Kui öelda või eeldada, et pooled ajateenijatest on suht kasutu mass, kes RÕK-ile või mobilisatsiooni korral niikuinii välja ei tule, siis on sellistele inimestele ajateenija toetuse maksmine küll üks väiksemaid kulusid. Kui võrrelda seda 100-150 eurot kuus per ajateenija nende summadega, mis 8-11 kuu jooksul kuluvad iga ajateenija riietamiseks, toitmiseks, varustamiseks, majutamiseks, autode ja soomukitega ringivedamiseks, lahingu- ja imitatsioonimoonaks jne jne. Ehk sellisel juhul oleks mõistlikum selle ajateenija toetuse suuruse ja mõttekuse üle kaagutamise asemel küsida seda, et kas ajateenistus tuleks äkki teha vabatahtlikuks, et teha väljaõpet ja arvestada vaid nendega, kes niikuinii reaalselt mopi korral välja tulevad. Sest kui pooled ei tule, siis pole mahavisatud raha mitteniivõrd see ajateenija toetus, vaid kõik need kümned miljonid, mis iga-aastaselt ajateenijate väljaõppesüsteemi pööritamise peale kulub.
Ainult et kui ajateenistus tõesti muutagi vabatahtlikuks, siis tuleb ikkagi ka nendele vabatahtlikele teenistuse „aktiivse“ perioodi jooksul mingit toetust maksta, ja tõenöoliselt maksta seda tänasega võrreldes suuremas mahus, sest sellest, et tõmmata mingi hulk inimesi (vahet pole, kes kohustuslikus korras või puhtalt vabatahtlike baasil) 8-11 kuuks (või veelgi pikemaks ajaks) oma igapäevaelust eemale toob endiselt kaasa vajaduse tagada nendele inimestele teenistuse ajaks mingi taskuraha asjade ostmiseks, mida KV oma ladudest ei taga.
Pealegi ei ole see asi nii traagiline, et „ainult pooled“ tulevad välja. Viimastel aastatel tuleb kohale ikka tublisti üle poolte. Lisaks annab KV ise kuni 20% RÕK-idele kutsututest täiesti teadlikult ja seaduslikult vabastuse, mida on reservväelasel võimalik taotleda, kui tal on nt minid majanduslikud, perekondlikud või õpingutega seotud takistused, mis inimesel takistavad justnimelt sel kuupäeval RÕK-ile tulemast. See ei tähenda, et antud reservväelane hoiaks kõrvale, ei oleks muidu valmis väljatulema vms – lihtsalt talle ei pruugi antud kuupäevad sobida, kuid isik võib üksuse SA-koosseisus endiselt olemas olla ja tuleb lihtsalt välja järgmisel korral või siis, kui on „päris asi“. Ja olgem ausad – me lõpuni välja ju ei tea, kuidas käituvad üksikud reservväelased ja ühiskond tervikuna siis, kui on käes see „päris asi“ – võib-olla juhtub hoopis nii, et siis on kadunud justnimelt need aktivistid, kes rahu ajal kõvastu vastu rinda taovad ja kindlasti on valmis siduma. Ja kivi alt tulevad välja hoopis need, kes häda korral ongi valmis oma maad kaitsma, kuid ei pea ühel või teisel põhjusel rahuaegsetel RÕK-idel käimist teab mis vajalikuks.
Samuti võiksid sa Trumm endale ikka selgeks teha, et milleks see ajateenija toetus on ette nähtud ja milleks ajateenijad seda kasutavad. Tegemist ei ole mingi erilise riigipoolse tunnustusega selle eest, et inimene üldse ajateenistusse kohale ilmus, või „motivatsioonipaketiga“ selleks, et inimeses patriotismi või kaitsetahet kasvatada. Vaid tegemist on olemuslikult riigipoolse taskurahaga selleks, et katta ajateenijale neid kulutusi, mida ta niikuinii tegema peab, kuid mida kaitsevägi talle tsentraalselt ei taga. Iga normaalsel ajateenijal on aeg-ajalt vaja osta hambapastat ja uus hambahari, habemeajamisvahendeid, dušigeeli ja šampooni; sõdurikodust tahaks mõnikord šokolaadi ja limonaadi osta; nädalavahetusel on mingi raha eest vaja kodukohta sõita ja pärast tagasi, ja seal kodus olles on soov võib-olla juua karastavaid jooke koos sõpradega. Igal ajateenijal on telefon, millega ta tahab aegajalt koju tüdrukule, vanematele või sõpradele helistada, ja telefoniarve tahab ikka maksmist. Mõnel ajateenijal (jah, mõnes mõttes oma mure, kui enne teenistusse tulekut juba laenu võtsid) võib olla eluasemelaen, mille põhiosa tagasimakse pangad üldjuhul peatavad, kuid mille intresse tuleb ikka edasi maksta. Arvestades seda, et ajateenija võib sõdurikodus manti ostmas käia paar korda nädalas ja käib linnaloal keskmiselt paar korda kuu jooksul, ei ole see 100-150 euro suurune toetus üldsegi väga suur summa. Arvestades seda, et väeosad asuvad meil täna väljaspool suuri tõmbekeskusi, st. lõviosa ajateenijaid ei ela väeosast jalutuskäigu kaugusel. Toon näite elust enesest – kui mina 2000. aastate algul aega teenisin, siis oligi ajateenija toetus tänasega võrreldes praktiliselt olematu – 150 krooni (ehk tänases vääringus 10 eurot). Praktikas tähendas see seda, et Tallinnas elavad ajateenijad läksid igal nädalavahetusel rahulikult linnaloale, sest ühistranspordis oli sõit tasuta. Kaugemalt ja vaesematest pärit peredest poisid aga istusid ka suurem osa nädalavahetusi kasarmus lihtsalt sel põhjusel, et toonase ajateenija toetuse eest (isegi kui ka enam hambapastat ja šokolaadi ei ostnud) jätkus hädavaevu vaid ühe otsa tegemiseks liinil Tallinn-Võru. Kes on ise ajateenijana pidanud kasvõi ühe nädalavahetuse istuma asjatult (ja mitte midagi tehes) kasarmus olukorras, kus suurem osa kaasteenijatest läheb koju lõõgastuma, teab, kui demotiveeriv tunne see võib olla. Sina Trumm ilmselgelt ise pole pidanud seda läbi tegema, seetõttu peadki oma jaburat võitlus ajateenija toetuse kui mingi eriti kasutu ja kahjuliku nähtusega.
