Vanem tehnika, memuaarid jne.

[EOD]

51 mootoril olid teras-babiitsaaled, mis koormust ei kannatanud. 52 tuli juba teras-alumiiniumsaaledega, mis pidasid tüki maad paremini vastu. Kapremonti tehti 51/52 mootoritele Kuusalu Autoremonditehases ja ETKVL Autos. Mäletamist mööda võllid ikka tasakaalustati. Iseasi muidugi kui korralikult. Tihti kippusid lihvitud väntvõllid murduma, kuna lihvimispingi kivil olid servad ümardamata ja vändakaeltele lihviti pindekonrsentraatoritena toimivad teravad servad.
Väljalaskeklapid põlesid madalama surveastmega mootoritel, mil olid 18 mm keemega küünlad, A-76 bensiini kasutamisel. A-66 ja A-72 puhul pidasid paremini vastu. BTR-60 klapid olid "igavesed", kuid ka suuremad, mistõttu oli vaja mootoriplokk ümber teha. Majandis selleks seadmeid polnud ja tehased polnud ka huvitatud. Eks tutvuste kaudu oli muidugi kõik võimalik organiseerida.
Klaasist kaanega bensiinipumbas tekkisid kergesti aurukorgid ja kütust ei tulnud enam peale. Pumba jahutamisel külma vee pealevalamisega kippus aga klaas pragunema.
Aga ega kolmveerandtonnise kandejõuga Dodge mootori kloon polnudki suurtele autodele mõeldud. 51 peal pidas veel vastu, kuid igasugused bussid ja leivafurgoonid olid sellele liig mis liig. Analoogselt läks 1,6 liitrise turbodiisliga VW väikebussidel ja kaubikutel kere eluea jooksul mitu mootorit. Sõidukatel pidas sama mootor hästi vastu.

[Kapten Trumm]

No 52 mootor oli tootmises alates 1966, kuskil 80ndatel see babiitsaalede jutt lihtsalt pole enam eriti veenev õigustus.
Mäletan (ja sain ka kinnitust), et korralikult ehitatud 51 (eks siis nende uuemate saaledega) probleem koormamisel oli klapipesade mehhaniline purunemine, mida merel võis põhjustada nt allalainet sõitmine, kus tükati sattus vint liiga veepinna ligi ning mootor tegu "uuu-uuu" megapöördeid. Tehase lubatud 2600 pööret pidas asi vastu, aga sealt edasi pidid tükid lendama.

[Troll]

Põhiprobleemid minu kärul olid seesama tekstoliit hammasratas, kuhu pidevalt tekkisid mõrad sisse (tundus olevat tüüpviga, sest see lendas pidevalt ka tesitel), veepump (neid sai ikka vahetatud), lõdvikud ja radikas (tahtis pidevalt lekkima hakata ja radikas käis süsteemselt vasesepa juures jootmises), pidevalt lekkiv/uuesti lekkima hakkav tagasild, kojamehed (hoovastik), jagaja kontaktid ja eriti kondekas.

Käimakotti sai pooleteise aasta jooksul kolm korda vahetatud (käigud ei püsinud enam sees), plokikaane tihend (esimesel kahel kapimootoril) lendas mitu korda...

No vaat kus on erinevad kogemused sama automargiga. Ma sõitsin ETKVL-s kuus aastat ühe ja sama 52-ga ja kogu selle aja jooksul polnud mul ÜHTEGI Fucsi poolt kirjeldatud riket! Kiirus 70 km/h polnud mingi probeem, üle selle ei üritanudki (v.a erandid nagu möödasõidud või nii). Kaks korda vahetati mootorit (lõi saalekolina sisse), korra siduriketast, paar korda kardaaniriste. Kevadeti enne ülevaatust sai tavaliselt käändteljepoldid ja puksid vahetatud, pluss piduriklotse mõnel korral, kaks korda värviti autokabiin üle (koos roostesurma kasutamisega). Teele ei jäänud ühtegi korda, ka mootorikolinaga sõitsin baasi välja. Minu kogemusel igati töökindel auto.

P.S Kas kiiruse puhul polnud võimalik erineva ülekandega tagasildade küsimus?

[Kapten Trumm]

Minumeelest on 51 ja 52 erineva tagasillaga, st 52 on kiiremaga. Autokoolis oli mul võimalus teha üks pikem maanteesõit 52-ga ja seal oli spidomeeter ikka paar tundi järjest 70 peal, gaas igatahes põhjas polnud ja mootor mingit hullu häält ei teinud /ega lennanud laiali. Maksimaalkiirus oli sel mälu järgi 75 kmh. Korralikust 53-st sai spido järgi 100 välja väänatud (tehakse kiirus vist 85 kmh seal oli). Siis oli küll tunne, et kohe lendab midagi.

