Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Eakad eestlased aitavad Israeli armeed
Bianca Mikovitš
Aprillis käisid neli eestlast Iisraeli armeel abiks sidevahendeid parandamas, nende hulgas haarasid mutrivõtme ka kaks pensionieas prouat.
Vennale telefonitsi õnne soovides oli Helgi Ots juba kohvrid pakkinud ja valmis lennujaama minema. Kui teisel pool kuuldi, et ta on teel vabatahtlikuna Iisraeli armeesse soomukite raadioid parandama, oli see ikka korralik pirn küll.
Ja muidugi Helgile endale ka – ta ei oleks noorenagi sellist asja arvanud juhtuvat, veel vähem praegu, invaliidsuspensionil olles.
Eestlaste ja norrakate vabatahtlike grupp aprillis Iisraelis. Foto: Hans Lahi
Äkilise mõtte algatajana viitab Helgi reisikaaslase Hans Lahi poole. Just Hans olnud see, kelle juures külas olles ta niisugusest võimalusest esimest korda kuulis.
“Olen juba ammusest ajast suur Iisraeli sõber ja seda maad varem mitmel korral külastanud,” selgitab metodisti kirikus vaimulikuna teeniv Hans Lahi ise. Poisina jättis talle sügava mulje käik Kalevi-Liivale kunagise Jägala koonduslaagri juurde ning nende vaimuliku taustaga kodus räägiti Iisraelist kui Pühast Maast alati austusega.
Vabatahtlikud töökojas sidevahendeid parandamas. Foto: Hans Lahi
“Minu jaoks on see eriline riik,” sõnab Hans Lahi. “Olen alati tahtnud midagi oma kätega nende jaoks ära teha, kas või nende juutide pärast, kes Eestis hukati. Heaks seda küll ei tee – mis olnud, see olnud –, aga suhtumist siiski näitab.”
Võimalusest vabatahtlikuna armee juures töötada kuulis Hans kristlikust Pereraadiost, kus oma kogemustest rääkis mees, kes oli selle võimaluse ise avastanud. Peagi selgus, et ka tuttavatel Norra kristlastel on plaan Iisraeli kaitsejõududesse vabatahtlikke vahendava organisatsiooni Sar-El kaudu programmi registreeruda.
Igal hommikul oli rivistus ja lipuheiskamine, millest ka rohelises vormis vabatahtlikud osa võtsid. Foto: Hans Lahi
Alguseks pikk ankeet
Hans koos kaaslastega lubati meelsasti kampa võtta. Helgi oli juba ise otsinud võimalusi Iisraelis vabatahtlik olla, kuid vastus kibutsist viibis. “Otsustasingi siis hoopis sellest võimalusest haarata, ja otsus oli õige,” teab ta nüüd. Samuti soovis kaasa tulla tema rännuhimuline 66aastane sõbranna ning üsna viimasel minutil liitus grupiga Hansu 23aastane poeg Joosep.
Hiljem selgus, et Joosep ja Hans olidki kogu nende väeosa vabatahtlike hulgas noorimad.
Joosep Lahi ja kohalik sõjaväelane töökojas. Foto: Helgi Ots
“See ongi peamiselt eakamate huvi,” möönab Hans. “Vabatahtlikuks minnakse tavaliselt mõneks nädalaks ja neil on sellist aega. Ka töö on jõukohane.”
Enne minekut tuli kõigil täita mahukas ingliskeelne ankeet ning Hans pidi eraldi lubama, et usukuulutusega reisil ei tegele. “Ei olnud minu jaoks raske,” muigab mees torkiva küsimuse peale, kuidas see tingimus vaimulikule sobib. “Eesmärk polnud ju tekitada arusaamatusi ja segadust, vaid oma kätega midagi praktilist ära teha, millest kasu oleks.”
Vabatahtlikuna Iisraeli kaitsevägedes: esiplaanil Joosep Lahi. Meeste ülesandeks olid raskemad tööd. Foto: Hans Lahi
Lisaks tuli ankeedis vastata küsimustele, kas tullakse toime palavuses töötamisega ja jõutakse tõsta raskeid esemeid. See pani naisi algul muretsema, kuid kohapeal selgus, et töötatakse konditsioneeritud ruumis ja pirakaid kive tassida pole samuti vaja.
