Uued käsirelvad EKV-le

[Medusa]

Selge, sain ka ise targemaks. Ma olen vaid G3 lükatavaga kokku puutunud, norrakat ei ole õnnestunud käes hoida. Edasiminek siis igal juhul, ja äkki ongi sellisel kujul juba toimiv. Siis nagu oleks relvaplatvorm valmis ka, lisa vaid sihikuid või rauaaluseid, kui vaja

[sada]

Norra AG3 kabad ja saksa G3 kabad on erinevad.

Rohujuuretasandilt ütleks, et Norra AG3'edest enamusel käib kaba kahte asendisse, kokku või lahti, ja mõnel üksikul kolme asendisse (lisaks kahele eelnevale on olemas natuke lühem lahti asend). Ei saa muidugi välistada, et mõni teine üksus suutis endale sebida valdavalt paremate (kolme asendiga) kabadega relvad. Igatahes see AG3 kaba on minu jaoks kuidagi haruldaselt ebamugav, isegi AK4 oli nagu parem.

[Leo]

Rootslaste otsus loigata AK4 raudsihikud relakaga maha ja panna peale patareitoiteline punatäpp, on mulle algusest peale kummaline tundunud. Ma ei pea seda sihikut nii usaldusväärseks, et ainult selle peale lootma jääda. Uus kaba tundub olema sirgem, et siis relva tagasilöök läheb otse olga ja rebib vähem yles. DMRide ehitamine vanade AK4 baasil tundub imelik. Kui need 400 relva on täiesti uued, siis oleks see ju moeldav, kuigi nouaks kindlasti ka päästikusysteemi vahetamist, originaali jäik päästik raskendab täpsete laskude tegemist. Pigem oleks voinud osta partii 400 DMRi uusi relvi, sest turul on mitu head mudelit, kui hakata vanasid relvi tuunima, ymberehitus ei ole kindlasti odav.

[Kapten Trumm]

Pikatinni liistule kinnituvaid sihikuid saab sinna peale panna pea igasuguseid ja neid saab suht odavalt ka. Odavamad junnid mõnikümmend eurot.
Kalliks muudab asja spetsiaalse sihikujala (mis võimaldab raudsihikut kasutada) kasutamine (nagu AK-4 TP), mis on kallis ja mida nii palju ei liigu.
Võib-olla selles see konks ongi.

Kuidas käitub see sihik aga soojast telgist külma õue minnes või vastupidi - võib vaid oletada

[Leo]

Isegi kui on korralik punatäpp voi optika peamise sihikuna, siis ma jätaksin kindlasti varuks ylestostetavad raudsihikud, mida kasutada siis, kui pohisihik on katki voi patarei tyhi.

[Kapten Trumm]

Raudsihikut sellise pildil nähtava lukukoja peale kinnitatava pikatinniga kasutada ei saagi. Jalad jäävad lihtsalt raudsihiku ette.
Selleks on vaja G-3 spetsiifiline sihiku alus, mis kinnitub selle kahe soone sisse, mis lukukoja külgede.
See aga maksab korralikult, nagu spetsiifilised relva jupid ikka.
Galil SN-l on raudsihiku kasutatavaks jätmiseks leiutatud mingi eriti keerukas sihiku kinnitus.

Spets G3 aluse kasutamise pluss on see, et see ei pidavat vajama nulli ajamist, kui nt on relvalt vahepeal maha võetud.

[alari]

Need odavad sihikud ei kõlba kuskile, kalliks teeb korraliku sihiku ikka kvaliteet, kuigi ka kallid sihikud võivad mitte hoida sihtimispunkti (EOTech). Kui internetist otsida, siis leiab üsna palju pilte või videosid sellest, millist retsi on sihikud saanud, aga ikka töötavad pärast edasi, näiteks https://www.youtube.com/watch?v=oXdriW3KfwU

Olen katsetanud paari odavat ja lihtsalt nendega ringi jooksmise järel pole sihtimispunkt enam samas kohas, patarei sureb kiirelt ja ei kesta need ka eriti kaua.

