Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

Järsku on tegu ilmavaatega...sotsdem nagu ta oli. 2001-2004, mil ta kantsler oli, on ju EKVs paljude küsitavuste aeg...

[Kapten Trumm]

Äkki oli probleem tollal levinud "külma sõja vanaraua" arusaamadest....? Et mingid 70ndate haubitsad jne?
FH-70 tähendabki "välihaubits 70nda aasta mudel" või midagi sellist.

[Lemet]

Muutunud maailma jutlustati ju toona... NATO esininagi teadis manitseda, et edaspidi on vaja vaid ekspeditsioonijõudusid arengumaades toimuva talitsemiseks.

[Leo]

Ilmselt siis asi oligi yldises arvamuses, et sojad on läbi ja tulevikuteema on pärismaalastele demokraatiat opetada ja vahetevahel kaugtapvate nutirelvadega tylikamaid sojapealike hävitada. Raske sellist naivismi ette heita, kas kellelgi on ettekujutust, milline oli härra militaarne taust, eluloos laiutab keskkooli lopetamise 1984 ja ylikooli lopetamise vahel 6 aastane auk, kuhu voiks ilusasti mahtuda näiteks 2 a karistuse kandmist Puna-armees ja peale seda 4 a ylikooli...

[Tapper]

Kui naabriks on venemaa ei tohi Kaitseväes, Kaitseministeeriumis ja kaitseministriks olla naivistid.

Eks see 90-date eufooria levis sotside ja roosade mahitusel edukalt euroopas rahva hulgas ja poliitikutel. Usk 1000 aastasesse rahuriiki mis peale Berliini müüri langemist saabus. Seda lõbu võis lubada endale Belgia aga mitte meie siin Narva jõe ääres!
Kuid see, et eelpool nimetatud instantsid selle jamaga kaasa jooksid. Ei näita neid just heast küljest. See tõttu ilmselt valulised reaktsioonid märksõnadele näituseks rahvasoomuk või tankid eesti kaitseväele jne. Ilmselt tuntakse tehtud vigu aga nende tunnistamine .... Toon siin eeskujuks Soome kes ei läinud selle euroopa relvituks tegemisega kaasa.

Usk Jeltsini Venemaa demokraatiasse pidi kaduma peale I Tšetseenia sõda, vähemalt nendes instantsides, kuid isegi peale II Tšetseenia sõda töötasid meil KM kantslerid ja ametnikud kelle töö viitas sellele, et eestile lähim oht on iraagis! See on minu meelest häbiväärt. Nüüd põleb sõda EU külje all.

Noh viskuge dotile

[Fucs]

Meil tuleks minna ja küsida meie presidendi endiselt julgeolekunõunikult Indrek Kannikult, kus need Saksamaalt kingitusena pakutud 155 mm. FH-70 haubitsad on...

Ukraina konflikt on näidanud, et suurtükivägi on vägagi kohal ja ma mõtlen nendele suurtükkidele, mis meile siin üheksakümnendatel ja eelmisel kümnendil vastu jäid võtmata kui meile neid pakuti.

Võtame Kanniku tegevuse. Nii kaua, kui ta oli kantsler, võeti kogu aeg vastu Eesti riigikaitse seisukohalt kahjulikke otsuseid. Näiteks, 155-ste palju odavam pakkumine lükati tagasi (155 mm haubitsate soetamine Saksamaalt, mida pakuti aastatel 2002-2003 sõbrahinnaga, toim.) ja see, mis meil praegu on, selle eest tuli palju rohkem maksta.

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oi ... =staticpdf

LK.4

[A4]

Ütlen igaks juhuks kohe etturttavalt ära, et mul puuduvad igasugused isiklikud seosed Indrek Kanniku või tema „ajastuga“ Kaitseministeeriumis, ja ei oska seetõttu eriti anda ka hinnangut tema kantsleriajale kui tervikule, kuid tõe huvides võiks ära märkida mõned faktid hangete ja tegevuste kohta, mis tema kantsleriks oleku ajal (2001-2004) alustati. Nagu näiteks:

