Väga huvitav vastus KV peastaabist on ka artikli all kommentaarides.
Paar asja mis sellest kommentaarist jäid:
Snaiprimoon ei olnud soomust läbima disainitud
Pildil on must otsaga kuul ning millegi pärast eeldasid ka snaiprid, et peaks läbima.
Üldine põhimõte on kaitseväes, et väljaõppes kasutatakse ära eelkõige moon, mis ei vasta enam lahingulistele vajadustele. Kõige parem moon hoitakse lahingutegevuse läbiviimiseks.
Praegu kasutatakse seda moona eelkõige väljaõppes nii erioperatsioonide kui ka teiste üksuste poolt, kuni moona lõppemiseni.
Kuna lahingulised vajadused pole vist eriti muutunud, siis vihjatakse, et ikka kõige parem partii see pole.
Ma panen sama jutu kahe teema alla, kus mõlemas on teemaks EKJ snaiprimoona läbivus, ehk siis teema vahekokkuvõte erinevatest usaldusväärsetest allikatest tilkunud info põhjal, mis aitab mõista artiklis kirjeldatut:
1. 2012. lõppes pika-ajaline koostöö Lapuaga, mille põhjuseid ei kommenteeritud isegi soomlastele, kuid loogiline oleks, et šveitslaste toodang on oluliselt parem või odavam. Samas teised Nammo-Lapua kliendid ei kurda probleeme, EKJ keeldub kangekaelselt kommenteerimast vahetuse tegelikku põhjust igasugu väljamõeldud salastatuse väidetega;
2. Mingeid rahvusvahelisi standardeid AP moona testimiseks ei ole, oluline on jälgida soomusplaadi kõvaduse näitajaid (näiteks HB 300, 400 ja 500 on kõik kasutusel testides) ja laskekaugust. Kuulide eeldatav läbivus ja lennukaar on endast lugupidavatel padrunitehastel avalik info;
3. EOG segamine asjasse on kummaline, sest eriüksus kontrollib EKJ soovil laskemoona töökindlus, täpsust, läbivust jne, kuid ostuotsuse teevad teised inimesed hanke tingimuste alusel;
4. Lapua täpsusmoona kasutati nii 308 kui 338 kaliibrites ja selle omadused olid Eesti snaipritele hästi teada. Šveitsi toodangu puhul eeldati, et on sama hea või paremgi;
5. Tuli välja, et oli oluliselt halvem ja kui asja mitu nädalat oma kanaleid pidi uuriti, ei osanud/suvatsenud keegi asjaomastest midagi arvata;
6. Kui Eesti Ekspress asjast kirjutas, siis EKJ esitas omapoolsed argumendid, mille sisu kohta on esitatud palju kriitikat;
7. Artiklis mainitud endine EKJ vanemohvitser ja tänäne šveitslaste esindaja oma põhjendusi ei esitanud artikli ettevalmistamise käigus;
8. Kohe peale artikli ilmumist aktiviseerusid nii EKJ kui valmistajafirma esindaja. Malevatest ja pataljonidest otsiti, kes julges ajakirjanikele probleemidest rääkida? Põhiküsimus oli leida ja karistada inimesi, kes julges öelda, et kuningas on alasti. See, et laskemoon oli endisest halvem, ei läinud korda kellelegi peale Toetuse väejuhatuse, kes vaikselt uuris, mis kõvadusega soomust oli lastud?