Eestlaste ja norrakate ühisgrupp paigutati sideväeossa Tel Avivi lähedale. Nende tööks sai soomukitel kannatada saanud sidevahendite lahtimonteerimine, puhastamine, värvimine ja testimine.
Helgi Ots poleks kunagi arvanud, et elutee ta sellisesse kohta võib tuua, kuid kogemus oli selline, mida võib julgelt soovitada neile, keda Iisrael huvitab. Foto: Helgi Otsa ja Hans Lahi erakogu
Ehmatas ära küll
“Esimese hooga ehmatas ära, sest kogu protsess seletati ühe korraga ära ja seda oli raske haarata,” sõnab Hans. “Mõtlesime, et mis nüüd saab ja kas tuleme üldse toime. Pooled asjad ei jäänud kohe meeldegi.”
Helgi oli kunagi küll parandanud veneaegset triikrauda ja teadis endast, et tööd ta üleüldiselt ei karda, aga soomukivarustus oli midagi täiesti uut. Ent asi polnudki nii hull: igaüks sai oma kindla tegevuse ja õppis selle ära. Mehed keerasid mutreid, naised puhastasid, teipisid ja testisid.
Isa ja poeg kohvipausil. Foto: Helgi Ots
“Saime üsna kiiresti sotti, millised osad tuli vahetada, enamik varuosi oli ka kohe olemas. Töö laabus üsna ilusasti, sest meie püüdsime teha oma parima ja nemad tegid oma parima,” selgitab Hans.
Hansu sõnul väga uue tehnikaga neil kokkupuudet polnud, pigem olid need vanemat tüüpi sidevahendid, mis on aga endiselt käigus.
Joosep ja Hans Lahi veetsid koos kolm nädalat sideväeosas tööd tehes ning see aeg tundus pigem põneva maailmaavastamisena kui tööna. Foto: Erakogu
Kuna millegi tundliku juurde vabatahtlikke ei lastud, oli ka piiranguid vähe, näiteks ei tohtinud pildistada armeesõidukeid nii, et nende number oleks näha.
Poliitikast ei räägita
Vabatahtlike tavaline päev algas kell 7 hommikusöögiga. Pärast seda koguneti nende grupiga tegelevate sõdurite juurde, kes andsid ülevaate maailmas juhtunud olulistest sündmustest. Siis tehti kaks ja pool tundi tööd, millele järgnes lõunapaus. Samal päeval oli veel kaks ja pool tundi tööd ning igapäevane tunnine vestlus, kus räägiti Iisraeli ajaloost ja sümbolitest.
“Tabuteemad olid poliitika ja religioon, neid ei võetud arutlusse, ja kui mõni meie küsimus sinna kaldus, siis öeldi viisakalt, et sellest me ei räägi,” kirjeldab Hans. Need vestlused olid vabatahtlikele põnevad ja kippusid ettenähtud tunnist tavaliselt pikemaks venima. Teemade osas oli võimalik oma soove öelda, ja palve peale saada rohkem teada praktilisest elust, paluti huvilistega kohtuma eliitväeosas teeniv noormees.
"Väga põnev aeg oli, iga minut tasus end seal ära."
Hans Lahi
“Peaaegu kõik me oleme varem Iisraelis turistina käinud, kuulsad kohad on nähtud. Kui tahad aga maad ja rahvast tundma õppida sellistena, nagu nad tegelikult on, siis tuleb koos nendega elada,” märgib Hans.
Eriti meeldiv oli vabatahtlikele neisse suhtumine: nii ajateenijad kui teised kohalikud olid töö eest tänulikud ja rõõmsad. Hiljem pakuti hostelis Sar-Elist saadud tunnistust nähes isegi allahindlust.
“Väeosas astuti tihti juurde ja küsiti, et kuulge, miks te meid aitate,” meenutab Hans. “Rääkisin mõne sõnaga, et tahan aidata ja hoolin Iisraelist – see meeldis neile väga. Alati tänati pikalt ja muidugi tõstis see meie motivatsiooni veelgi.”
Töökate eestlaste jaoks oli igapäevane viietunnine tööpäev lihtne. “Oleks võinud kauemgi teha,” arvab Helgi. “Konti see töö just ei murdnud.”
