www.militaar.net

Olenemata sellest kas me olime rahul nutiseadme poolt pakutava täpsusega, või hankisime endale täpsema lisaantenni, läheb meil nüüd vaja järgmist tarkvara, mis suudaks ühenduda Maa-ameti serveriga ja kuvada meile näiteks koordinaate, kaarte, aerofotosid jms vajalikku teavet, ning oleks võimeline töötama offline kaartidega ilma GPRS, Data ja internetiühendusteta.

Põhimõtteliselt on vabavaralistest saadaval kaks rakendust.
LocusFree ja OruxMaps.
Kuna LocusFree on kohati suht pirtsakas (nt. teade "Tasuta versiooni limiit (250 kaardiosa ühe seansi kohta) on ületatud") ja üritab sind veenda ostma LocusPro rakendust, siis keskendun siin OruxMaps rakendusele.

OruxMaps

Androidile mõeldud tarkvarast on kaks versiooni: OruxMaps Free ja OruxMaps Donate.
Need on identsed. Ainus vahe on, et Donate versiooniga saad toetada tarkvara arendajat.

Androidi OruxMaps saab installida siin: https://play.google.com/store/apps/deta ... maps&hl=et

On ka lisatarkvara OruxMaps Desktop lauaarvutitele, millega saab ise kaarte luua, konvertida ja teha muid toimetusi. Samuti koostada kaarte väga suurtest maa-aladest, mida Android versiooniga on teha keerulisem, ning neid siis androidi seadmesse laadida offline kasutamiseks. Aga see rakendus jäägu praegu sellest "manuaalist" välja.

Põhimõtteliselt siis tuleks installida nutiseadmesse Orux.
Edasi tuleb teha mõningad seadistused.

Kõigepealt vaja luua WMS (World Map Service) ühendus Maa-ameti kaardiserveriga.
Selleks valime 1.„kaardid“ (ruuduline ikoon) > 2.Switch map > 3.ONLINE > 4.WMS



Avaneb seadistusaken kuhu tuleb sisestada mõned andmed:
http:// __________________________ reale kirjutada:

Kood:

kaart.maaamet.ee/wms/alus-geo?

Kogu rida peab siis välja nägema selline: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus-geo?

Kerime pilti/menüüd allapoole...

Punkt 3.- Test the WMS (optional) alla panna mingid koordinaadid mis jäävad Eesti territooriumile, et esimesel Oruxi käivitusel leiaks kohe üles Eesti. Võib panna needsamad nagu pildil 59.4483 ja 26.2102

Punkt 4.- Enter WMS properties esimesele reale kirjutada 0 (null) ja teisele 20 (näites on seal 22 - võib panna ka 22 - see näitab seda, milliste suurendustega saab hiljem offline kaarte kasutada ja 22 suurendust pole kõikidel kihtidel olemas, 20 on kõikidel)

KINDLASTI linnukesed ette: Cacheable ja Downloadable !

! Punase hüüumärgiga tähistatud lahtrid on olulised, et oleks veatud !
Nime (näites Eesti2) võib panna suvalise ja meelepärase.
*Sobilik nimi IMHO olekski Maa-amet näiteks, et ei läheks teiste võimalike WMS kaartidega pärast seagmini ja oleks üheselt arusaadav, ning leitav kiirelt.

Edasi olenevalt Orux versioonist kas vajutame nüüd lehe all CREATE, või kerime lehe uuesti üles ja vajutame punkt 1. Enter WMS URL rea taga (kuhu sai enne kirjutatud kaart.maaamet.ee/wms/alus-geo?) OK.
Edasi kuvatakse Maa-ameti kaardikihid mida saab valida (2.Select layers). Seal saab valida ortofoto või erinevaid kaarte ja kaardikihte.



