Armeenia vs Aserbaidžaan

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Vasta
Kurjam
Liige
Postitusi: 1565
Liitunud: 10 Dets, 2007 22:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas Kurjam »

See naftaväljade ähvardamine näitab kelle kõrvad selle konflikti taga paistavad. Kellele kasulik?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas Kriku »

Eks nad 2hvarda k6igega, millel m6ju v6iks olla. Ise teeks nende asemel samuti.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas EOD »

Ähvardus vastase majandustaristu purustada ja riik seega tuludeta jätta on igati adekvaatne. Kui X riik meile kallale tungiks, oleks üheks võimalikuks vastumeetmeks organiseerida näiteks väetist vedava rongi õhkulendamine mõnel strateegilisel sillal. Ideaaljuhul nii sättides, et ka vedurijuht jõuaks enne plahvatust lahkuda ohutusse kaugusse.
Mitte mingil juhul rünnata tsiviilobjekte, nagu koolid, haiglad või kontserdisaalid. Et tšetšeenid just neid objekte ründasid, näitab selgelt rünnakute tegelikku organiseerijat. Täideviijad olid ajupestud.
Aga aserite ähvarduses Stepanakerti rünnata pole midagi uut. Konflikti eelmises ägedas faasis 90. aastatel tulistati linna Gradidest süstemaatiliselt. Gradid paiknesid 6 km kaugusel mäe osas asuvas Shushis. Ideaalne tulepositsioon. Lahingumoonaladu oli Shushi armeenia pühakojas, kuna selle pihta poleks armeenlased mitte mingis olukorras tulistanud.
Inimesed Stepanakerdis elasid keldrites, kust väljuti vaid ajal, mil aserid Grade ümber laadisid. Kõik see toimus rutiinselt, mistõttu inimesed oskasid ohtu vältida. Ühtegi killutäketeta selleaegset hoonet samas annab linnas otsida.
Pärast Shushi hõivamist armeenlaste poolt (mis oli üldse omaette saavutus - väiksemate jõududega ja vastumäge) hingasid inimesed linnas kergemalt, kuid nüüd algasid õhurünnakud ja suurtükituli Agdami suunalt, mis toimusid juhuslikel aegadel, seega inimesed ei saanud õigeaegselt varjuda.
Kusjuures Stepanakerdis pole märkimisväärseid sõjalisi objekte. Sõjaväelasi võib kesklinnas küll kohata, kuid need on alampolkovnikud ja polkovnikud. Nooremohvitsere praktiliselt ei näe - need tegelevad teenistuskohustuste täitmisega, mitte ei patseeri linna peal.
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 3971
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas PaganHorde »

http://arvamus.postimees.ee/3645223/mar ... i-konflikt

Mihkelson arvab..
Pole tähtis, kes alustas või millist rolli siin mängis Kremli käsi, tähtis on pealahendaja roll. Selleks ei tohi Kremli meelest olla ei USA, Euroopa Liit ega veel vähem Türgi või Iraan. Moskva aktiivsus näitab Venemaa elulist huvi olla Lõuna-Kaukaasia strateegilise tasakaalu peamõjutaja.
Blackhawk
Liige
Postitusi: 262
Liitunud: 24 Okt, 2014 19:14
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas Blackhawk »

Mind paneb imestama, kuidas aserid on suutnud (selle kaardi järgi) hõivata kõrgendikke, nt Talishi lähedal. On neil seal mõni mägibrigaad vms või on seal armeenlaste kaitse lihtsalt nõrk ja tavaline motoriseeritud jalavägi "sisse jalutanud"?
Manused
Capture.PNG
aest
Liige
Postitusi: 428
Liitunud: 30 Okt, 2011 18:12
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas aest »

Vastust sellele küsimusele tuleb otsida Kesknädala kommentaariumist kus kesiktrollid juba algusest peale teavad et armeenlaste vastu ei võitle mitte aserid vaid hoopis Türgi eriväed.
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 3971
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas PaganHorde »

Mattson soovitab
Pilt

http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagi ... agosianiga
PN Ekstra: täispikk intervjuu Armeenia mõttekoja juhi Richard Giragosianiga
Anna Gavronski
Eile 20:30
Saatesari: Pealtnägija

Intervjuu Armeenia Regionaalsete Uuringute Keskuse (RSC) direktori Richard Giragosianiga. Juttu on pingelisest olukorrast Mägi-Karabahhis ja selle tagamaadest. Samuti küsime, miks Armeenia ja Aserbaidžaan taas lahinguid alustasid ja kuidas mõjub see tsiviilelanikele.