Ka kohalikud inimesed käivad samamoodi armeel abiks ning mõnel korral oli võimalik koos nendega töötada. “Kõik olid väga rõõmsad, lauldi, räägiti nalju ja kiideti ikka-jälle meid,” meenutab Hans.
Abi osatakse hinnata
Kõik eestlastest vabatahtlikud on ühel meelel, et tundsid end kogu aja vältel väga turvaliselt. “Muidugi oli see meile uudne pilt, kui ajateenijad tulid lõunale ja kõik panid oma relvad taldriku kõrvale laua peale. Ma isegi küsisin, kas võin lauast pilti teha ja neil polnud midagi selle vastu. Seal on see ju tavaline,” sõnab Helgi.
Ühel nädalal korraldas Sar-El ka suure kogunemise, kui üle maa toodi vabatahtlikud suurde meelelahutuskeskusse kokku, et neid töö eest tänada. “Mulle öeldi, et seal oli 10 000 inimest,” lausub Hans. “Seal me nägime, et vabatahtlikke on tõeliselt palju ja et nende tööd tõesti hinnatakse. Neid kõnesid peeti päris rohkesti, kui meile ikka ja jälle aitäh öeldi.”
Süüa anti vabatahtlikele rikkalikult ning menüüd kiidavad nad tagantjärele eriti sealse küllusliku värske köögivilja pärast. Ööbimiseks olid askeetlikud toad kitsa voodi, laua ja riidekapiga, kuid rohkemat ei olnudki vaja. Vabatahtlike endi kanda jäid kulud lennukipiletitele ning samuti kõik see, mida võeti ette väljaspool tööaega.
Kui kolmenädalane tööaeg läbi sai, tundis vabatahtlike rühm end üsna kurvalt. Töö oli selge, saadud uusi sõpru ja lahkuda kahju. “Neile, kellele Iisrael meeldib, meeldib ka selline kogemus, kuigi inimesed on erinevad,” sõnab Helgi, kelle meelest oli ettevõtmine üks suur õnnestumine.
“Väga põnev aeg oli, iga minut tasus end seal ära,” ütleb ka Hans kokkuvõtteks.
Tema ise läheks meelsasti kohe uuele ringile ning miks mitte seekord juba eestlaste grupiga.
Mis on Sar-El?
Allikas: http://www.sar-el.org
Sar-El on Iisraelis tegutsev vabatahtlike tegevust koordineeriv mittepoliitiline organisatsioon, mis tegutseb aastast 1983.
“Sar-El” tähendab tõlkes “Teenistus Iisraeli heaks”.
Kõige enam tuldi 2015. a Sar-Eli kaudu Iisraeli vabatahtlikuks Prantsusmaalt ja Ameerikast, ühtki eestlast mullu seal abiks ei olnud.
Sar-Eli kaudu vabatahtlikuks minnes kaetakse tööaja jooksul kulud majutusele, toidule ja tööriietele, samuti kantakse hoolt transpordi eest töökohta. Tööaja sisse käivad loengud ja tehakse väljasõite, samuti on tasuta ööbimine nädalavahetustel Sar-Eli hostelites.
Ise tuleb kanda kulud kindlustusele, ekskursioonide puhul kohtadesse, kus on tasuline sissepääs (Sar-Eli vabatahtlikud saavad tavaliselt allahindlust) ning nädalavahetuseti omal käel ette võetud sõitudele.
Bianca Mikovitš
Aprillis käisid neli eestlast Iisraeli armeel abiks sidevahendeid parandamas, nende hulgas haarasid mutrivõtme ka kaks pensionieas prouat.
Vennale telefonitsi õnne soovides oli Helgi Ots juba kohvrid pakkinud ja valmis lennujaama minema. Kui teisel pool kuuldi, et ta on teel vabatahtlikuna Iisraeli armeesse soomukite raadioid parandama, oli see ikka korralik pirn küll.
Ja muidugi Helgile endale ka – ta ei oleks noorenagi sellist asja arvanud juhtuvat, veel vähem praegu, invaliidsuspensionil olles.
Eestlaste ja norrakate vabatahtlike grupp aprillis Iisraelis. Foto: Hans Lahi
Äkilise mõtte algatajana viitab Helgi reisikaaslase Hans Lahi poole. Just Hans olnud see, kelle juures külas olles ta niisugusest võimalusest esimest korda kuulis.