Põhimõtteliselt siis tuleks nüüd esmalt valida põhiliseks aluskihiks kas Põhikaart (värviline aluskaart), Mustvalge põhikaart, või Ortofoto. Mina kasutan eranditult Ortofotot kui parimat alust.

edasi akent allapoole kerides kuvatakse terve pikk nimekiri erinevaid kihte, mida kuvatakse valitud alusel (kaardil või aero/ortofotol). Vajalikum neist ilmselt Maakatte kõrgusmudel (kuvab reljeefi samakõrgusjooni ja kõrgusarve). Lisada saab asulate nimesid, tänavate/maanteede nimesid jms. Tuleb arvestada, et siin tehtud valikud jäävad loodud WMS-i "projekti" seadeteks jäädavalt ja neid pärast muuta ei saa. Kui tahetakse teiste kihtidega WMS kaarte, tuleb teha uuesti läbi WMS loomine (punktid 1-4) ja valida teised kihid. Niimoodi võib luua piiramatu hulga WMS "projekte" erinevate aluste ja kihtidega. Lihtsalt tuleb igale WMS-ile erinev arusaadav nimi anda WMS loomisel ja pärast saab vahetada sobilike WMS-ide vastu jooksvalt töö käigus.

Kui kõik vajalik valitud (linnukesed ette pandud), siis vajutada OK või Create (olenevalt Orux versioonist).

WMS (antud näites siis kas nimega Eesti2 või Maa-amet - oleneb millise nime me andsime) on loodud ja kasutusvalmis. Seda saab nüüd kasutada ONLINE nii nutiseadme enda GPS-i kui eraldiseisva lisaantenniga.

Järgmisel lehel vaatame, kuidas aab luua OFFLINE kaarte ja neid kasutada.

_________________

Offline kaartide loomine ja talletamine nutiseadmesse.


Paar olulist märkust veel enne:
* Korraga saab luua ja alla laadida kaardi maa-alast, mille andmete maht ei ületa 800MB-1GB (olenevalt versioonist ja kihtidest)
* Andmete maht ja sellest tulenevalt maa-ala suurus mida korraga saab alla laadida, oleneb peaasjalikult sellest, milliseid suurendusi me pärast kasutada tahame ja valime. Valikutes on meil allalaadimisel suurendused 0 kuni 20 millede vahel saab paindlikult valida - näiteks valida kõik, või ainult 0; 10; 20 (või misiganes kombinatsioonid nullist kahekümneni). valides kõik suurendusastmed saab luua offline kaardi ca 25km2 suuruse maa-ala kohta (+/-5km2 olenevalt andmekihtidest ja muudest nüanssidest). Seda kõike (palju MB kaart ruumi võtab) on hiljem ilusasti näha, kui hakkame valima suurendusastmeid.
* 800MB piir ei tähenda seda, et me ei võiks luua nt. kümmet erinevat 800MB kaarti, mis paiknevad kasvõi kõrvuti (või (üle)kattega, või teineteisest eraldi). Hiljem navigeerides vahetab Orux ise automaatselt aluskaarti, kui kasutaja liigub teise kaardi alale. Nii võib luua terve rea offline kaarte, mis paiknevad üksteise kõrval, väga suure maa-ala kohta ja piiriks on siin vaid mälukaardi või nutiseadme enda maht.

OK.
Käivitame Orux-i.
Valime ülevalt kaardimenüüst Switch map > ONLINE > meie loodud WMS (Eesti2 või Maa-amet vms).
Liigutame kuvatavat kaarti/aerot soovitud alani, millest tahame teha offline kaarti.
Leides õige koha avame uuesti kaardimenüü, kerime menüüd allapoole kuni reani Map creator ja klikime sellel.



Nüüd tuleb näpuga ühe korra klikkida ekraanil selles kohas, kuhu jääb loodava kaardi ülemine vasak nurk.
Sinna peab tekkima sinine täpike.
Vajadusel saab kaarti enne liigutada.
Nüüd liigutame kaarti kui vaja ja märgime ära tehtava kaardi ehk maa-ala alumise parempoolse nurga, klikkides korra näpuga ekraanil selles kohas.
Tekib sinine nelinurk, mis näitab kogu seda ala, millest kaart luuakse.