Ei saa aru, mis veel odavamatest 155mm haubitsate hankest Roosimägi rääkides, kuid pataljonikomplekt 155mm FH70 haubitsaid osteti Saksamaalt ära 2003. aastal, võeti samal aastal ka väljaõppesse ja näidati paraadil 2004. aasta veebruaris, ehk see kõik toimus ilusti Kanniku ajal. Hinnaks oli nendel haubitsatel mälu järgi u 100 miljonit krooni ehk tänases vääringus 6 miljonit. Arvestades seda, et väidetavalt saadi selle summa eest mitte ainult torud, vaid sisuliselt kogu suurtükiväepataljoni varustustabeli jagu varustus alates veokitest lõpetades pataljoniülemale ettenähtud klapptooliga, võiks keegi (kasvõi Roosimägi ise) viidata, et kes siis veel odavamalt samaväärset kaupa pakkus. Võibolla keegi pakkus, aga mitte 155, vaid 105mm. Või siis pakuti ainult torusid, mitte aga kogu kaasnevat kraami. Raskete välihabutsate seos välismissioonide ja igavese rahuajastuga – olematu.
2002. aastal ehk Kanniku ajal viidi võeti vastu väga suures koguses Rootsi varustust alates 40 000 automaadist lõpetades kogu jalaväebrigaadi tehnika ja varustusega. Rootsi vanaraua seos välismissioonidega ja igavese rahuajastuga – olematu.
2003. või 2004. aastal, ehk Kanniku ajal alustati Saksamaa ja Hollandi varudest vähekasutatud ja sümboolse hinnaga rivisõidukite hange, misläbi on tänaseks hangitud tuhandeid ühikuid liikuvtehnikat. Saksa ja Hollandi „vanaraua“ seos välismissioonide ja igavese rahuajastuga – olematu.
2002. või 2003. aastal ehk Kanniku ajal alustati Saksmaalt kasutatud tankitõrjeraketisüsteemide Milan ja nende laskemoona hankimist. Vene tankide hävitamiseks mõeldud raketisüsteemide seos välismissioonide ja igavese rahuajastuga – olematu. Väga palju mingeid muid või kahjurlikke hankeid tollal (peale ajateenijatele kasarmute ehitamise) tollal praktiliselt ei tehtudki, kuna kaitseeelarvetes selleks eriti rohkem raha ei olegi, ehk teisisõnu, kogu tollal olnud raha läks pea täielikult külma sõja „vanaraua“ hankimiseks reservüksustele, kuigi siin mõned mehed üritavad justkui midagi vastupidist väita.
Kanniku ajastu lõpus 2004. aastal koostati ja kinnitati Kaitseväe arengukava aastateks 2004-2010, kus „neetud“ miinijahtijate kõrvalt nähti ette Saksa ja Hollandi veokihangete jätkamine, ÕT-raketisüsteemi Mistral hange, pataljonikomplekti jagu soomustransportööride hankimine jpm, mis eriti ei seostu välismissioonide ja igavese rahuajastuga, vaid pigem natukene teistsuguse struktuuri ja stsenaariumitega.


Veelkord, minu asi pole anda hinnangut Kannikule või tema ajal tehtud otsustele. Lihtsalt viitan sellele, et praktikas ei paista sellest ajast silma see, et käis mingi väga suur välismissioonideks valmistumine või reservüksustele hangete kägistamine. Kui keegi oskab mingeid teistsuguseid näiteid tuua, siis laske käia, aga võiks vältida Kunnase, Roosimäe ja Hvostovi väiteid ja teooriaid, mis tavaliselt faktidega eriti kinnitust ei leia.

[Leo]

A4 loetelu kantsler Kannikese ajastu saavutustest on kahtlemata muljetavaldav. Lugesid Roosimägi intervjuud Virumaa Teatajast aastast 2009. Sealt tuli välja, et kahe härra vahelt on suur must kass läbi jooksnud ja kindral suthus Kannikese tegemistesse pehmelt öeldes negatiivselt, see voib seletada ka ytlemisi, sest Roosimägi on tuntud oma reljeefsete repliikide poolest. Roosimägi peamine etteheide oli reetur Simmi ametisse kinnitamine, lisaks OT-rakettide hankega venitamine ja punktina Jägala linnaku sulgemine, mis on tagantjärele halvaks ideeks peetud. Mida Kannike hetkel teeb, ei ole aastaid midagi kuulda, on veel riigiametis?