[Kõrvaltvaataja]

Gaz-51 peaülekanne on 6,67. Gaz-52 on toodetud erinevate tagasildadega -nii 51 kui 53 omaga(milles aeglane ülekanne 6,83).Nii et
teoreetiliselt peaks 51 kiirem olema, kui 53 sllaga 52.

[EOD]

Neis pooleks käiva tagasilla sees olevaid peaülekande reduktoreid oli vähemalt kolme ülekandearvuga. Õhtul vaatan huvi pärast teatmikest järgi.
Leidsin siis:
6,67 (GAZ-51, sama ka ZiS-151/ZiL-157);
6,83 (GAZ-52);
7,9 (GAZ-53F);
7,6 (GAZ-63, 18-tolliste maastikurehvidega)
Lisaks olid GAZ-51/52/53F erinevad rehvimõõdud. Vanemate GAZ-51 rehvimõõt oli 200x508, uuematel 51 ja 52 220x508 (7.50-20). GAZ-53F oli samade rehvidega, mis GAZ-53 (240x508 ehk 8,25-20). Nii et reduktoreid ja rehve kombineerides sai auto oma vajadustele kohandada. Kuna valmistati igast põhimudelist mitmeid modifikatsioone ja ka eriotstarbelisi autosid, siis võib sattuda misiganes variandile.

[Cosmos]

Metsas ja üldse maastikul ning lumes oli GAZ-51 parem edasitrügija kui uuemad sugulased (kui vähekegi rehvil mustrit oli)

[jackpuuk]

Metsas ja üldse maastikul ning lumes oli GAZ-51 parem edasitrügija kui uuemad sugulased (kui vähekegi rehvil mustrit oli)

Sest mootorivõimsus ja vääne olid saadaval tunduvalt madalamatel pööretel, ehk kumbagi tegelikult polnudki . 51-te korduvalt vändaga poriaugust välja keritud.

[Kõrvaltvaataja]

Pooleks käival tagasillal ei olnud ülekannet 6,83.See oli 53 tüüpi silla ülekanne, mida
kasutati 52-l, 66-l, paz-672 ja osadel 53-l.See siis EOD tabelile täienduseks.

[Kapten Trumm]

Gaz-51/52 on auto, mis õpetab juhi väga hästi pedaalide ka käigukangiga ringi käima. Autokoolis sai omal ajal loendamatu arv tunde sellisega sõidetud ja see sünkroniseerimata käiguvahetus omandatud perfektsuseni. Sõitsin mõni aeg tagasi uue MAN-iga, müügiesindaja kõrval ja vana küsis, et kuskohast sa sedasi sõitma oled õppinud, et käigukang käis väikse sõrmega sisse, autokoolist tulnud tegelased täna pidid murdma nii, et proovisõidul tekib hirm, et murravad kangi küljest

Kuna Gaz-idel tahhomeetrit polnud, siis vahetati käiku kõrva järgi, abiks rusikareegel, et 2000 pööret minutis=vali hääl ja 2500 pöörtet=kurdistav undamine (loe viimane aeg, enne kui pilpad lendavad).

Teine positiivne asi (kui seda positiivseks saab nimetada) oli ülimalt kerge vändast käivitamine, mis tulenes madalast surveastmest ning väikestest käivituspööretest. Õigete käivitusvõtetega läks 51/52 mootor käima poole vändapöördega. Näiteks 412 mossel või 2101 kopikal võisid ennast lolliks vändata.

[Troll]

Gaz-51/52 on auto, mis õpetab juhi väga hästi pedaalide ka käigukangiga ringi käima. Autokoolis sai omal ajal loendamatu arv tunde sellisega sõidetud ja see sünkroniseerimata käiguvahetus omandatud perfektsuseni.
...Kuna Gaz-idel tahhomeetrit polnud, siis vahetati käiku kõrva järgi...

See vahegaasi ja vahesiduri andmine muutus mõne aja pärast nii automaatseks, et enam ei pidanud käiguvahetuse ajal üldse mõtlema või tuure kuulama, kõik käis tunde järgi. Ja käiguvahetamisel ragina kuulmine oli ekstreemne juhtum. Ma kasutasin sageli sidurit ainult kohalt võtmiseks, muu käiguvahetus käis ilma sidurita. Ja raginat oli haruharva.

[Fucs]

51-te korduvalt vändaga poriaugust välja keritud.

Ma väntasin 52-e koos juustukoormaga Tallinn-Tartu mnt Paide ristmikult minema (plokikaane tihend läks ja üritasin veereda nii kaua, et saab ehk ära keerata, aga jäi kurivaim poolpõiki ristmiku pöördele), sest Paide miilitsa liiklusinspektorid tulid ja käskisid käru kiiremas korras ristmikult kaugemale organiseerida
Umbes 10 meetri kanti sai vändatud vist.