Ekraani all on menüü- sinine linnuke, punane rist ja punane keelumärk.
Viimasega tühistatakse eelnevad valikud ja saab uuesti ekraanil ala märkida.
Punasest ristist lõpetatakse kogu kaardiloomise toiming.
Sinisele linnukesele vajutame siis, kui oleme ala ära määranud ja see sobib.

Järgmiseks avaneb aken kus määrame ära loodava kaardi võimalikud suurendused ja paneme kaardile nime.

Layers aknas on meil siis nüüd kaardi suurendusastmed 0 - 20 (00 - 20)
All kuvatakse Number of tiles ehk mitu "killukest"/"tükki" luuakse kaardist ja Approx. size: näitab kaardi andmemahtu. Tuleks panna ka linnuke ette "Dont stop downloading if there are missing tiles". Muidu KUI peaks juhtuma, et ei saa mingit ühte tükikest 80 000-st kätte, siis katkestatakse kaardi loomine. Hiljem seda ühe tükikese (või ka kümne tükikese) puudumist mingis teatud suurendusastmes tavaliselt ei märkagi ja on suht ebaoluline.



Nagu näha, siis mida rohkem suurendusi (ja sellest tulenevalt TILE-sid), seda rohkem võtab loodav kaart andmekandjal ruumi.
Seepärast võib enne katsetada erinevate suurendustega, et mida edaspidi üldse vajatakse (pole mõtet üleliia andmeid sikutada ja ruumi raisata).

Kui kaardile nimi antud ja suurendusastmed valitud, pressime all Download
Nüüd tuleb ära oodata, kuniks kaardid alla laetakse.

* Kõige mõistlikum (ja odavam) on kaarte alla laadida kusagil WiFi otsas.
* Vajadusel saab seda teha muidugi ka GPRS võrgus data andmesidet kasutades.

Kui kaart on alla laetud, võime asuda uue kaardi loomisele, või läheme jälle uuesti üleval paremal kaardimenüüsse, valime Switch map, edasi OFFLINE, valime offline kaartide nimekirjast selle kaardi mille alla laadisime ja voilaa, nutiseadme võib võrgust välja ühendada ja ka sim kaardi välja võtta kui tahate (olenb seadmest, kas laseb töötada ilma simita). Edasine navigeerimine toimub 100% offline.



Täna enam vist ei jõua, aga homme panen lisaks infi, kuidas seadistada ORUX-it (nt. kuidas kasutada mil. MGRS koordinaatide süsteemi, kuidas mõõta kauguseid kaardil ja määrata objektide asukohti, kuidas lisada ise punkte ja nende koordinaate jms).

_________________

Väga hea õpetus.
Oruxmapsi jaoks on tehtud maaametist pärinevast infost 1:20 000 ja 1:50 000 kaardid:
http://matkafoorum.net/viewtopic.php?p=20605#p20605

ORUX seadistused.

Kaardid tuleks salvestada eraldi mälukaardile, kus on rohkem ruumi.
Võib kasutada mitut mälukaarti erinevate piirkondade jaoks ja neid lihtsalt vahetada.
Mitme mälukaardi kasutamisel peaks olema teekond kaartideni, ehk siis kausta nimi ja asukoht mälukaardil kus kaardi asuvad, üks ja sama. Muidu peab iga kord uuesti Orux-it ümber seadistama uue kausta kasutamiseks.

Olgu selleks siis näiteks mälukaardil või nutiseadmes kaust "Aerofoto GPS".
Teekond mälukaardiga: Root\storage\extSdCard\Aerofoto GPS
Teekond juhul, kui kaust asub nutiseadme enda mälus: Root\sdcard\Aerofoto GPS

Kaartide salvestuskoha ja kasutamise "projektikausta" muutmiseks tuleb teha järgmist:



1. Settings (kolm täpikest)
2. Gobal settings
3. Linnuke ette "Advanced preferences"

4. Kaardiseaded ("ruuduline" ikoon)
5. Kerida alla ja valida "Map settings"
6. Maps directory (seal näitab n.ö. kaartide "projektikausta" ja teekonda)

klikkides sellel real avaneb uus aken, kus saab muuta kasutatavat kausta, otsida vajalikke kaustu ja neid muuta.