Kas te võiksite rääkida uuemaid uudiseid Mägi-Karabahhist? Mis seal õieti toimub?

Me näeme seal mitte ainult sõjaliste operatsioonide olulist suurenemist, vaid ka kriisile reageerimist. Laupäeva hommikul alustas Aserbaidžaan tõsist pealetungi Armeenia positsioonidele Mägi-Karabahhis. See oli koidikul korraldatud hästikoordineeritud rünnak kolmel rindel. Oluline oli ka see, ja mitte ainult intensiivsuse poolest, et kasutati raskerelvastust, sealhulgas tanke, lahingukoptereid ja muud. See on Mägi-Karabahhis kehtinud hapra vaherahu kõige tõsisem rikkumine.
Kahjuks lahingud jätkuvad. Tavaliselt lõpeb selline vaherahu rikkumine ja pingete süvenemine esimesel päeval. Aga see sõjategevus kestab nüüd teist päeva. Reservväelased on välja kutsutud ja mitmes mõttes pole see enam rünnak Armeenia ja Mägi-Karabahhi vastu, vaid Aserbaidžaani rünnak rahuprotsessi kui sellise vastu. Me oleme väga mures, et diplomaatia katkemine on palju tõsisemaks proovikiviks.

Milline on olukord Aserbaidžaani ja Armeenia piiril? Ka seal on midagi teoksil.

See on hea küsimus, sest me oleme viimastel aastatel näinud uut ähvardust. Aserbaidžaan alustas rünnakuid ka päris Armeenia vastu. Mitte ainult Mägi-Karabahhis ja sealse konflikti raames. Sellega üritas Aserbaidžaan minevikus Armeeniat otsesemalt konflikti tõmmata. Seekordse sõjalise operatsiooni eesmärgid on kitsamad. Rohkem keskendutakse Mägi-Karabahhile ja mitmele piirkonnale, mis jäävad Mägi-Karabahhi piiridest välja ja kujutavad endast Armeeniale kuuluvaid julgeolekutsoone. Enamjaolt ei sõdita praegu Armeenia-Aserbaidžaani piiril, vaid keskendutakse Mägi-Karabahhile ja paljudele sellistele piirkondadele.

Kui hirmul on Armeenia üldsus?

See on hea küsimus, sest juba mitu aastat oleme näinud vaherahurikkumiste olulist kasvu. Rahvas on üldjuhul vaherahurikkumistega juba harjunud. Kuid seekord on üks erinevus, mis on ärevust, muret ja hirmu tekitanud. Nimelt ei mõõdeta praeguse konflikti puhul vaherahurikkumisi enam tulistatud laskude arvuga, vaid ohvrite arvuga. Mõlemal poolel on juba tsiviilisikutest ohvreid - kolm korda rohkem kui seniste tulevahetuste puhul. See tähendab väga väikesele Armeeniale, et nii suured inimkaotused tsiviilelanike seas võimenduvad, sest rahvaarv on väike. Kuid me näeme ka laiemaid tagajärgi. Sellel on tähendus terve piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse jaoks. See, kas ja kuidas Venemaa konfliktile reageerib, on uueks proovikiviks.

Mis on teie arust Venemaa roll selles konfliktis?

Mitmes mõttes on Venemaa koos USA ja Prantsusmaaga üks kolmest niinimetatud kaaseesiistujast ainsas diplomaatilises üksuses, millel on volitused olla konflikti vahendajaks. Selleks on OSCE Minski töögrupp. Kuid Venemaa ei ole sõltumatu ja erapooletu vahendaja. Viimase viie aastaga on Venemaast kujunenud suurim relvastusega varustaja nii Armeenia kui Aserbaidžaani jaoks. Nad on olukorrast kasu saanud või seda ära kasutanud. Mägi-Karabahhi konflikti on pikalt kasutatud selleks, et maksimeerida ja säilitada Venemaa mõjuvõimu mitte ainult Armeenia üle, vaid ka Aserbaidžaani relvamüügi tagamiseks. Me pelgame ka seda, et kui olukorra võimendumine jätkub, siis võib Venemaa president Vladimir Putin mõtlematult ja ohtlikult - nagu Ida-Ukraina ja Krimmi puhul sekkudes - üritada Venemaa rahuvalvajaid piirkonda saata. See on võrdselt ohtlik kõigile konflikti osapooltele.