Mingi osa väntasin niisama enne, kui tabasin küünlad maha keerata

*

Osadel uuematel 52 käigukastidel olid mingid käigud sünkronisaatoriga juba (mitte kõik ja ei mäleta millised).
Üks selline isend õnnestus lühiajaliselt kasutusele võtta. Sellele vaatamata oli see topeltsidurdamine vahegaasiga nii veres, et läks vanamoodi edasi.

No vaat kus on erinevad kogemused sama automargiga. Ma sõitsin ETKVL-s kuus aastat ühe ja sama 52-ga ja kogu selle aja jooksul polnud mul ÜHTEGI Fucsi poolt kirjeldatud riket!

Ilmselt tuleb põhjuseid otsida sellest, et meil autobaasis anti koolist tulnud tegelastele alati kõige jubedamad kärud. Vanad tegijad sõitsid meil korralike riistapuudega. Meil võis kolonnis olla mingi 20-30 "kiisut". Neist ca 10 GAZ52, neist omakorda ca 5-6 kunagised kapimasinad, mis käisid uute juhtide tulekul käest-kätte. Ülejäänud olid GAZ53-ed. 53 peale uuekesi ei lastud. Korralike 52-tega (tehase omad ja üks või kaks juhti olnud) sõitsid juba vanemad halliseguste juustega härrased ja üks daam.

Sama oli II kolonnis, kus olid lisaks tavalistele 52-53-dele ka need "Tartu imed" (leivamasinad, piimapütid ja piimalaborid). Kõige hullemad kärud anti noortele juhtidele ja need istusid poole tööajast üldiselt remondis.

Varuosade poliitika oli samasse auku.
Vanad olijad said enamasti laost tehase uusi jubinaid. Teised mingeid kapi-, parandus- või lammutusjääke.

ATB2_1985.JPG (67.29 KiB) Vaadatud 6560 korda

[Kapten Trumm]

Gaz-51 jt mootorite põhjal valmistati mitmeid "spetsiaalmootoreid", mida ümbritseb müstika uduloor - seda peamiselt ingilsekeelse neti info nappuse tõttu.
Tegelikkus oli märksa lihtsam, venelased on neid "spetsiaalmootoreid" (nt BTR-60-l "Dvigatel spetsialnõi 40") ja tavalisi 51 ja 52 tükke võrrelnud ning jõudnud järeldusele, et müstika oli teinud oma töö, 70-st saadi 90 hingematvat hobujõudu, paigaldades sinna äkilisema nukkvõlli (mis oli küll "40" tähistusega, kuid tõenäoliselt lihtsalt Gaz-12 mootorist pärinev). Selline tegevus niigi pöördeid mitte armastavale mootorile toob kaasa selle veelgi kiirema lagunemise, kasutajad on öelnud, et BTR-60 pidi omama kommet väntvõllide murdumiseks koormuse all (tavaliselt suurematel õppustel). Selliselt saadud lisavõimsus tuleb kõrgetel pööretel, madalatel pööretel võib jõudu äragi kaduda.

Gaz-51 mootori vastavaid variante kasutati enne Gaz-53 mootori tulekut ka kaatrite mootorina, hetkel pole aega otsida, milles seisnes vahe automootoriga. Gaz-53 mootoritest oli küll veesõidukitele mõeldud ja kohandatud eraldi versioon, mis oli madalamate pööretega (vist 90 hobujõudu ja 2800 pööret). Tavaliselt oli erisus teatud osade mootorile monteerimises (nt paisupaak) ja veega jahutatav õlijahutus. Muuhulgas oli selle mootori kasutaja (enne 53 mootori tulekut) minuarust kõige ilusam venelaste tehtud paat ehk väike tiiburkaater Volga-70, mille omanikuks oli üks USA president (NSVL kinkis) ja mida müüdi ka ekspordiks.

Kes vene keeles viitsib otsida, võiks siia panna vanakooli bensiinimootorite materjale. Teen algust lingiga, kus on kättesaadav "Dvigatel Spetsialnõi 49B"
http://www.volga-hydrofoil.net/engine/m ... az_49b.pdf

[Fucs]

Ma võin ajamääratlusega eksida, aga minu teada teeb või tegi veel hiljaaegu mingi UKR tehas kahveltõstukeid GAZ 52 mootoritega.

[Troll]

Osadel uuematel 52 käigukastidel olid mingid käigud sünkronisaatoriga juba (mitte kõik ja ei mäleta millised).

GAZ-53-l olid kolmas ja neljas käik sünkroniseeritud, GAZ-52 kohta ei oska öelda, ise sellise käigukastiga masinaga kokku ei puutunud.