9. Valmistaja esindaja võttis ühendust nii toimetusega kui ka helistas läbi suure hulga tuttavaid vormikandjaid, nõudes kategoorilises toonis infot, kes julges avalikustada ning nõudis laimu ümberlükkamist, avalikku vabandamist jne. Ehk sama härra, kellega ei saadud nädalaid ühendust, oli koheselt kättesaadav ja väga aktiivne;
10. Tekib küsimusi, miks nii marginaalse teema peale nii palju pingutatakse ja mis argumente suudetakse nüüd välja käia, mis artikli väited ümber lükkaks? Kas kardetakse mingi susserdamise avalikuks tulekut või kardetakse tulevate relvamüükide pärast? Igatahes ülereageering on täiesti tuntav ja selle põhjus ebaselge;
11. Ekspressi artiklis olid mõned näpukad kõrvalteemades, näiteks M14 sihikuid ei pandud peale šveitslased. M14 TP2 optika jalad olid šveitsi firma Brügger & Thometi toodang, tundmatust kergsulamist, ilmselt alumiiniumist vms, kokku kruvitud mitmest tükist. M14 sihikud panid relvadele peale EKJ relvurid ja enamik sihikuid olid relvade peal viltu ning sihikujala kinnitus relvade peale oli nõrk, näiteks kinnituskruvid purunesid sageli. Kokkuvõttes ei olnud sobiv sihik selle relvasüsteemi jaoks;
12. Loodetavasti leidub EKJs peale tolmu langemist niipalju tarkust, et vaikselt testitakse ära AP moonade tegelik läbivus soomusplaatide ja kaitsevestide vastu relvade praktilise laskekauguse piires ja hangitakse Eesti snaipritele parimat võimalikku laskemoona. AP moona puhul on läbistavus kriitiline näitaja ja on täiesti ilmne, et seda ei ole põhjalikult testitud. Peamiselt testiti laskemoona täpsust ja tavalise täpsuskuuli ning AP kuuli lennukaarte sarnasust. Hetkel on turul olemas AP moona, mis kaliibris 308 suudab läbistada NIJ III klassi kaitseveste ja kaliibris 338 IV klassi kaitsevesti, mis on ehitatud kaitseks 7,62 NATO terassüdamikuga AP kuuli vastu, 338 on oluliselt raskem ja suurema energiaga ning parema läbivusega.
Pigem ongi siin AP moonaga tekkinud RUAGi poolses suhtumises näha, et tegu on võimaliku KV uue käsitulirelva pakkujaga(Sig). Kuna CV-de hange kaotati siis on vajalik iga hinna eest saada endale KV käsirelvade hange. Müüdud RUAG'i moona puudused võivad ka mõjuda sellele, et RUAG ei kvalifitseeru KV uuele käsitulirelvade hankele, kui iga asjaga, millega tegeletakse, tulevad kaasa kestvad probleemid. Sellest ka suur RUAG'i poolne kisa, et miks leiti RUAG-i moonas puuduseid. Kuidas te julgete kritiseerida, et kuningas on alasti??? Hetkel on tegu suure äriga, mille juures pakutud on odavat ja kvaliteetset, kuid nõuetele osaliselt vastavat moona. Samas selgub, et antud moona peaks kasutama, kui soomust läbistava võimekusega kuulina. Selle testijaid ja kasutajaid on KV-s aga väga vähe. Neil on aga oluline, et moon vastaks ka AP moona tingimustele(IV klassi plaadi läbimise võimekusega) ja oleks sarnane Lapua moonaga. Kui antud moona oleks olnud kasutada ka tavasõduritel, siis oleks probleem ehk väljagi kiiremini tulnud. Nüüd on võimalus, kas kasutatakse RUAG-it edasi ja lõpuni. Ja/või hangitakse Lapua lisaks. Eelnevalt on ju erialainimesed saanud oma kuulitabelid paika. Kas nüüd viiakse erialainimeste nahk turule? Kui laskma peab 600m pealt, mitte 800-900m pealt. Samas ei tea meie, kui mitmeks aastaks ja koguseliselt kuidas hange tehtud on. SA ajaks on seis päris hapu, kui moon, millega lasta tuleb, ei läbi suurt osa vastase kaitsekihtidest. TL ja SN eriala inimesed valivad endale siis parema meelega tavaautomaadi, et mitte paista nii välja vastase jaoks. Selline moona prohmakas on aga väga pikaajaline mõjuga erialade väljaõppele. Mida lähemale TL ja snaiper vastasele läheb, seda lähemal ta ka on teiste erinevate vastaste samalaadsete moonade tulele. Arvestades, kui palju vastasel on seda on, siis see on mõttekoht.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
USA HK foorumis levitab vana HK köögipoole mees juttu 417 võidust CSASS-i konkursil.
Default
Quote Originally Posted by ztunelover View Post
Anybody know the reasoning for going 417 instead of 416?
.
Just look at the imagery of ISIS, or the Russians in the Crimea. Many more 7.62x54mmR weapons in the small units. 5.56mm rifles compete very poorly with those in most environments.
These guns are for German SOF who already have plenty of 5.56mm LMG's and carbines.
Italy is going the same route (two 7.62mm ARX200 rifles per squad), as are other countries.