Kas teie arvates vastab tõele mõningate Eesti ekspertide arvamus, et me oleme alati kartnud, et Venemaa tuleb järgmise käiguna Baltikumi? Aga nüüd oli järgmine samm pärast Ukrainat ja Krimmi ja Türgit hoopis Mägi-Karabahh.

Mul on olnud Eesti ametnikega palju kõrgetasemelisi kohtumisi ja ma olen tihti Tallinnas käinud. Ja analüütikuna olen ma pikka aega väitnud, et Balti riigid on erand, kui vaadelda Venemaa arvamusi ja käitumist niinimetatud lähivälismaal endistes Nõukogude liiduvabariikides. Balti riigid on alati erand olnud, ka ameeriklaste seisukohtades ikestatud riikide osas. Selles kontekstis on nii Eesti, Läti kui Leedu kolmekesi Euroopa Liidu liikmete ja NATO liikmetena saanud üle otsesest haavatavusest Putini Venemaa poolt. Kuid Kaukaasias võib Venemaal pärast Vene-Türgi kriisi ja Iraani avanemist tekkida ohtlik kiusatus oma võimu ja mõju väga negatiivselt suurendada. Sellel on tagajärjed ka Baltikumi jaoks, sest isegi Eesti julgeoleku puhul võib see julgustada Putinit ümbritsevaid karmi käe poliitika pooldajaid, et Eesti õhuruumi tungimisi tihendataks. Nagu me nägime Eesti piirivalvuri jultunud röövimise puhul. Teisisõnu on sellel kaudsed tagajärjed isegi Eesti riikliku julgeoleku jaoks.

Kui tõenäoline on teie arust see, et Armeenias toimub noorte meeste üldmobilisatsioon?

Eile me juba nägime mobilisatsiooni või reservvägede väljakutsumist Mägi-Karabahhis. Sõjaliselt on huvitav see, et Armeenia relvajõud on ikka palju tugevamad kui Aserbaidžaanil. Teisisõnu on Armeenia kaitsepositsioonil ja Armeenia pole Aserbaidžaanile territoriaalselt ohtlik. Aserbaidžaan on enamjuhtudel ise agressor - palju suurem, aga palju nõrgem nii kaitsevõimelt kui -võimekuselt. Veel tähtsam on see, et õnneks on võimalus pingete maandamiseks, tagasiastumiseks või allaronimiseks. Seda seepärast, et Armeenial on kaitsev sõjaline hoiak. Teisisõnu pole õnneks ohtu, et Armeenia pingeid üles kruvima hakkaks. Aga samas näeme ikka ohtlikku võimendumist. Iga uus pingestumisvoor ületab eelmist nii elavjõukaotuste kui sõjatehnika kaotuste osas. Oht pole nii suur, kuid normaalset olukorda on väga raske taastada.

Kas seega on mobilisatsioon Armeenias tõenäoline või te ei arva seda?

Õnneks mitte. Armeenia relvajõud on piisavalt professionaalsed ja nad ei vaja reserväe kaasamist. Kuid samas näeme me siiski, et Aserbaidžaani tegevus on ühest küljest õigustatud. Nad on nördinud, sest rahuprotsessi käigus pole edusamme saavutatud. Armeenia ja rahvusvaheline kogukond võivad sattuda ohtu nördimuse väljendamise viisi tõttu. Ja kahjuks on selleks sedapuhku relvajõu lubamatu kasutamine. Kuid Aserbaidžaani seisukohast on nemad veendumusel, et sõda pole läbi. Lisaks üritavad nad juhtida tähelepanu kõrvale siseriiklikelt probleemidelt - majandusalangus, autoritaarne valitsus ja marurahvuslaste poliitiline populaarsus, mis on väga ohtlik ja muudab Aserbaidžaani piirkonnas julgeolekuohuks. See tähendab, et kahjuks on tulevastel kuudel oodata jätkuvat pingestumist, sest Lääneriikidel USA-st Euroopa Liiduni pole Aserbaidžaani üle erilist mõju. Aserbaidžaani riigivalitsemine on veider ja sarnaneb Süüriaga, võim anti edasi isalt pojale. Ja rahvusliku retoorika ning ohtliku sõjaka keelekasutuse tõttu on vähe lootust diplomaatiaga midagi saavutada.