[aero+]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=74177501

Hillmeyer rõhutas, et kuigi lahinguvalmis olev brigaad vahetub, on selle kohalolek alaline.

„Varem ei ole me teatanud, et brigaad hakkab alati seal olema. Uues ERI programmis ütleme, et meil on edaspidi täiemõõduline Ameerika brigaad idas kogu aeg kohal,“ ütles Hillmeyer.

[A4]

Läheb OT-ks, aga osaliselt on see tagantjärele tarkus. Aastatel 2001-2004 (või üleüldse aastatel 1995-2008) ei teadnudki keegi peale Simmi enda ja tema SVR-i agendijuhtide, et Simm on reetur ja spioon – kui toona kõigile tundus, et Simm saab oma tööga riigisaladuste kaitse korraldamisel enamvähem hakkama ja läbis alati kõik kapo julgeolekukontrollid, siis tõenäoliselt oleks ka Roosimägi ise kantslerina töötades tema teenistussenimetamist samamoodi pikendanud nagu eelnevad kantslerid. Jägala sulgemine – jah, mõnes mõttes võib seda tagantjärele veaks pidada, aga olukorras, kus taristuinvesteeringuteks polnud kunagi piisavalt raha, oleks Jägala lahtijätmise korral tulnud täiendavalt sulgeda mõni teine väeosa – mida siis oleks samamoodi saanud kahrjurlikuks tegevuseks lugeda. Reservarmee ja aastatel 2002-2006 toimunud väeosade sulgemise kontekstis juhiks tähelepanu sellele, et kuigi linnakute arv vähenes (lisaks Jägalale pandi tollal kinni ka Pärnu ja Tartu väeosad), siis see oli ainsaks viisiks kuidas suurendada investeeringuid allesjäävatesse väeosadesse ning aastas väljaõpetatavate ajateenijate arv seeläbi ei vähenenud, vaid jäi samale tasemele või isegi suurenes.

ÕT-raketid – taaskord ei saa ma hästi aru, millest Roosimägi räägib või kuidas puutub asjasse Kannik. Esmakordselt ilmus ÕT-raketisüsteemide hankimine üleüldse mingisse rahadega kaetud arengukavasse Kanniku aja lõpus (KSAP 2004-2010), enne seda polnud kaitseelarves isegi seda miljardit krooni, mille eest see hange lõpuks tehti. Sisulist algust hankega tehti pärast Kanniku lahkumist 2004. või 2005. aastal, leping sõlmiti 2007. aasta alguses („kahjur“ Ligi poolt), lepingu sõlmimine venis põhjusel, et kaks hankes osalenud firmat (MBDA ja Raytheon) läksid omavahel kuskil Londoni arbitraažikohtus vaidlema. Ainult et Kannik ei olnud siis enam kantsler ega saanud seda protsessi kuidagi paremuse või halvemuse suunas venitada. Rahasid selleks hankeks enne 2006. aastat kaitse-eelarves niikuinii ei olnud.

[Fucs]

Mida Kannike hetkel teeb, ei ole aastaid midagi kuulda, on veel riigiametis?

Kommenteerib jalgpalli ja istub Jalgpalliklubi FC Toompea (80160522) juhatuses.

[PaganHorde]

http://uudised.err.ee/v/valismaa/6f27e1 ... sasodureid

Kuskohas nad paiknema hakkavad?

[Tapper]