Esimesel pildil näeme ROOT/Storage menüüd, kust saab valida extSdCard (väline mälukaart).
Teisel pildil on näha välisel mälukaardil valitud "projektikaust" nimega Aerofoto GPS ja sinna juba salvestatud erinevad kaardid (n.ö. alamprojektid mis luuakse offline kaartide loomisel ja salvestamisel).

Valiku kinnitamiseks tuleb vajutada näpuga sellele viimasel kaustanimele ülemises reas (näites: Aerofoto GPS) ja hoida näppu natukene aega peal kuniks valik salvestub. (Vanemal ORUX versioonil tuli kaks korda klikkida sellel). Vastasel korral (väljudes kohe peale n.ö. õige kausta valimist) muudatused ei salvestu ja kehtima jääb endine projektikaust ning teekond selleni.

Pärast "projektikausta" muutmist tuleb teha nutiseadmele restart ja käivitada ORUX uuesti.

Nüüd juba minnes: Kaardimenüü > Switch map > OFFLINE näeb neid kaarte, mis asuvad mälukaardil ja saab neid valida ning kasutada. Järgmised uued kaardid luuakse ja salvestatakse samuti sinna.

_________________

Koordinaatide süsteemi ja kuvamismooduse vahetamine.

Kahjuks ei toeta ORUX praegu Eesti LEST koordinaatide süsteemi.

Valida saab:
Koordinaatide kuvamine kraadides
Koordinaatide kuvamine minutites
Koordinaatide kuvamine sekundites
GRID (Ristkoordinaadid)
UTM (Universal Transverse Mercator)
MGRS (Military grid reference system)
OSGB (Ordnance Survey of Great Britain)
SWISS Grid

Vahetada saab:
Menüü > Global settings > kerida allapoole ja leida rida "UNITS" > Coordinates



Ning: Kaardimenüü > Map Datum



Default on Maa-ameti kaartide Datum WGS84

_________________

Ekraanimenüüde ja välimuse seadistamine

Üldiselt on nutiseadme ekraanipind piiratud ja mida vähem seal igasugust tilulilu on, seda rohkem jääb ruumi vajalike asjade jaoks.

Mida ekraanil kuvatakse saab seadistada:

Menüü > Global Settings > User interface

Buttons all võiks olla ilma linnukeseta "Large buttons mode" (suured menüünupud) ja linnukesega "Hide buttons" ning "Hide slider button". Siis on menüüklahvid normaalse suurusega ja lisaks kaovad igasugused menüüklahvid 10 sekundi pärast automaatselt ekraanilt, kui neid ei kasutata. Näpuga toksamine ekraani äärel toob vastavad menüüd tagasi.

Pildil on näha, kuidas saab ekraanimenüüst eemaldada/lisada mittevajalikke ikoone/menüünuppe. Seadistada saab seda: user interface > Buttons > Buttons bar



Dashboard all saab valida nt. User interface ja selle alt märgistada ära need ikoonid ja andmed, mida ekraanil kuvatakse. Minul on näiteks märgistatud ainult Map name ; Latitude ; Longitude ; GPS accuracy ; Distance. Sellise valiku puhul kuvab ekraanil Kaardi nime, X ja Y koordinaate, GPS täpsust (andmed/hinnangud täpsusele tulevad kas väliselt antennilt, või nutiseadmest endast olenevalt sellest, millist GPS kasutatakse) Lisaks saab User interface all luua ise töölaua kujunduse, valida värve ja tekstide suurust.