Kui suures osas on see konflikt islami ja kristluse vahel?

See on ainus hea uudis. Kuulus Ameerika teadur Samuel Huntington arutas seda oma teoses "Tsivilisatsioonide kokkupõrge". Aga õnneks pole Huntington mitte kunagi Kaukaasia puhul teemaga haakunud. Isegi 1990-ndatel pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mägi-Karabahhi ja Asderbaidžaani konflikt kristlaste ja moslemite vahel pole õnneks kunagi olnud islami ja kristluse kokkupõrge. Mitmes mõttes on peaaegu irooniline, et kaasatud on šiiitlik riik Aserbaidžaan ja šiiitlik Iraan, mis toetab pigem Armeeniat, ning sunniitlik islamiriik Türgi, mis on liidus Aserbaidžaaniga - teisisõnu standardsed mõõdud siin ei kehti. Õnneks, sest see viskaks ainult õli tulle, kui põhjus oleks tõepoolest usuline.

Milline on selles konfliktis Türgi roll?

Viimasel ajal on huvitav see, et olukorra pingestumine ja kokkupõrked valmistavad Türgile suurt muret ja tegelikult on neil piinlik Aserbaidžaani läbinähtavalt mõtlematute rünnakute pärast. Teisisõnu pole vaenutegevuse võimendumine ka Türgi huvides. Ning Vene-Türgi kriisi tõttu ei soovi Türgi seda, et Venemaa saaks olukorda ära kasutada. Kuid lühiajaliselt vähendab see Armeenia ja Türgi suhete normaliseerumise võimalust. Ent pikajaliselt näitab see, et Jerevan ja Ankara lausa peavad oma suhteid parandama. Kuid kuna Süüria ja põgenikekriis tähelepanu endale tõmbavad, siis on see ka hea näide, miks ennekõike Euroopa Liit, aga ka USA peavad rohkem tähelepanu pöörama, mitte rakendama heatahtliku hooletussejätmise poliitikat. Need konfliktid pole enam nii jäätunud nagu varem.

Kas te võiksite ennustada parimat ja halvimat võimalikku stsenaariumit?

Ideaalselt oleks parim stsenaarium see, kui Aserbaidžaani kantud sõjalised kaotused selle kallaletungi raames neile selle tegevuse mõttetust näitaksid. Et on viga kasutada relvi selleks, et lahendada poliitiline konflikt. Ja nad naaseksid diplomaatilise rahuprotsessi juurde. Halvim stsenaarium on see, et selline sõjaline pingestumine annab hoogu sõjakatele jõududele, mitte mõõdukatele. See muudaks diplomaatia veelgi võimatumaks ja võimendaks poliitilise tahte puudumist. See näitab, et terves piirkonnas pole riigimehelikkust.

Suur tänu. Me arutasime kõige olulisemaid ja põhilisemaid punkte. Kas te tahaksite ise midagi lisada?

Üks huvitav tähelepanek on Eesti-poolne vaatenurk, sest Eesti on juba diplomaatiliselt olukorraga seotud. Ameerikas öeldaks selle kohta, et Eesti suudab diplomaatiliselt üle oma varju hüpata. Ja mitmes mõttes annab Eesti meile õppetunde nii Balti julgeoleku kui tänapäeva Putini Venemaa mõistmise osas ja näitab meile, mis võib õnnestuda ja kuidas pingeid maandada ning konflikti rahustada. Aga seetõttu pole see konflikt ka Eestist nii kaugel, kui geograafiliselt tunduda võib.
Toimetas
Aleksander Krjukov
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas Yks »