America is still "studying it".
Rumor on the street is that HK won the US Army CSASS (Compact Semi-Auto Sniper System) competition but I can't confirm.
G3Kurz
HK-l paistab olevat võidumees. Mariinide telli püssi konkursid panid varem kinni, nüüd siis maaväe kord.
Heckler & Koch Defense Inc., Ashburn, Virginia, was awarded a $44,500,000 firm-fixed-price contract with options for Compact Semi-Automatic Sniper System spare parts, training, and government purpose rights. Bids were solicited via the Internet with eight received with an estimated completion date of March 30, 2022. Funding and work location will be determined with each order. Army Contracting Command, Picatinny Arsenal, New Jersey, is the contracting activity (W15QKN-16-D-0051).
On ikka ajad ja kombed jänkidel, kui relva lyhendamiseks 12 cm jagu pannakse 44,5 milj USD huugama 3643 relva eest, mis tarnutakse 2 jooksul. 1 komplekti hinnaks tuleb 12215 USD, see on päris soolane hind, kuid kui selle eest ostetakse H&K G28, siis on see arusaadav, et saksa pyss ei ole odav. Ma mäletan, et algse SASSi pikkus oli 103 cm ja uuel peaks olema 91 cm. Algselt räägiti ka relvade ymberehitamisest kokkukäivate pärade ja lyhemate raudadega, kuid ilmselt ikkagi oli lihtsam täiesti uued relvad osta. Nyyd voiks EKJ natuke jänkidel kintsu kaapida, et saadetakse mahakantud SASSid siia sobrahinnaga, nendel relvadel on veel palju resurssi järel. Ma pakun, et kui kokku liita koik juppide hinnad ja töötunnid, mida EKJ on kasutanud oma täpsusrelvade tuunimiseks, siis saame 1 M14 TP peale kulutatud summa ka tuhandeid eurosid ja tulemus on pehmelt öeldes kahtlase kvaliteediga nässakad, mis kaugelt vaadates täpsusrelvi meenutavad...
Peale "Taking back infantry half km" ei tundu see käik ebaloogiline. Täpsem, võimsam püss jaos teeb ainult head. Moona kulub ka vähem ja meeste põlved püsivad seetõttu kauem terved. Palju maksab ühe põlve remont võib küsida retooriliselt
Sakslastel sama teekond.
kaur3 kirjutas:Ühelt vanalt HK-ga seotud kommentaatorilt selline teade. Jakku tuleb kaks G27P-d. Eeldades, et neile tuleb peale optika, siis täpne tuli lühikestele kaugustele? tuleb ikka päris alla.
The G27P (HK417) will replace two 5.56mm G36's in front line infantry squads to make up for the failure of 5.56mm to deal with threat targets at ranges beyond that of 5.56mm rifles.
Polve- ja seljavalude vastu see eriti ei aita, sest kyll leitakse muud padajänni, mida jalaväelasele selga laduda, kui kusagilt vähemaks ratsitakse. Lihtsamate polveoperatsioonide hinnad algavad 2000 € juurest, kuid Voltaren kreem vms peaks kuuluma iga jalaväelase meditsiinikomplekti. Pigem oodatakse pikisilmi välisskeletti tulemist.
Lääneriikide kogemuste najal on märgata siirdumist paugutamisega hirmutamiselt ikka vastastele pihta laskmise suunas, sest efektiivne tuli on ikkagi tabamused, mitte kulutatud laskemoona kogus. Kui CSASSi ostetakse suurusjärgus 3600 komplekti, siis seda igasse jakku andes jätkuks ainult mone brigaadi tarbeks, ma usun, et pigem on ikka tegemist ryhma täpsuslaskuriga, kui nii on, siis on jänkid leiutanud uuesti SVD, ehk ajalugu kordub uue ringi pealt ehk 1960ties are back!
The G27P (HK417) will replace two 5.56mm G36's in front line infantry squads to make up for the failure of 5.56mm to deal with threat targets at ranges beyond that of 5.56mm rifles. The Italian Army is doing the same thing for the same reason (ARX200 in 7.62mm) as is the US with the CSASS which HK is still a competing bidder with an HK417 variant.
Ma kirjutan, kui pärast tööd aega tekib, sellest TL ja CSASS teemast lähemalt. Puhtalt isiklikust arvamusest lähtudes.