“Olen juba ammusest ajast suur Iisraeli sõber ja seda maad varem mitmel korral külastanud,” selgitab metodisti kirikus vaimulikuna teeniv Hans Lahi ise. Poisina jättis talle sügava mulje käik Kalevi-Liivale kunagise Jägala koonduslaagri juurde ning nende vaimuliku taustaga kodus räägiti Iisraelist kui Pühast Maast alati austusega.
Vabatahtlikud töökojas sidevahendeid parandamas. Foto: Hans Lahi
“Minu jaoks on see eriline riik,” sõnab Hans Lahi. “Olen alati tahtnud midagi oma kätega nende jaoks ära teha, kas või nende juutide pärast, kes Eestis hukati. Heaks seda küll ei tee – mis olnud, see olnud –, aga suhtumist siiski näitab.”
Võimalusest vabatahtlikuna armee juures töötada kuulis Hans kristlikust Pereraadiost, kus oma kogemustest rääkis mees, kes oli selle võimaluse ise avastanud. Peagi selgus, et ka tuttavatel Norra kristlastel on plaan Iisraeli kaitsejõududesse vabatahtlikke vahendava organisatsiooni Sar-El kaudu programmi registreeruda.
Igal hommikul oli rivistus ja lipuheiskamine, millest ka rohelises vormis vabatahtlikud osa võtsid. Foto: Hans Lahi
Alguseks pikk ankeet
Hans koos kaaslastega lubati meelsasti kampa võtta. Helgi oli juba ise otsinud võimalusi Iisraelis vabatahtlik olla, kuid vastus kibutsist viibis. “Otsustasingi siis hoopis sellest võimalusest haarata, ja otsus oli õige,” teab ta nüüd. Samuti soovis kaasa tulla tema rännuhimuline 66aastane sõbranna ning üsna viimasel minutil liitus grupiga Hansu 23aastane poeg Joosep.
Hiljem selgus, et Joosep ja Hans olidki kogu nende väeosa vabatahtlike hulgas noorimad.
Joosep Lahi ja kohalik sõjaväelane töökojas. Foto: Helgi Ots
“See ongi peamiselt eakamate huvi,” möönab Hans. “Vabatahtlikuks minnakse tavaliselt mõneks nädalaks ja neil on sellist aega. Ka töö on jõukohane.”
Enne minekut tuli kõigil täita mahukas ingliskeelne ankeet ning Hans pidi eraldi lubama, et usukuulutusega reisil ei tegele. “Ei olnud minu jaoks raske,” muigab mees torkiva küsimuse peale, kuidas see tingimus vaimulikule sobib. “Eesmärk polnud ju tekitada arusaamatusi ja segadust, vaid oma kätega midagi praktilist ära teha, millest kasu oleks.”
Vabatahtlikuna Iisraeli kaitsevägedes: esiplaanil Joosep Lahi. Meeste ülesandeks olid raskemad tööd. Foto: Hans Lahi
Lisaks tuli ankeedis vastata küsimustele, kas tullakse toime palavuses töötamisega ja jõutakse tõsta raskeid esemeid. See pani naisi algul muretsema, kuid kohapeal selgus, et töötatakse konditsioneeritud ruumis ja pirakaid kive tassida pole samuti vaja.
Eestlaste ja norrakate ühisgrupp paigutati sideväeossa Tel Avivi lähedale. Nende tööks sai soomukitel kannatada saanud sidevahendite lahtimonteerimine, puhastamine, värvimine ja testimine.
Helgi Ots poleks kunagi arvanud, et elutee ta sellisesse kohta võib tuua, kuid kogemus oli selline, mida võib julgelt soovitada neile, keda Iisrael huvitab. Foto: Helgi Otsa ja Hans Lahi erakogu
Ehmatas ära küll
“Esimese hooga ehmatas ära, sest kogu protsess seletati ühe korraga ära ja seda oli raske haarata,” sõnab Hans. “Mõtlesime, et mis nüüd saab ja kas tuleme üldse toime. Pooled asjad ei jäänud kohe meeldegi.”