Blackhawk kirjutas:Mind paneb imestama, kuidas aserid on suutnud (selle kaardi järgi) hõivata kõrgendikke, nt Talishi lähedal. On neil seal mõni mägibrigaad vms või on seal armeenlaste kaitse lihtsalt nõrk ja tavaline motoriseeritud jalavägi "sisse jalutanud"?
Ei tasu erutuda. Nagu ma juba kirjutasin, siis tähistab mõiste vallutama ja kontrollima sealkandis tihti tingliku tegevust. Kohati on märgitud piirkond asustamata, halvasti läbitav või suisa läbimatu ning isegi nö enda omaks kuulutamine ei too miskit sisse. Arvatavasti kuskilt tõmbasid vastased oma eelpostid tagasi ja pole üldse kindel kas sinna asusid aserid. Võimalik, et kontrolliti mingid laskepesad (kui neid üldse oli) üle või tehti võimatuks (esialgu) armeenlastel tavapäraseid patrulle kuskil seni tinglikult neile kuulunud piirkonnas sooritada. Ja nüüd ongi piirkonnad märgitud aserite "omaks".
kuido20
Liige
Postitusi: 3325
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas kuido20 »

Blackhawk kirjutas:Mind paneb imestama, kuidas aserid on suutnud (selle kaardi järgi) hõivata kõrgendikke, nt Talishi lähedal. On neil seal mõni mägibrigaad vms või on seal armeenlaste kaitse lihtsalt nõrk ja tavaline motoriseeritud jalavägi "sisse jalutanud"?
Aserid näitavad Lələ Təpə nimelise "künka" hõivamist
https://www.youtube.com/watch?v=18L90XaIbzo
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas EOD »

Moskoviitide kui liitlase usaldatavusest:
Что ищет Москва в карабахской войне
Армен Аракелян

21:36, 4 апреля, 2016
Уже третий день официальная Москва в лице министра иностранных дел Сергея Лаврова, министра обороны Сергея Шойгу, председателя Федерального Совета Валентины Матвиенко призывает Ереван и Баку прекратить в двустороннем порядке военные действия на ставшей фронтом линии соприкосновения карабахских и азербайджанских сил.

На второй день возобновившейся локальной войны стало известно, что министр обороны Шойгу и секретарь Совета безопасности Николай Патрушев отбыли в Баку. Какова цель их визита, непонятно. Не исключено, однако, что они отправились в Азербайджан обсудить вопрос установления нового перемирия, либо возможность оганизации при посредничестве Кремля встречи президентов Армении и Азербайджана. Тем временем азербайджанские вооруженные силы использовали против Нагорного Карабаха ТОС-1 – тяжелые огнеметные системы залпового огня, которые приобрели в рамках заключенной с Россией сделки по закупке современной наступательной военной техники на сумму около 5 млрд долларов.

Несмотря на то, что за прошедшие два года российская сторона в ответ на высказанное Ереваном беспокойство по поводу этой сделки уверяло, что контролирует ситуацию и что эти минометные системы не будут задействованы против Армении и Арцаха, сегодня в Москве не звучат ни комментарии, ни какие-либо объяснения по этому поводу.

Вообще в контексте трех дней возобновления войны Россия ведет себя очень странно. Когда в августе 2014 г., после первых широкомасштабных диверсионных нападений азербайджанских сил, произошли первые серьзные армяно-азербайджанские столкновения, президенту РФ Владимиру Путину потребовалось несколько минут, чтобы пригласить президентов Армении и Азербайджана в Сочи для ослабления напряженности на линии соприкосновения и проведения трехсторонних переговоров. После этого ситуация действительности в какой-то степени разрядилась. Однако на этот раз, когда президент Азербайджана Ильхам Алиев официально подтвердил, что они первыми начали наступление, президент РФ не проявил особой спешки. Пресс-секретарь президента РФ Дмитрий Песков сегодня заявил, что Путин не проводил телефонных разговоров ни с Ильхамом Алиевым, ни с Сержем Саргсяном. Если в случае с Азербайджаном это можно понять, то в случае с Арменией это совершенно непонятно, учитывая не только наличие двустороннего армяно-российского договора о военно-стратегическом сотрудничестве, но и тот факт, что обе страны являются “союзниками” в рамках ОДКБ.