Cursor all saab valida kursori kujundust ja kuvamise viisi. Võib luua/joonistada ise meelepärase kursori (nt. niitristi vms), salvestada selle storage/emulated/0/oruxmaps/sursors kausta ja pärast valikutest määrata oma kursor. Mina kasutan ORUX-i kursorit nimega "Circle" (valida saab kas circle või arrow või kui loote ise omale meelepärase kujundusega ja nimega kursori, siis selle) ja linnuke on ees Circle GPS precision. Map centre icon ja map viewer centre on "Normal".
Linnukese võib panna ka View angle (näitab nurkasid kompassi kasutades).

Colors all saab kujundada kogu ORUX-i värvilahendused.

Miscellaneous UI all saab märgistada muuhulgas nt. Line to Last Positions

Application all saab nt. panna linnukesed:
*Screen always ON (ei lase ekraanil automaatselt "sleepi" minna)
*Auto Rotation (keerab ekraanimenüüd ja kaardid õigeks kui seadet pöörata)

Maps all (kus me seadistasime ka "projekti" tee ja kausta) saab lisaks teha valikuid:
*Map orientation (kuidas kaarti kuvatakse, kas põhi üleval, liikumissuund üleval, kompassi järgi vms)
*AutoScroll delay (võiks panna 10s ehk 10 sekundit)
*Auto load maps (võimaldab ORUX-il minna ühelt kaardilt teisele automaatselt, kui lahkutakse ühe kaardi piirkonnast ja sisenetakse teise kaardi piirkonda. Siin võiks teha valiku "Scrolling out of avail. range")
*Reset Custom datum (saab "resettida"/nullida eelmise valitud Datumi (kaardimenüü > Map datum tehtud valikud). Uus Datum hakkab kehtima pärast eelmise nullimist.).

Waypoints all saab seadistada nn vahepunktide kuvamise viise ja graafikat.
Minul on seal nt. linnukesed pandud ette:
*No icons
*Show Wpt. names
Siis võtab punktike ekraanil minimaalselt ruumi ja kuvatud on selle kõrval väikese kirjega ainult punkti nimi.

Units all saab seadistada kasutatavaid mõõteühikuid.

Need siis põhilised asjad.
Ülejäänud menüüsid võib näppida ja katsetada igaüks ise.

_________________

Positsioneerimise ja enda asukoha määramise alustamiseks tuleb klikkida ristiga menüül (default asub paremas servas üleval, aga kui olete ise oma ekraanimenüü ümber korraldanud, siis vastavas kohas, kuhu te ta panite).

Kohe kuvatakse teie asukoht aluskaardil.
Aluskaarti saab suurendada/vähendada ja vaadata (ning ka võrrelda nähtava ümbrusega ja anda sellest tulenevalt oma hinnang GPS täpsusele) täpsemalt/üldisemalt kus kohas te asute.

Teie asukohast on võimalik mõõta huvipakkuva objektini nii kaugust kui direktsiooninurka (N ehk põhi on üleval ja null, ning vaadata saab, mitu kraadi nullist/põhjasuunast päripäeva asub vaadeldav objekt teie asukohast).
Samuti näidatakse all objekti koordinaate. Kui ekraani enam ei liigutata, siis paari sekundi pärast läheb ORUX aluskaart ise tagasi sinna, kus on teie asukoht ja näitab jälle teie asukoha koordinaate.

Kui positsioneerimine välja lülitada (uuesti klikkida ristiga ikoonil, mis lülitas sisse positsioneerimise), saab mõõta vahekauguseid ükskõik milliste kaardil olevate punktide vahel. Selleks liigutakse kaardil sobivasse algpunkti, valitakse menüüst (default asub vasakul pool ekraani ääres) mõõdulindiga ikoon ja liigutatakse/vähendatakse/suurendatakse kaart sobiva lõpp-punktini. All ekraanil kuvatakse kaugus kahe punkti vahel.



Toodud ekraanipildi menüüd ja info kuvamiskohad kehtivad, kui ORUX on seadistatud üldjoontes nii, nagu eespool sai soovitatud.