Helgi oli kunagi küll parandanud veneaegset triikrauda ja teadis endast, et tööd ta üleüldiselt ei karda, aga soomukivarustus oli midagi täiesti uut. Ent asi polnudki nii hull: igaüks sai oma kindla tegevuse ja õppis selle ära. Mehed keerasid mutreid, naised puhastasid, teipisid ja testisid.
Isa ja poeg kohvipausil. Foto: Helgi Ots
“Saime üsna kiiresti sotti, millised osad tuli vahetada, enamik varuosi oli ka kohe olemas. Töö laabus üsna ilusasti, sest meie püüdsime teha oma parima ja nemad tegid oma parima,” selgitab Hans.
Hansu sõnul väga uue tehnikaga neil kokkupuudet polnud, pigem olid need vanemat tüüpi sidevahendid, mis on aga endiselt käigus.
Joosep ja Hans Lahi veetsid koos kolm nädalat sideväeosas tööd tehes ning see aeg tundus pigem põneva maailmaavastamisena kui tööna. Foto: Erakogu
Kuna millegi tundliku juurde vabatahtlikke ei lastud, oli ka piiranguid vähe, näiteks ei tohtinud pildistada armeesõidukeid nii, et nende number oleks näha.
Poliitikast ei räägita
Vabatahtlike tavaline päev algas kell 7 hommikusöögiga. Pärast seda koguneti nende grupiga tegelevate sõdurite juurde, kes andsid ülevaate maailmas juhtunud olulistest sündmustest. Siis tehti kaks ja pool tundi tööd, millele järgnes lõunapaus. Samal päeval oli veel kaks ja pool tundi tööd ning igapäevane tunnine vestlus, kus räägiti Iisraeli ajaloost ja sümbolitest.
“Tabuteemad olid poliitika ja religioon, neid ei võetud arutlusse, ja kui mõni meie küsimus sinna kaldus, siis öeldi viisakalt, et sellest me ei räägi,” kirjeldab Hans. Need vestlused olid vabatahtlikele põnevad ja kippusid ettenähtud tunnist tavaliselt pikemaks venima. Teemade osas oli võimalik oma soove öelda, ja palve peale saada rohkem teada praktilisest elust, paluti huvilistega kohtuma eliitväeosas teeniv noormees.
"Väga põnev aeg oli, iga minut tasus end seal ära."
Hans Lahi
“Peaaegu kõik me oleme varem Iisraelis turistina käinud, kuulsad kohad on nähtud. Kui tahad aga maad ja rahvast tundma õppida sellistena, nagu nad tegelikult on, siis tuleb koos nendega elada,” märgib Hans.
Eriti meeldiv oli vabatahtlikele neisse suhtumine: nii ajateenijad kui teised kohalikud olid töö eest tänulikud ja rõõmsad. Hiljem pakuti hostelis Sar-Elist saadud tunnistust nähes isegi allahindlust.
“Väeosas astuti tihti juurde ja küsiti, et kuulge, miks te meid aitate,” meenutab Hans. “Rääkisin mõne sõnaga, et tahan aidata ja hoolin Iisraelist – see meeldis neile väga. Alati tänati pikalt ja muidugi tõstis see meie motivatsiooni veelgi.”
Töökate eestlaste jaoks oli igapäevane viietunnine tööpäev lihtne. “Oleks võinud kauemgi teha,” arvab Helgi. “Konti see töö just ei murdnud.”
Ka kohalikud inimesed käivad samamoodi armeel abiks ning mõnel korral oli võimalik koos nendega töötada. “Kõik olid väga rõõmsad, lauldi, räägiti nalju ja kiideti ikka-jälle meid,” meenutab Hans.
Abi osatakse hinnata
Kõik eestlastest vabatahtlikud on ühel meelel, et tundsid end kogu aja vältel väga turvaliselt. “Muidugi oli see meile uudne pilt, kui ajateenijad tulid lõunale ja kõik panid oma relvad taldriku kõrvale laua peale. Ma isegi küsisin, kas võin lauast pilti teha ja neil polnud midagi selle vastu. Seal on see ju tavaline,” sõnab Helgi.