На состоявшемся в декабре прошлого года саммите ОДКБ Серж Саргсян упрекнул руководителей стран-членов в том, что после предпринятых азербайджанскими вооруженными силами боевых действий и посягательств никто из них не позвонил президенту Армении и не поинтересовался, что происходит вокруг союзнической для них страны. Фактически, это недовольство не возымело никакого действия. Если Путин ограничился тем, что через своего пресс-секретаря выразил обеспокоенность по поводу ситуации в НК, то президент Беларуси, другой союзнической страны-члена ОДКБ, Александр Лукашенко не только имел телефонный разговор с Алиевым, но и заявил о поддержке территориальной целостности Азербайджана.

Стремление сохранять паритет между Арменией и Азербайджаном в контексте ситуации, сложившейся на карабахской границе, околокремлевские подпевалы-политологи объясняют тем, что Нагорный Карабах не входит в границы, подлежащие защите ОДКБ, а армяно-российский двусторонний договор о военном сотрудничестве касается Армении, а не НКР. Между тем подобный подход является и шовинистическим, и завуалированно проазербайджанским. В результате этого Москва фактически считает Нагорный Карабах территорией Азербайджана и уже тем самым оправдывает политику Баку по восстановлению любым способом целостности “своей территории” и признанию Армении агрессором. В таких случаях официальный Ереван должен напоминать России о том, что если НК не находится в гарантированной этой стране и ОДКБ зоне безопасности, то призыв прекратить огонь должен быть адресован не Еревану и Баку, а Степанакерту и Баку. Если же адресатом призыва является Армения, то в таком случае пусть будут добры признать ответственность России и за Армению, и за НК. Потому что стратегическое партнерство в первую очередь означает не только понимание и уважание интересов страны-партнера, но защиту этих интересов. В конце концов, Россия, заключая с Арменией соглашения о двустороннем военном сотрудничестве и основании ОДКБ, не могла не учитывать жизненное значение проблемы НК для Еревана, его интересы здесь. Москва не могла не знать, что Ереван идет на подписание столь долгосрочных и в каком-то смысле унизительных для себя соглашений в первую очередь исходя из рисков, вызванных именно данной проблемой.

Итак, дилемма очень проста: в этой ситуации Россия либо с Арменией, либо против нее. И это не преувеличение, учитывая исходящую от Турции угрозу для нашей страны.

В течение всех трех дней армяно-азербайджанской войны Турция, являясь членом Минской группы ОБСЕ, однозначно и полностью поддержала наступательные действия Азербайджана. 2 апреля президент Турции Эрдоган лично позвонил Алиеву, чтобы поздравить с успешной операцией на линии соприкосновения с НК и позиционным продвижением. А на следующий день министр иностранных дел Турции Чавушоглу сделал чрезвычайно тревожное и для Армении, и тем более для России заявление с мессиджем о том, что османские тюрки не могут не быть рядом с братьями-азербайджанцами. Это не что иное, как признание того, что нынешний процесс перевода нагорно-карабахского конфликта в военную фазу представляется в контексте имперской политики Турции.

Однако ошеломила ответная реакция Москвы на это заявление. Министр иностранных дел РФ Сергей Лавров сегодня заявил, что Россия не видит за возобновлением военных действий в Нагорном Карабахе какую-либо третью силу, в том числе Турцию. Россия даже из пропагандистских соображений не попыталась использовать факт оказания Турцией политической и военной помощи Азербайджану. И это не может не заставить сделать определенные выводы.

Вопрос не только в том, что Россия тем самым оставляет Армению один на один с развернутой турецко-азербайджанской пастью, но и в том, что Россия фактические делает политический реверанс в сторону Турции, демонстрируя свое желание использовать обострившуюся ситуацию и возобновление войны в Нагорном Карабахе для восстановления двусторонних отношений. Логика проста: пряча за агрессией Азербайджана “уши” Турции, Москва хочет дать понять, что для стабилизации ситуации Турция может использовать свое влияние на Азербайджан, а Россия – свое влияние на Армению, что позволит восстановить дипломатические и политические контакты между двумя странами.

Но для чего России нужно рукопожатие с Турцией на кавказском “фронте”? Дело в том, что Москва абсолютно не заинтересована в появлении нового очага войны на Южном Кавказе, в которую ей с какого-то момента придется вовлечься. После Сирии и Украины это может стать для России третьим “котлом”. Москва прекрасно понимает, что в данном вопросе Азербайджан может просто оказать услугу Турции, тем более, что сам заинтересован стать посредником между Анкарой и Москвой. И здесь происходит совпадение интересов всех трех сторон – Турции, Азербайджана и России.