Mõõtmiseks piisab, kui liigutate/suurendate/vähendate kaarti soovitud suunas. Mõõtmise lõpp-punkti tähistab vastav kursor ekraani keskel ja sinine joon näitab suunda teie asukohani maastikul, kust mõõtmist teostatakse.

Huvipakkuva objekti või asukoha saab ära märgistada nn Waypointi luues.
Selleks tuleb navigeerida soovitud kohta ja hoida sõrme täpselt sellel kohal (et oleks suurem täpsus, tuleks enne aluskaarti suurendada vajaliku tasemeni). Avaneb menüü kus saab teha erinevaid valikuid:



Siin huvitab meid valik Create waypoint (ja vbl ka nt Direct to - viimast valides juhatab ORUX sind valitud punktini - kui on aktiveeritud ka häälkäsklused, siis lausa pideva jutumulina saatel )

Kui valisime Create waypoint, siis avaneb uus menüüaken, kus me saame sellele anda tüübi, nime, lisada/salvestada/muuta koordinaate jms. ACCEPT salvestab punkti eraldi kihina kaardile. Seda kihti saab välja/sisse lülitada eraldi avaakna menüüst, kus on rõhknõela kujutav ikoon (Orux logost vasakult teine ikoon) > Manage.
Lisaks saab seal luua nullist ise punkte kaardil valides Create, ning sisestades ise punktile nime ja vajalikud koordinaadid. Wpt. settings alt saab valida, kuhu punktid salvestatakse, millised nad välja näevad jne.

Kui Waypointid on loodud, saab nendel klikkides alati vaadata punkti täpseid koordinaate jms infot.

Esialgu vist siis kõik.
Põhiline sai ära toodud.

Loodetavasti on kellelegi ka abiks.

Edit:
panen siis ka mõned abilingid.

OruxMaps inglisekeelne manuaal
http://www.oruxmaps.com/oruxmapsmanual_en.pdf
OruxMaps desktop Java põhine utiliit "edasijõudnutele"
http://www.oruxmaps.com/descargas_en.html
OruxMaps desktop manuaal inglise keeles
http://www.oruxmaps.com/oruxmapsdesktop_en.pdf
Lisatarkvara nutiseadmetele kaartide loomiseks arvutiga
http://mobac.sourceforge.net/

Lisaaplikatsioonid androidile, mis ühilduvad OruxMaps-iga ja/või on ka eraldi kasutatavad
GPS Status & Toolbox (koos Oruxiga kasutamiseks)
https://play.google.com/store/apps/deta ... gpsstatus2
Globalsat BT GPSInfo (eraldi antenniga kasutamisel)
https://play.google.com/store/apps/deta ... ider&hl=et
GPS Averaging (kui tuleb kasutada nutiseadme enda GPS-i ja vaja oleks arvutada mitme mõõtmise keskmised koordinaadid - võimaldab saada seistes punktile täpsemad koordinaadid, kui paljalt nutiseade võimaldab)
https://play.google.com/store/apps/deta ... ging&hl=et
Precision GPS Free (on ka tasuline PRO olemas) Sama teema, mis eelmine.
https://play.google.com/store/apps/deta ... free&hl=et
QGIS - Experimental (hea ja võimekas asi, aga selgelt liiga mahukas ja ebamugav niutiseadme jaoks - õige koht kasutamiseks on lauaarvuti või läpakas)
https://play.google.com/store/apps/deta ... qgis&hl=et

_________________

Kui siin juba juttu oli erinevatest sateliitside seadmetest, siis lisaks siia juurde veel infot Iridiumi piiparite osalisest lahtimuukimisest. Nende videote autorite andmetel leiab Iridium süsteem ka aktiivset miiltaarkasutust.
Seadmed ise on suhteliselt lihtsad ja laiatarbekasutuses.

Video presetnatsioonist: https://www.youtube.com/watch?v=pgOm5nUA4rE
Wiki : http://wiki.muc.ccc.de/iridium:start?re ... id=iridium

... ja kuidas see postitus antud teemaga seotud on?
Aga täppisrelvadele peab ju ka kuidagi tühistuskäsku saata saama ja Iridium on selleks vägagi sobiv -
katab kogu maakera ja vastuvõttu aparatuur vägagi sarnane GPS i ning Golonassi aparatuuriga, töösageduski nende kahe vahel.

