Siin on üks animatsioon rotatiivmootoristWalter2 kirjutas:Kuidas on rotatiivmootoril lahendatud näiteks kütuse pealevool - kas läbi paigalseisva väntvõlli?
http://www.pilotfriend.com/aero_engines/aero_rotary.htm
Siin on üks animatsioon rotatiivmootoristWalter2 kirjutas:Kuidas on rotatiivmootoril lahendatud näiteks kütuse pealevool - kas läbi paigalseisva väntvõlli?
Jätke see nimi meelde, kohtame veel 1940ndate algupooles.Konkursil osales sisuliselt kaks mootorit. Teaduslik Automootorite instituut (NAMI) pani välja mootori NAMI-100. Tehases nr. 4 valmis sealse peainseneri A. Švetsovi käe all M-100. Mõlemad mootorid olid 100-hobujõulised ning tunnistati konkursi tingimustele vastavateks. M-100 sai omale riikliku tähistuse M-11 ja NAMI-100 M-12. M-11 protoüüp pidi valmima kodutehases GAZ nr 4, M-12 anti GAZ- nr 9 teha.
OT ja võib kustutada.toomas tyrk kirjutas:Siin on üks animatsioon rotatiivmootoristWalter2 kirjutas:Kuidas on rotatiivmootoril lahendatud näiteks kütuse pealevool - kas läbi paigalseisva väntvõlli?
http://www.pilotfriend.com/aero_engines/aero_rotary.htm
Tegelikkuses kujunes M-25 elu natuke teise nime all palju pikemaks ning sellest sai üks maailmas kauem kasutusel olevaid lennukite kolbmootoreid. M-25 mootori väikest edasiarendust nimetati M-62 ning hiljem ASh-62 ning kurioosumina on selle mootori kasutajaks ka tänane Eesti õhuvägi - nimelt kasutatakse seda An-2 mootorinaM-25 leidis samuti kasutamist peamiselt hävituslennukitel, kuulsamad neist loomulikult I-15, I-153 ja I-16. Mootor oli tootmises kuni 1942. a. ning kaks tehast kokku suutis neid selle aja jooksul vorpida valmis rohkem kui 13 000 tk.
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 15 külalist