Ühel nädalal korraldas Sar-El ka suure kogunemise, kui üle maa toodi vabatahtlikud suurde meelelahutuskeskusse kokku, et neid töö eest tänada. “Mulle öeldi, et seal oli 10 000 inimest,” lausub Hans. “Seal me nägime, et vabatahtlikke on tõeliselt palju ja et nende tööd tõesti hinnatakse. Neid kõnesid peeti päris rohkesti, kui meile ikka ja jälle aitäh öeldi.”
Süüa anti vabatahtlikele rikkalikult ning menüüd kiidavad nad tagantjärele eriti sealse küllusliku värske köögivilja pärast. Ööbimiseks olid askeetlikud toad kitsa voodi, laua ja riidekapiga, kuid rohkemat ei olnudki vaja. Vabatahtlike endi kanda jäid kulud lennukipiletitele ning samuti kõik see, mida võeti ette väljaspool tööaega.
Kui kolmenädalane tööaeg läbi sai, tundis vabatahtlike rühm end üsna kurvalt. Töö oli selge, saadud uusi sõpru ja lahkuda kahju. “Neile, kellele Iisrael meeldib, meeldib ka selline kogemus, kuigi inimesed on erinevad,” sõnab Helgi, kelle meelest oli ettevõtmine üks suur õnnestumine.
“Väga põnev aeg oli, iga minut tasus end seal ära,” ütleb ka Hans kokkuvõtteks.
Tema ise läheks meelsasti kohe uuele ringile ning miks mitte seekord juba eestlaste grupiga.
Mis on Sar-El?
Allikas: http://www.sar-el.org
Sar-El on Iisraelis tegutsev vabatahtlike tegevust koordineeriv mittepoliitiline organisatsioon, mis tegutseb aastast 1983.
“Sar-El” tähendab tõlkes “Teenistus Iisraeli heaks”.
Kõige enam tuldi 2015. a Sar-Eli kaudu Iisraeli vabatahtlikuks Prantsusmaalt ja Ameerikast, ühtki eestlast mullu seal abiks ei olnud.
Sar-Eli kaudu vabatahtlikuks minnes kaetakse tööaja jooksul kulud majutusele, toidule ja tööriietele, samuti kantakse hoolt transpordi eest töökohta. Tööaja sisse käivad loengud ja tehakse väljasõite, samuti on tasuta ööbimine nädalavahetustel Sar-Eli hostelites.
Ise tuleb kanda kulud kindlustusele, ekskursioonide puhul kohtadesse, kus on tasuline sissepääs (Sar-Eli vabatahtlikud saavad tavaliselt allahindlust) ning nädalavahetuseti omal käel ette võetud sõitudele.
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Juutide vastu pole midagi, aga kukalt võtab kratsima, et meie usklikest penskarid seal juutide sõjatehnikat "üles löövad". Mind vaevab küsimus, mis selle mõte on, kas rohkem propagandistlik? Nagu tekstist aru sain, polnud tegu ka eriala spetsialistidega ja nende kasutegur on küll väga küsitav? Kui nad ise sinnasõitu kinni ei maksnud, siis võisid nad rahaliselt juutidele isegi kulukamad tulla, kui kohalik tööjõud. Pensionärid said muidugi reisi soojale maale ja häid elamusi st põnevust igapäeva rutiini asemel.
Unforeseen consequences
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Ahah, no ma arvasin eile artikli pealkirja nähes kohe, et seal on mingi seos tolle Kristliku Pereraadioga. Mul üks vanem sugulane kuulab seda ja seal on üsna tihti propagandasaated, mis ülistavad Iisraeli sõjalisi ettevõtmisi. Vahepeal jooksis koguni saatesari kuulsaimatest Iisraeli kindralitest ja nende võidetud lahingutest.
Pereraadio saatekava:
http://www.pereraadio.ee/uus/index.php? ... &Itemid=62
Seal on täiesti igapäevased saated näiteks "Iisrael ja meie", "Iisraeli minutid" ja "Läbi Iisraeli". Lisaks hakatakse veel täiesti juhuslikes saadetes järsku vaimustunult juutide vägitegusid kiitma või siis helistab mõni kuulaja ning peab omalt poolt kiidukõne Iisraeli armee aadressil.
Iisrael ongi selle raadio kuulajaskonnale sõna otseses mõttes Püha Maa.