Jäi näppu VF 2010a brožüür täpisrelvadest (s.h. navigatsioonisüsteemid jms)

Комплексное решение высокоточного оружия



Alla saab laadida PDF siit
https://www.online.ee/sharefile.php?sha ... 02f7e6fb7a


**

Muideks, VF-s võideldakse põhjapaneva otsutavusega nutiplutide kasutamise vastu armees

_________________

VF pingutab uute süsteemide kasutuselevõtuga, et saada posimine GPS-ist ja GLONASS-ist täpsemaks.
Väidetavalt on katsetamisjärgus mingi uus raadionavigatsioonisüsteem ( ) , mis on häkkimiskindel ja annab täpsuseks ~10 cm

Эффективнее ГЛОНАСС и GPS: в России проверяют сверхточную систему навигации
https://politexpert.net/72876-effektivn ... yandex.com

_________________

Jutu mõte polnud lennukipommi ja mürsku vastandada või näidata, et mittejuhitav pomm on sama täpne. Mittejuhitava relvaga saadakse vajadusel päris täpselt pihta.
Saadakse tankikahurist pihta 2x3 m vastase tanki eestvaatele 2 km tagant, saadakse 500 kg lennukipommiga ka 200x200m ruutu 5000 m pealt.. See oli mõte. Mõlemad alluvad laias laastus samadele reeglitele. Ehk pole mõtet fantaseerida eitea kuhu pommide lendamisest - kui pommi heitja ja sihtmärgi asukohad on täpsed ja olulised mõjud ballistilises arvutuses arvesse võetud, lendab ka mittejuhitav pomm rahuldava täpsusega.

Kui venelane kasutab seal GLONASSi kasutavaid droone (kuskohast saadakse märgi täpsed koordinaadid) ja GLONASSiga lennukite navigatsiooni-sihtimisaparatuure, siis võrreldes endisaegse maapeal paberkaardiga asjatava lähiõhutoetuse tulejuhi ja lennuki inertsiaalnavigatsioonisüsteemi kasutamisega võrreldes paraneb ka lollide pommide täpsus dramaatiliselt. Paberkaardil on lihtne paarsada meetrit eksida (olen näinud õppusel juhtumit, kus eksliku asukoha kaardil määramisega "tellis" üksus suurtükitule enda kaela), inertsiaalnavigatsioon (keerukas mehhaaniline güroskoopide ja anduritega vidin) eksib ka natuke ja lõpeks pannaksegi pommid maha pool kilti valesti (rohkearvulised nõuka anekdoodid).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mind on ikka huvitanud - kui täpsed on ilmastikunähtude andmed neil juhtudel (olgu siis pommi heitmine või tankimürsu lask)? Lihtne loogika ütleb, et tuuletugevuse (-suuna) 1m/s valesti hindamine annab 10sekundit lendava objekti korral 10m eksimuse.
5km kõrguselt maapinnani kukkuv loll-pomm läbib oma teekonnal väga erineva tuuletugevuse ja -suunaga õhukihte ning see kukkumine võtab üksjagu aega.

Ei ole selle lollmoonaga kahjuks lennukist küll mingit erilist täpsust võimalik saavutada. Ei aita siin asukoha tuvastus ega muu keemia...

Lennuk liigub õhus millise kiirusega? Millise täpsusega ta seejuures suudab oma ümbritseva keskkonna liikumise parameetreid määrata? Mürsu laskmisel ning pommi heitmisel on see oluline vahe, et mürsu laskmisel saab sihtur väga täpselt määrata ikka väga palju parameetreid. Pommi heitmisel saab sihtimisel valida vaid lennuki kurssi ning kiirust, ja loota et kõrgus on enamvähem täpne. Nii lennuki kõrgus merepinnast, kui ka sihtmärgi kõrgus. Ja et vabastamine toimub ka täpselt...