Need sihikualused, mida riik on AK4 peale hankinud, on sellised, millega saab ka lasta - ainult siini küljes olev kraam tuleb maha võtta ja siis ei ole miski vaatevälja segamas

[Leo]

Need jutud, et mingi X sihikujalg Y sihikuga hoiab nulli, on peamiselt jutud, reaalses elus on vaja koik peale lasta peale mahavotmist. AK 4 originaalne optikajalg on päris korge, et näeks alt raudsihikuid, pea asend muutub ebakindlaks. Galil SN tuleb raudsihikute kasutamiseks posetugi kyljest ära votta voi vähemalt täiesti alla keerata, see klots on moeldud optikaga laskmiseks, mis on relva vasakul kyljel. Odavad sihikud rohkem airsofti vms jaoks, ei kannata korralikku trööpamist.

[Kasutajanimi]

Galil SN puhul reklaamitakse tootja brošüüris, et säilitab nulli kui optikakinnitus koos optikaga aluse pealt ära võtta ja tagasi panna. Proovin järele kui järgmine kord aega leian. Mul on põsetugi nagunii alla keeratud, seega väga hea nii optika kui ka raudsihikute jaoks. Ja triitiumsihikud muidugi, mis teatud püssidel üldse puuduvad.

On olemas ka 45-kraadise nurga all külge kinnitatavad raudsihikud: https://www.youtube.com/watch?v=QRjbgXeOMTs
... mis tahab küll picatinnyt.

[madiss]

Rootsi pole õieti sõdinud pea viimased 200 aastat ega ei pea vajalikuks selleks tõsisemalt valmistuda. Pole ka näha, et seda "moderniseeritud" AK-4. neil reaalselt lahinguväljal vaja peaks minema, seega võivad nad sellist pornot endale lubada. AK-4. moderniseerimisega on sama teema, mis M-14TP/TP1/TP2/NM-149 ehk raha ebaotstarbekas kasutus. Me võiks leedukate eeskujul kohe uued FN SCAR-H PR püssid osta, see on vaid mõne miljoni euro teema, 450 miljoni eurose kaitse-eelarve juures täiesti tühine sümboolne summa, küsimus on pigem selles, kes on see tubli Simm, kes seda täpsuslaskmise ja snaiperdamise teemad kaitseväes nii usinalt šaboteerib? Vanemad Aimpointi mudelid maksavad kõigest 400-500 eurot.

[Leo]

Mul Galil SN optika pollu peal maha tulnud, onnestus roomates see hoob, mis sihiku jala relva kylge kinni vajutab, täispöörde jagu lahti saada. Pärast oli sisselaskmine, sest relv pidi laskma MOA täpsusega. Voimalik, et mingi Minute Of Man piires ehk enamvähem sinnakanti on toesti voimalik optikat peale ja maha loksutada, kuid ise seda ei harrasta ja teistele ei soovita.

Rootslastel ei ole toesti viimase 200 a jooksul suuremat madinat ette tulnud ja kuigi nad ikka rahuvalves käivad, siis ei ole sealgi suuremat massi väljas. AK4 tuunimise mote voiski olla selles, st Kodukaitse, kes nagunii sodima ei pea, sai ka tacticoolid sihikud peale ja Rootsi oma Aimpoint natuke rohkem käivet kaitse-eelarvest. Mäletan sedagi, kuidas Eestis Aimponti toodangut pyyti militaarseksikaks rääkida. Ma ytlesin kohe, et väheefektiivne ja ebaratsionaalne kulutus ning peamiselt lähivoitluse sihik eriyksustele, kuid näiteks Kaitse Kodus kirjutas yks muusikust KL "ohvitser", kuidas punatäpp koos 3x suurendusega on väga äge täpsuslaskmiseks. Se oli ikka täielik tase, kuid näitas hästi ära, et vajadusel ostetakse mida iganes ja väidetakse mida iganes.

TPde tuunimine on hea näide, et EKJ on raha liiga palju ja kontroll kulutuste yle halb. Nii M14 kui AK4 on pyytud nii KJ omade treialite kui ka eraettevotjatest spetsialistide poolt tuunida, kuid tulemuseks on ikkagi parimalgi juhul keskpärane käkerdis. Soome relvurid nägid ja imestasid, millise jubeda tasemega EKJ relvi ymber ehitab, praktiliselt koik, mis oli voimalik viltu peale panna, oligi viltu pandud. Siis kui aru said, et see ongi tegelik tase, ei olnud enam naljakas. Simmimist ei kahtlusta, EKJ on lihtsalt täis laia profiiliga treialeid, kellele ilgelt meeldib mutreid keerata, ja piisavalt lolle ylemusi, kes ei saa aru, kui neile kvalideedi asemel saasta pähe määritakse.