Ja ei ole minu arvates ühtegi eriti adekvaatset argumenti, miks me peaks ajateenistuse maksumuse tahtma ajada nii madalaks, et lõpetada isegi see 100-150 euro suuruse suht sümboolse toetuse maksmine. Rikkamast perest ajateenija lunib niikuinii vanematelt lisaraha, varem tööl käinu võib-olla võibki enne ajateenistust midagi kõrvale panna jne, kuid põhimõtteliselt ma ei saa aru, miks kodanik peaks lisaks ajateenistuse enda kohustuse täitmisele (ning enne ja pärast seda maksude maksmisele) veel sellele oma taskust peale maksma? Ja kuidas toetuse mittemaksmine mõjub ajateenijate motivatsioonile, ajateenistuse kui tervikuna kuvandile, ja kui paljud sellisel juhul tahavad pärast veel RÕK-ile või mobilisatsiooni korral välja tulla, kui eelnevast ajateenistusest jäi neile meenutuseks vaid rahapuudusel nädalavahetuseti kasarmus passimine või võlgadesse sattumine?
Arvestades seda, et selle ajateenija toetusele mineva 3-4 miljoni euro eest (1% kaitse-eelarvest) saame iga-aastaselt vastu 3300 parimas vanuses isendit SA-üksuste väljaõpetamiseks, siis ma ausalt öeldes ei ütleks, et see summa väga suur oleks. Või et meie tänaseks ca 150-miljoni suurune hanke-eelarve saaks selle 3-4 miljoni eest sellise lisabuusti, mis võimaldaks meil varustuses mingi uskumatu kvalitatiivse hüppe teha. Võib ka arvutada teistmoodi – kaotame ajateenija toetuse ära, ütleme ajateenijatele, et passige siis rahapuudusel ka nädalavahetusel linnakus, kus teile on tagatud kolm söögikorda päevas – kui palju maksaks sellise massi toitlustamine kõikidel nädalavahetustel 8-11 kuu jooksul aastas – see on kulu, mille tegemisest me täna pääseme selsamal põhjusel, et suurem osa ajateenijaid on nädalavahetuseti kodus puhkamas, mitte aga KV katlatoidu peal.
Lõppkokkuvõttes võib ju teha ka vastupidi – ajateenijatele toetust mitte maksta, kaotada neilt valikuvõimalus, mida oma toetusepiskuga üldse teha ja tagada kõigile KV poolt lisaks tänasele ka vähempakkuja poolt valmistatud hambapasta, standartne goverment issue-hambahari, pesuvahendid ja žiletid, maksta kas otse või kaude kinni bussipiletid, anda kõigile riigi poolt tsentraalselt hangitud SIM-kaardid kojuhelistamiseks, lõpuks võib igale linnaloale minejale ka hulgilaost ostetud kuuspaki väeosa väravas pihku pista, kuid ilmselt see ei tuleks eriti odavam, kui tänane ajateenija toetuste maksmine. Selle vahega, et idiootne on oma kodanikke pidada väikesteks lasteks, kellele pole mõtet isegi mingit sümboolset summat kätte anda.
Mis puudutab kaitseliitlasi, siis neile ei olegi selles mõttes eriti otstarbekas hakata mingit üldist toetust välja jagama hakata, sest üldjuhul on tegemist kaheksast viieni tööl käivate kodanikega, kes suudavad selle palga eest endale ise kõike vajalikku hankida. Lisaks on seaduses ette nähtud võimalus saada kaitseliitlasel tööandja käest nii tasutud kui tasustamata puhkusepäevi, pikemad õppused toimuvad RÕK-idena ja on samuti tasustatud jne. Jah, kuidagi võib-olla tuleks premeerida neid kõige aktiivsemaid õppustel käijaid, kes pea iga nädalavahetus metsas nühivad, kuid ma ei saa aru, kas ja miks on seda mõistlik siduda ajateenija toetusega, mis on suti teiseks eesmärgiks ette nähtud.
|