Aga ca 12000 taala relvasüsteemi eest ei ole väga ränk hind, seal on sees ju varuosade pakett, väljaõpe (kasutajad, relvurid jne), relv oma lisadega, sihik lisadega jne.
Hetkel on tegu suure äriga, mille juures pakutud on odavat ja kvaliteetset, kuid nõuetele osaliselt vastavat moona. Samas selgub, et antud moona peaks kasutama, kui soomust läbistava võimekusega kuulina
No tava- ja soomust läbistava vahepeal eksisteerib selline asi nagu parandatud läbivusega moon. Mis on lihtsam toota, massilisem ja odavam. Kuidas aga soomust läbistava moona tellimisel said valikukriteeriumiteks olla muud kriteeriumid kui soomuse läbistamine, on raskesti mõistetav.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Okei, CSASS. Ehk Compact SASS. SASS tähendab poolautomaatset snaiprirelvasüsteemi. Ja ei pretendeeri siin absoluutsele tõele, ainult isiklikule arvamusele.
Mitte et väga ajalukku laskuda, siis kõige tuntumad seda tüüpi relvad laiatarbekasutuses.
Venelastel SVD, selle relvasüsteemi võimekust peavad jänkid vahel lausa müütiliseks, aga tegu on oma suuruse kohta üllatavalt kerge ja kergesti liigutatava relvaga. Pioneer jao täpsusrelva kontseptsioonis nii relva kui kasutuse seisukohast. Täpsus? Piisav sihitud laskude tegemiseks esimese poole kilomeetri piires.
Sakslastel oli nii G3-SG variant oma 6x42 sihikuga (tundub sama, mis on NM-149 algupärandil), kui PSG-1. Viimane on puha müütiline olevus, esimene poolautomaatne päris snaiprirelv. Tänase standardi järgi keskpärane, aga omal ajal tõeline superstar.
Jänkide M21, aretus M14-st. Rämedalt tuunitud ja hoolega valitud. Näitas ennast hästi just öises tegevuses, summuti ja öösihikuga, sest võimaldas lasta keskmistel laskekaugustel mõistliku täpsusega ja päris kiiresti.
Milleks vaeva näha? Eesmärgiks siis pakkuda suuremat tulekiirust ja anda mingisugune lähikaitsevõimekus.
Hüpates edasi ajas, siis M14 tänases relvastuses on olnud ainult hädalahendus, miski mis on olemas. See on peamine argument, mitte selle relva suurem täpsus või sobilikkus sellesse rolli. Relv nagu relv ikka, aga relvade arengu mõttes evolutsiooniline tupiktee ja läbikukkumine. See oli mõeldud oma igasugustes variantides olema rivis niikaua, kuniks AR-põhised relvasüsteemid käiku tulevad.
SR-25, Mk.11, M110. Need on kõik KAC toodang, olles edendversioon AR-10-st. AR-10 kui platvormi suurim miinus on ühtse standardi puudumine. AR-15 on juba niivõrd levinud ja aretatud süsteem, et erinevate tootjate juppide kokkuladumine, niikaua kui järgitakse Milspec-i, ei ole probleem. AR-10 peal seda ei ole, ja nii ongi, et osad relvad toimivad SR-25 salvedega, osad FAL salvedega, osad üldse mingi omaga, nagu nt HK 417. Ka SCAR ei ole selles erand, 7,62 variant on omakorda ise salvelahendusega. M14 omadega, G3 omadega jne.
Aga AR platvorm annab võimaluse relva modulaarsusele - relvasüseem koosneb üksteisega liidetavatest elementidest, mida saab suhteliselt kerge vaevaga vahetada, muutes seeläbi süsteemi fookust ja kohendada seda ühest olukorrast teise. Modulaarsus ei käi ainult relva enda kohta, vaid hõlmab endas ka standartseid lisaseadmete kinnitamise lahendusi. Näiteks Picatinny või Keymod. Näiteks sihiku tõstmine plangu M14 pealt plangu G3 peale, või plangu AR-15 pealt SCARi peale. Kumb on lihtsam ja odavam? 7,62 kaliibriga AR relvade puhul on jäänud mulje, et algupärase gaasisüsteemiga ei olegi neid eriti hästi tööle saadud enne LMT L129 või GAP-10 variante. AR-15ga nagu probleeme pole, kuid suuremate vendadega küll.