Турция после пощечины от США получает шанс установить с Москвой опосредованные контакты по вопросу НК, Азербайджан путем широкомасштабной агрессии проверяет боеспособность армянских сил и свой потенциал решить проблему НК вооруженным путем, Россия с одной стороны стремится нейтрализовать угрозу развертывания большой региональной войны, с другой – в условиях новых рубежей выступить в роли гаранта мира на армяно-азербайджанской границе, не исключено путем ввода военного контингента в зону конфликта.

Москве не выгодна новая широкомасштабная, кровопролитная армяно-азербайджанская война, поскольку она не хочет терять Азербайджан ни в качестве одного из самых крупных покупателей продукции своего военно-промышленного комплекса, ни в качестве связующего звена в торгово-экономических отношениях с Ираном. А ради этого можно и пожертвовать интересами Армении.

И все же, наряду со всем этим Россия сейчас оказывает Армении, НКР и всему армянскому народу очень важную услугу: она учит не доверять никому, в том числе таким, как она, стратегическим партнерам, и возлагать надежду исключительно на собственные силы и собственную волю. Россия “учит” нас быть реалистами.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mart HELME ütles eile selles põlatud Tallinna TV populaarses arutelusaates umbes nii, et see praegune väike aseri-armeni madin ainult seepärast käibki, et vene ja türgi tahavad (hetkel) hirrrmsasti omavahel sõdida - aga ei saa.. noh, paljudel põhjustel ei saa.. ja toopärast seal Karabahhi inimtühjadel nõlvadel (natuke) üksteist praegu hammustataksegi.. :|

Et show must go on :mrgreen:

Ja last but not least tahvad vene relvad ka müümist (ja kusine riigikassa täitmist) :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas Yks »

Seni siiski puuduvad tõsiseltvõetavad tõendid, et türklased reaalselt seal toimetavad. Nagu muideks ka tõendid, et venelased seal toimetavad. Netist võib leida mitmeid videolõike eelmisest aastast ja üle-eelmisest aastast (jne), kus teineteist on samuti päris asiselt tümitatud raskerelveadega. Selle aastase intsidendi on maailma meedia fookusesse tõstnud ilmselt pisut pikem ajaline kestus ja rohkmaarvuline ohvrite nimekiri. Lisaks oletatavasti just selle sama Türgi-Venemaa vastuseisu ettekujutamine, mis põhineb Süüria sündmustel...
Samas, kindlasti on Venemaal sealkandis omad huvid ja Türgil omad huvid, kuid kas need olid intsidendi põhjuseks? Kahtlen. Pigem on mõlemad pooled oprtunistidena asja juures.Kes esialgu sõnaga, kes jumal teab millega.
Viimati muutis Yks, 08 Apr, 2016 20:40, muudetud 1 kord kokku.
muidumiis123
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 27 Jaan, 2016 21:21
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas muidumiis123 »

Isegi venkud ei uskunud alguses, et tšetseenid Ukrainas möllasid ja naersid selle nalja üle. Hiinlased ka käisid vennasrahavga siin maad nõutamas kunagist. Türklased võibolla väljaõppe rollis rohkem, neil ju Nato taust ja puha. Samas neid videosi vaadanud, armmenlaste puhul vanad ätid silma jäänud, aseritel noored puha. Või siis näidatakse seda, mis kasulik oleks.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Armeenia vs Aserbaidžaan

Postitus Postitas EOD »

muidumiis123 kirjutas: Samas neid videosi vaadanud, armmenlaste puhul vanad ätid silma jäänud, aseritel noored puha. Või siis näidatakse seda, mis kasulik oleks.
Aserite poolel sõdivad regulaarüksused, kes käsu korras saadetud. Armeenlaste poolel on aga palju vabatahtlikke. Isegi välismaalt sõidavad seal elavad armeenlased kohale. Neile on oma põlise maa kaitsmine eluküsimus. Aserbaidžaan sellenimelise riigina loodi aga 28. mail 1918. Ei ole aseritel sellist tuhandete aastate pikkust ajalugu seljataga mis neid selle maaga seoks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist