpoolnimetatu jälle mingil põhjusel vait võiks olla.

[Leo]

Galil ARM oli ju tegelikult AR, millele oli tugijalg alla pandud, KPna kasutamiseks oleks vaja olnud ka suurema mahutavusega salve, mida Eestis ei ole näinud. Negevi töökindluse kohta olen aru saanud, et jamad algasid sellest, kui hakati yhekordset linti uueks laskmiseks kokku toppima, see andis palju torkeid, mida korraliku lindiga voi salvest lastes ei esinenud, sellest ka need legendid. Endal ei ole Negevist kunagi torkeid tulnud.

[metssiga]

Galil ARM oli ju tegelikult AR, millele oli tugijalg alla pandud, KPna kasutamiseks oleks vaja olnud ka suurema mahutavusega salve, mida Eestis ei ole näinud. Negevi töökindluse kohta olen aru saanud, et jamad algasid sellest, kui hakati yhekordset linti uueks laskmiseks kokku toppima, see andis palju torkeid, mida korraliku lindiga voi salvest lastes ei esinenud, sellest ka need legendid. Endal ei ole Negevist kunagi torkeid tulnud.

NEGEVil on üksainus, aga suur viga - see ei kõlba ajateenija relvaks Galil ARMil on lisaks tugijalale ka teine raud kui ARil (vähemalt minu käes on selline isend olnud). Aga jah, nagu asjatundja Leo märkis, sellele riistale on vaja hoopis suuremat salve. Kas neid ei ole tänini??

[Kapten Trumm]

Samas on meelde jäänud, et Negevit peeti tollal tõrke-altiks ja kipakaks relvaks, ning seetõttu leiti ARM olema väga väärt element neiks minuteiks, kui eelpoolnimetatu jälle mingil põhjusel vait võiks olla.

See väide töökindluse teemal on samapalju tõepõhjaga kui veel 2000ndate alguses liikunud linnalegend, et Galil on üks vilets kõrberelv, mis Eesti talves ei tööta. Siin foorumis on isegi vastav teema kuskil, kus tehti selgeks, et rohkete tõrgete põhjuseks on meie enda soov hoida kokku lintidelt.

NEGEVil on üksainus, aga suur viga - see ei kõlba ajateenija relvaks

No taolisi relvi on meil veelgi, veninud lintide, Brasiilia laskemoona ja liiva peale pipardav MG3 ja oskamatul käsitsemisel puru minevate alumiiniumist sisemiste osadega Ksp. Mõlema relvaga olen ka ise tükid taha suutnud lasta.

Teine neist oli küll harkjalaga Galil ARM, mille kestev valangutega režiimis kasutamine on küsitava väärtusega

Kas see mitte polnud nii, et KP-l oli Negev ja abil ARM? See pole päris see, millele ma viitasin, Venemaal, Soomes, Saksamaal, USA-s jne on kasutusel ühemehe kergekuulipilduja pooljao peale, jaos 2 tk. Venemaal ja Soomes on selleks RPK ja mujal 5,56 moona söövad umbes 7 kg relvad ca 200-se kassetiga.

[Madis22]

See nägi välja nii, et jaos oli kaks KP-paari ja kaks TT-paari, lisaks jaoülem ja vist oli ka jaoülema abi, kui mu mälu mind ei peta. Nihe ühele KP-le ja ühele TT-le tuli vist millalgi 2003-2004 koos CG ja KSP-ga.