Raskete välihabutsate seos välismissioonide ja igavese rahuajastuga – olematu.
2002. aastal ehk Kanniku ajal viidi võeti vastu väga suures koguses Rootsi varustust alates 40 000 automaadist lõpetades kogu jalaväebrigaadi tehnika ja varustusega. Rootsi vanaraua seos välismissioonidega ja igavese rahuajastuga – olematu.
2003. või 2004. aastal, ehk Kanniku ajal alustati Saksamaa ja Hollandi varudest vähekasutatud ja sümboolse hinnaga rivisõidukite hange, misläbi on tänaseks hangitud tuhandeid ühikuid liikuvtehnikat. Saksa ja Hollandi „vanaraua“ seos välismissioonide ja igavese rahuajastuga – olematu.
2002. või 2003. aastal ehk Kanniku ajal alustati Saksmaalt kasutatud tankitõrjeraketisüsteemide Milan ja nende laskemoona hankimist. Vene tankide hävitamiseks mõeldud raketisüsteemide seos välismissioonide ja igavese rahuajastuga – olematu. Väga palju mingeid muid või kahjurlikke hankeid tollal (peale ajateenijatele kasarmute ehitamise) tollal praktiliselt ei tehtudki, kuna kaitseeelarvetes selleks eriti rohkem raha ei olegi, ehk teisisõnu, kogu tollal olnud raha läks pea täielikult külma sõja „vanaraua“ hankimiseks reservüksustele, kuigi siin mõned mehed üritavad justkui midagi vastupidist väita.
Kanniku ajastu lõpus 2004. aastal koostati ja kinnitati Kaitseväe arengukava aastateks 2004-2010, kus „neetud“ miinijahtijate kõrvalt nähti ette Saksa ja Hollandi veokihangete jätkamine, ÕT-raketisüsteemi Mistral hange, pataljonikomplekti jagu soomustransportööride hankimine jpm, mis eriti ei seostu välismissioonide ja igavese rahuajastuga, vaid pigem natukene teistsuguse struktuuri ja stsenaariumitega.
.

Mõtsin kes dotile viskub tommy või A4

Egas tõesti kuna instantsid kaitsevägi ja mingil määral kaitseministeerium soosib kainet mõtlemist ja roosade prillide retsept pole kohustuslik. Siis suudeti tõesti midagi saada ja teha isegi Läti suutis midagi. Ja minu sügav austus neile inimestele kes suutsid midagi teha. Kuid minu hinnang ei muutu. Peale II Tšetseenia sõda 1999, Kaitseministeerium töötama selliselt nagu hakati tööle peale Ukrainat 2014(väike müks ka Gruusialt 2008). Vähemalt hangete kohapealt kindlasti. Ja seda mida kõike head 2000-2010 relvaturult saada oli. Noh seda on siin arutatud sadade lk kaupa. Loomulikult polnud aeg küps poliitiliste otsustega sh. usa brigaadi jaoks või lisavägede jaoks kuid oma varustamist ei keelanud küll keegi.
Näituseks arvestades seda reservi keda meil FH70 koolitatud on, kuluks see võileva hinnaga saadud pataljon 3 kordselt ära ja see oli võimalik. Tollal saksamaaga võeti aga üks pataljon, kus praegu fh70 saada sellise hinnaga? Millega reservistid relvastame? Räägiti 2011 ministeeriumist, et FH pole efektiine 8 meest ja järelveetav, vaat kus saksas on soomuki pääl ja puha et me ka ... mõtleme.

Nagu A4 näitab tehti midagi tänu teatud inimestele kes võitlesid kõvasti, et meil oleks seegi mis meil on. küsimus on selles kas olla optimist või pessimist kas klaas on pooltühi või pooltäis
Mina olen kindel, et klaas peab olema täis ja ajagu pigem üle ääre st. mingi tehnika jääb vedelema ei leita struktuuris kohta vms ehk selline situatsioon on mulle OK, vastupidine teema, süstla otsaga klaasi tilgutamine ja hõiskamine, et meil on klaas juba pooltäis ei ole minu mõtteviis. Ega ühegi inimese oma kes ajaloo kulgemisest aru saanud ja soovib eesti iseseisvuse jätkumist.
Selline olukord kehtib minule vähemalt niikaua kui Johanson pole oma lubadust teoks teinud ja eestimaad lahti lükanud ja lõunamerele viinud


PS Veelkord see, et meie naaber on venemaa ei suuda ma küll mingi tagantjäreletarkusega seostada

[aero+]

http://uudised.err.ee/v/valismaa/6f27e1 ... sasodureid

Kuskohas nad paiknema hakkavad?

Minuteada USA pioneerid ja insenerikorpus neid hoiustamisplatse hetkel Eestis ette valmistavadki

[PaganHorde]

http://uudised.err.ee/v/eesti/c5d39df4- ... mise-kohta

Põdrad luulutasid vist veidi