[kaur3]

Ega rootslased oma Ak4 telli püssile palju ballistilist eelist ei anna.

http://www.forsvarsmakten.se/siteassets ... /soldf.pdf

[Medusa]

Need on suht optimistlikud hinnangud ka. Väikese või liikuva märgiga loeks efektiivseks ulatuseks 200-300 m AK4+4x FEROle , mitte plangule AK-4le. Punatäpiga, so AK4B mudelile ka rohkem ei paku; sõltuvalt olukorrast, so märgi nähtavusest, isegi vähem.

SN relvad on teine teema, siin on numbrid juba reaalsed. Huvitava ääremärkusena ei näidata Barretti puhul üldse inimese pihta laskmist, ainult tehnikavastast kasutust. Huvitav, kas selle juures on moonaks näitatud täismantel ja rootslaste sabot? Ma rootsi keelt nii hästi ei mõika

Edit: suurepärane raamat Kaur3-lt, aitäh. Seda on hariv lugeda, isegi kui rotsad väga agressiivsed sõdurid ei ole.

[alban]

Huvitav, kas selle juures on moonaks näitatud täismantel ja rootslaste sabot? Ma rootsi keelt nii hästi ei mõika

Paar tähist on dekodeerituna sellised:

BRSPRJ - soomustläbistav süüte- ja lõhkekuul (The cartridge is for wartime use only. The projectile has a Tungsten core that gives it a good penetration on hard targets. The explosives will detonate at impact and fragments the fragmentation jacket to circa 20 pieces. The incendiary compound burns for about 1 sec, time enough for the burning particles to travel some 15 meters.);

SLBRSPLJ - sama mis eelmine aga trasseeriv (The cartridge is for wartime use only. This is the same type of ammunition as above, but with tracer too. It illuminates between 50 and 1500 meters.)

[Leo]

Sama meelt Medusaga, automaatide laskekaugused on optimistlikud, snaiprirelval reaalne. Tuletame meelde, et rootslaste snaiper laseb 7,62 mm alakaliibrilise kuuliga, mis praktiliselt ongi plastikust ymbrise sisse pandud läbistaja. Lendab oluliselt kiiremini kui tavaline FMJ voi AP kuul, seega liikuvat voi kaugel asuvat märki lihtsam lasta. Soomust läbib ka paremini. Algkiirus midagi 1300 m/sek, kui tavakuul eriti yle 850 ei lenda.

Pooletolline Barret ongi tehniliselt rohkem kergelt soomustatud sihtmärkide laskmiseks. Hajuvus on liiga suur kaugelt inimese laskmiseks, soomuki vms laskmiseks piisav. Sellest ka ilmselt laskemoona valik, soomustläbistav lohkekuul ja sama trasseriga, esimene ilmselt norrakate NAMMO Multipurpose voi rootsi analoog. Suhteliselt kole asi, norrakad ka konkreetselt keelasid sellega inimese laskmise, et on liiga kole. Reaalne elu on muidugi nii, et kui väga vaja, siis lastakse inimest ka ja tehakse lihtsalt kurb nägu pähe, kui iiga kole on. Tänapäeval on selle moonaga inimest lastes täiesti reaalne, et läbistab esimese soomusplaadi ja tetoneerub inimese sees ja siis veel korvetab ka natuke, suhteliselt 100% kabelilaks tabamuse korral.

Jänkid keelasid oma Barretitel 50 BMG alakaliibermoona kasutamise, SLAP oli ainult KPde jaoks. Kardeti, et kuuli ymbrise tykid voivad suudmepidurisse kinni jääda ja siis järgmise lasuga on relv puruks. Voimalik, et on relva ehituses mingeid muudatusi tehtud, kuid pohimotteliselt ei ole hea idee alakaliibrist kuuli summuti voi suudmepiduriga lasta.