M110
Füüsilised parameetrid. Poolemeetrine raud (20 tolli), kaalu laetuna ca 7 kg, ning pikkust tiba üle meetri. Summutiga pea 120 cm. Kaba pikkust annab timmida natuke, aga muidu on see fikseeritud. Sihikuks 3,5x10 suurendusega Leupold. Muidu kõlab nagu kõik hästi, aga minu arusaama järgi on kas disainiga puusse pandud, või pigem tootmisega. Igatahes teeninduse ja hoolduse kohta kasutatakse sõna excessive. Ehk siis nõuab palju. Täpsuse kohta on igalt poolt kuulda, et summuti ei istu tihkelt raua otsas ning oma loksumisega halvendab relva täpsust piisavalt, et seda probleemiks pidada.
Igati mõistlik relv seal, kus ei ole vaja väga kitsastes oludes manööverdada ja ei pea pikki maid sellega jalutama. Sama kehtib ka M14 TP kohta, kui see töötab. Raske ja pikk. Ca 45 km matkamist TP2-ga paneb kergemat relva tõsisemalt hindama.
Etteheited, mida mina kuulen, viitavadki sellele, et sellega on raske siseruumides ringi liikuda, ja liikumisel on kohmakam ka. Lisaks veel kaal ja tehnilised tõrked. Selles mõttes on mõistetav soov saada kergemat lahendust CSASSi näol.
<täieneb>
G28
G28 on Saksa täpsuse ja relvatehnika suursaavutus. Ideaalne poolauto snaiprirelv, maksimaalse suutlikkusega. Spekside järgi on tehase garantii 10 lasu grupp @100m alla 1,5 moa, mis on väga kõva sõna. Sisuliselt üle keskmise täpsusega poltluku numbrid. Efektiivseks tuleulatuseks ütlevad min 600 m, sageli viidatakse 800 m peale.
Suursaavutus sellepärast, et see relv on absoluutselt kõikide asjade tegemiseks mõeldud, kõikide kellade ja viledega. Kui nüüd süsteem pulkadeks lüüa, siis üks relvasüsteem tuleb ostjale kahes pelicani kohvris a' 1458x469x285 mm, lisaks veel moodulkott relva ja oma nodi kandmiseks (kirjelduse järgi nagu mõni Eberlestocki täislaks).
- relvaraud 16,5 tolli, match ja freefloat, niivõrd-kuivõrd sellise süsteemiga saab
- regullitav kolviga gaasisüsteem
- pikkus 97-108 cm (ehk siis, suht lühike, sarnasem AR-15-le kui G3le)
- Kaba on reguleeritava pikkusega, viies asendis, lisaks veel peentimmimise võimalus nii pikkuses, kui põsetoe kõrguses. Ja mitte kiiresti keeratava nupuga, vaid kuuskantvõtmega (ei ole nuppu, mis saab kuhugi kinni jääda).
- Relval on nii eesmine käepide, tootja nimetab seda assault grip-iks
- Harrise harkjalg
- S&B 3-20x50 PMII optiline sihik + Aimpoint Micro T1 selle peal
- laseri- ja lambimoodul LLM225
- valgusvõimendi sihiku ette, Quioptiq Merlin Long Range (gen 2+)
- Termo sihiku ette, L3 tehtav CNVD-T3 (nii VV kui termo kohta öeldakse, et võimaldavad kasutada relva maksimaalses ulatuses)
- helisummuti
- laserkaugusmõõtja Jenoptik HLR15
- pakutakse ka nn patrullvarianti, millel on lihtsam ja kergem laesäär ning kaba (muudetav 10-astmeliselt), sihikuks on S&B 1-8x shortdot.
Ses mõttes ei imesta üldse süsteemi hinnanumbri üle, mida G28 kohta öeldud on.
Põhimõtteliselt relv abs. kõikide ülesannete sooritamiseks maksimaalse efektiivsuse ja täpsusega. Nagu ideaalne värk, kui see raibe nii raske ainult ei oleks. Eks oma osa annab ka lukukoja tegemine terasest alumiiniumi asemel.
