TUVASTADA suurtükimoon, mürsk, mürsukest

[ugandiklubi]

Kõik ju kenast kirjas .

[sannaman]

Heitelaengu konteiner...

[Walter2]

Googelda 10,5cm k35(t) ja saad rauast pildi ka veel ette.

[konner]

Tänud Walter, see siis Tšehhi 105mm kahuri oma, mida sakslased trofeena kasutasid. Hülsi päritolu oli talu setomaal, kus sõja ajal sakslased pesitsesid. Lisan põhjast ka pildi

[illarsal]

selline isend siis

[Walter2]

Kratsi põhi puhtaks kus peaks markeeringud olema, mõistlik oleks anda asja mõõdud või teha pildid koos mõõdulindiga, muidu ei saa ju midagi arvata.

[illarsal]

sorry,kahjuks polnud linti kaasas ja ka terasharja.umbes 50cm pikk ja 150-200 läbimööt ,materjal tundus raud olema.mötlesin,et sisemusest tehtud foto annab mingi tulemuse.

[pahkel73]

ainukesed märgid mis leidsin on pildil.huvitaks millise puskal seda kasutati ja kelle toodang ja aasta .pikkuseks 30 cm suudmest umbes 10.5 cm ja taguots kuskil 12,5 läbimõõduga

[Kulibin]

Ehk on sellest abi ... http://military.wikia.com/wiki/10.5_cm_FlaK_38

[EOD]

30 cm pikkune hülss ei sobi 10,5 cm õhutõrjekahuriga teps mitte.
Pakuksin nende hieroglüüfide põhjal, et Jaapani I MS aegne välisuurtükk Type 38.
Kaliiber 105 x 283R. Hülsi põhi 121 mm.

Saksa 10,5 cm mägisuurtükile sobiks küll pakutud hülsimõõdud paremini, kuid markeeringud ei klapi.

[Kulibin]

No nii igaksjuhuks siis Herr EOD ja eelkõige iseenda rahustuseks pean vaid lisama, et see link sai lisatud täiesti lambist ja seal leiduv inf IMHO katab hästi meil levinud 2MS moona parameetreid. See selleks, aga Herr EOD vastus ammendav ja tänud minupoolt spetsialistile.

[pahkel73]

tänud asjatundjatele saab selle nüüd teiste kõrvale paigutada.

[wyrd]

[attachment=0]P1180819.JPG[/attachment

Panen veel ühe hülsi pildi üles. Millele see siis kuulub? See on saadud Eestist. Pikkus on 348 mm. Alumine läbimõõt on 85 mm ja ülalt 71 mm. Miks ta põhja all
nii palju markeeringuid on?

[wyrd]

On mingeid vihjeid selle hülsi kohta?

[Caparzo]

Paistab olevat sarnane isend (municion.org järgi) kui 75x350 R Modèle 1897 / ECRA-ECDV 75 350 BBC. Netis leiab mägedena infot ka, prantslaste üks peamisi välikahureid möödunud sajandi esimesel poolel, laialt eksporditud, moderniseeritud ja litsentsi alusel mitmes maailmajaos toodetud. Kuna hülsid olid enamasti korduvkasutuses, siis tehased neid ka tembeldasid korduvalt, pildilt võib välja lugeda näiteks tootja (Px - Artillerie de Puteaux) ja templite järgi ECP - Ecole centrale de Pyrotechnic à Bourges, TE - Poudrerie de Toulouse ja Ln - Parc d'Artillerie de Place de Lyon. Teise ilmasõja ajal olid need relvad veel aktiivselt käigus ja võisid trofeedena kodumaalegi sattuda.