Palju lihtsam selliste tohutu hulga parameetrite ülitäpseks ajamise asemel (mis pealegi on praktilistel põhjustel võimatu) - on pommi ennast juhtida. Lõppfaasis trajektoori korrigeerida, milleks enamasti piisav pommilt saadud videosignaalist ning aerodünaamilistest juhtpindadest. Ei ole midagi ülikeerukat, kuid nõuab relvaoperaatori pardal olekut.

Lollmoonaga 5 km kõrguselt 10 pommiga pommitades võid sa arvestada ehk ühe tabamusega selle 200 x 200 ruudu sisse. Mitte 10 tabamusega, milledest siis üks tabaks sihtmärki. Sihtmärki sa tabad ainult siis, kui tõesti joppab,,,

GPS põhised lahendused võimaldavad määrata asukohta 0,1 m ja kiirust sajandik kmh täpsusega. Seejuures täiesti tsiviilsed.
Pommid lendasid sul metsa siis, kui lennuki kiirust määrati Pitot toruga ja kõrgust baromeetrilise kõrgusemõõtjaga. Reaktiivlennukitel oli ka raadiokõrgusmõõtja, kuid see töötas ainult väiksel kõrgusel.
Moderniseerimata vene hävituspommitajal kiirus ja kõrgus just selliste meetodideta määrati. Ehk siis põhimõtteliselt WWII vahenditega. Selle täpsust võis ise arvestada.
Ja mitte ainult Su-del, vaid ka NSVL lõpus relvastusse tulnud MiG-29 ja Su-27 kiirust ja kõrgust määrati taoliselt.
Moderniseeritud vene hävituspommitajal (nt Su-24M2, kui püsida maalähedasemana) on kasutusel juba esimeses lauses kirjeldatud võimalused.
Su-24M2 kasutab uut navigatsiooni-sihtimissüsteemi SVP-24 Gefest, mis kasutab nii GPS-i kui GLONASSi ja suudab väidetavalt mõõta väliskeskkonna parameetreid (või söödetakse neid maa pealt?) (ja neid arvestada ballistilisel arvutusel ja täpsuse huvides päästab pommid ise lahti).

Ehk siis tehnoloogialt, mis pani lolle pomme maha kilomeetri täpsusega, on mindud tehnoloogiale, mis paneb neid maha sadade meetrite täpsusega. See pole mõistagi täppispommitamine, kuid võrdlus kasvõi moderniseerimata Su-24M-ga on ikka päris vägivaldne. Praegu on M2 peal kasutusel tehnoloogia, mis oli ameeriklastel kasutusel F-16C ja F-15E peal Lahesõja ajal. M-i peal on kasutusel tehnoloogia, mida USA kasutas F-4C peal Vietnami ajal. Millega VF praegu Lahesõja näitel alla jääb, siis USA viskas 90% pomme juhitavana, siis venelased viskavad praegu 90% mittejuhitavana. Ehk siis puudub täppisrelvastuse hulk, mida kulutada (kuid iseenesest on see relvastus olemas ja tükati oli (v.a GLONASS/GPS asjad) juba 1990ndate alguses.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

See "tark lennuk" vs "tark pomm" on ammu läbikäidud vaidlus juba siis, kui jänkid oma F(B)-111 tegid. Ükskõik kui täpsed lokaalsed seadmed ei suuda ette määrata pommi trajektoori läbi muutliku keskkonna. Kui sa ka mõõdad õhurõhku ja niiskust ja tuulekiirust, siis see kõik on sinu lennuki ümber olevas keskkonnas. Ja kui sa oled juba 5 km kõrgusel, siis selle 5 km sees, mis sinu ja maapinna vahele jääb, on väga palju erinevaid muutujaid.

Seega see Gefesti jutt on üks ilus reklaamjutt. Ning mitte ilmaasjata ei viska jänkid 90% pomme juhitavatena.