Niipalju kui kaaludest tean:
- G28 planguna 7,5 kg
- 3-20x + T1 sihikukombo alusega 1,6 kg
- laetud 20-lasuline salv 0,6 kg
- Hark 0,45 kg
- Esikäepide 0,15 kg
Kui panna relva baasvariant kokku, siis mina saan 10,3 kg. Tunne on selline, et ei ole vist hästi aru saadud täpsusrelva põhimõttest, kui ühe mehe või naise kasutatavast relvasüsteemist. Kantav, mitte tassitav.
CSASS
Ehk siis loomulik areng, et sellele ideaalse relva püüdlusele on pandud ette kaalupiir 9 naela plangu relva kohta. 4,1 kilo siis. See on juba normaalne kaal, mitte 7,5 nagu G28 überrelval. Programm nõuab relvalt mitte üle 1,3 moa täpsust, üldpikkust kuni 39 tolli / 99 cm ilma summutita. Leegisummutile kinnituvat helisummutit, mis ei halvenda relva täpsusomadusi. Huvitava nüansina on välja toodud, et tagavarasihikud flip-upid on 45 kraadi all relva küljel, mitte enam otse relva peal optika ees ja taga. Saan sellest aru seda, et eesmärk on suuta kasutada vastavalt vajadusele kas optikat, või lähimaatöö jaoks muid. Raua pikkus ca 16 tolli ja kaba peab olema reguleeritava pikkusega (sõduri enda suurus on varieeruv, nagu ka nodi seljas).
KAC pakkus M110 jaoks välja tuuningprojekti ja asendusosade paketi M110 K1 näol, mis lahendas enamjaolt M110 tehnilised probleemid, samas tegi selle uutele tingimustele vastuvõetavaks. Samas ja teisalt, HK on ennast samuti heast küljest näidanud oma IAR, granaadiheitjate jms süsteemidega. No ja otsustatigi, et G28E on hea relv.
<jätkub>
<see siin on koht funktsioonikirjeldusele, et nahhui nada>
Viimati muutis Medusa, 07 Apr, 2016 8:14, muudetud 1 kord kokku.
CSASSi rauapikkuse kohta, 16,5 tolli, võib ju etteheiteid teha, sest see hakkab relva max.kaugust piirama vähenenud algkiiruse ja kiiremini saabuva transsonic kiiruspiiriga; ja 600-st alates tabamistõenäosus kukub kolinal. Kuid eks see kompromissi värk ole suutlikkuse ja paketi suuruse vahel. Hea moonaga ei tohiks tavapärasest lühem raud, pikkuselt juba automaadile omane, mitte täpsuspüssile, suuremaks probleemiks osutuda. Aga eks see selgu töö käigus. Muidugi, lagedama maa peal on CSASS kõrval selline asi nagu M2010, 300 WM kaliibriga poltlukk, mis kompenseerib CSASSi piiratumat suutlikkust, linnatingimustes on lühem relv parem. Äkki ongi otstarbekas kompromiss?
Tänud Medusale ja madisele väga heade analyyside kohta kuuli läbivuse ja CSASSi kohta. Relvastuse areng on olnud väga kiire ja kui paarkymmend aastat tagasi suudeti 20-tollise rauaga Galil SNist maksimaalselt 600 m välja pingutada, siis tänapäeval paugutatakse 16-tollisega sama kaugele, parimal juhul kuni 800 m, mis on selle kaliibri lagi iga ilmaga, ma ei taha siia loetelut 308 maksimaalsetest laskudest, need on marginaalsed, me räägime ikka relva praktilisest laskekaugusest.
G28 on hea näide, mis saab, kui teha 1 relvasysteem, mis teeb koike hästi, lisaks laskmisele lööb trummi ja keedab kohvi ka. Asi muutub väga raskeks ja kalliks, sest alusraam, millele need kirvehinnaga vidinad kinnitatakse, peab igasugusele retsile vastu pidama. Hind on täiesti normaalne, see ongi Saksa inseneride Saksamaal valmistatud relvasysteemi hind, mille osad ja lisad täidavad 2 suurt kasti.
CSASS on täiesti ilmselt nishitoode, sest jänkidel on vaja kompaktset täpsusrelva poltlukuga magnumeid täiendama. Selle töö teeb ta ilmselt hästi ja on ka jalaväelasele sobiva kaaluga. Jänkidel ongi nii, et kui objekt on laskmiseks liiga kaugel, siis tellitakse 155 mm täpsuslask voi MLRS vms, meil paraku sellised variandid puuduvad.