Pereraadio saatekava:
http://www.pereraadio.ee/uus/index.php? ... &Itemid=62
Seal on täiesti igapäevased saated näiteks "Iisrael ja meie", "Iisraeli minutid" ja "Läbi Iisraeli". Lisaks hakatakse veel täiesti juhuslikes saadetes järsku vaimustunult juutide vägitegusid kiitma või siis helistab mõni kuulaja ning peab omalt poolt kiidukõne Iisraeli armee aadressil.
Iisrael ongi selle raadio kuulajaskonnale sõna otseses mõttes Püha Maa.
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Tundub OT, kuid kas Eesti eakad oleks valmis samasugust tööd tegema kodus - näiteks aitama logistikuid peale Kevadtormi tehnika ja varustuse hooldusel?Roamless kirjutas:Juutide vastu pole midagi, aga kukalt võtab kratsima, et meie usklikest penskarid seal juutide sõjatehnikat "üles löövad". Mind vaevab küsimus, mis selle mõte on, kas rohkem propagandistlik? Nagu tekstist aru sain, polnud tegu ka eriala spetsialistidega ja nende kasutegur on küll väga küsitav? Kui nad ise sinnasõitu kinni ei maksnud, siis võisid nad rahaliselt juutidele isegi kulukamad tulla, kui kohalik tööjõud. Pensionärid said muidugi reisi soojale maale ja häid elamusi st põnevust igapäeva rutiini asemel.
Siit mõtteainet KAMin ja KV Stratcom-le - kui teeks vastava üleskutse ja katsetaks...?
OT lõpp.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Tänud artikli panemise eest - see oli tõesti huvitavalt üllatav // üllatavalt huvitav
Aga misiganes - pääasi, et vanadele meeldis
Algul mõtsin ikka, et tegemist on kohaliku väikse juudikogukonna esindajatega aga nüüd tuleb välja, et hoopis eestisoost usuhullud..“Olen juba ammusest ajast suur Iisraeli sõber ja seda maad varem mitmel korral külastanud,” selgitab metodisti kirikus vaimulikuna teeniv Hans Lahi ise. Poisina jättis talle sügava mulje käik Kalevi-Liivale kunagise Jägala koonduslaagri juurde ning nende vaimuliku taustaga kodus räägiti Iisraelist kui Pühast Maast alati austusega.
Aga misiganes - pääasi, et vanadele meeldis
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40167
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
See on meil ametnike levinud nutulaul, kuidas mutri keeramine tuleb tellida erafirmast ja kui seda teeb sõdur/vabatahtlik, kuidas kõik on kohe sitt ja liiga kallis.Juutide vastu pole midagi, aga kukalt võtab kratsima, et meie usklikest penskarid seal juutide sõjatehnikat "üles löövad". Mind vaevab küsimus, mis selle mõte on, kas rohkem propagandistlik? Nagu tekstist aru sain, polnud tegu ka eriala spetsialistidega ja nende kasutegur on küll väga küsitav? Kui nad ise sinnasõitu kinni ei maksnud, siis võisid nad rahaliselt juutidele isegi kulukamad tulla, kui kohalik tööjõud. Pensionärid said muidugi reisi soojale maale ja häid elamusi st põnevust igapäeva rutiini asemel.
Seesama sidetehnika on asi, kus meil on sitast saia tegemist palju õppida, nii Soomest kui Iisraelist.
Teine teema on see, et igaüks on riigikaitse hüvanguks oma võimete piires rakendatav, olgu ta vana, paks või haige.
Iisrael on jällegi positiivne näide, kuidas saab.
Eks sellest rühma raadiojaama külge kruvitavate juppide vahetamisest on ka siin foorumis ilge raketiteadus tehtud, millega vaid Harrise volitatud tehnikud 1000 eurot tund hakkama saavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
noh, lisaks nii umbes öljardile kristlasele ja juudile (ja võibolla ka mingi osale moslemitest)sadist kirjutas:Iisrael ongi selle raadio kuulajaskonnale sõna otseses mõttes Püha Maa.
eesti oma ateismis on maailmakaardil ikka päris erandlik nähtus.
aga idee kaasata taolisi pensionäre kaitseliidu tehnika parandamisel on küll väga bro.
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
http://www.postimees.ee/3701323/kohus-t ... ljaandmiseBorja kirjutas:Täna tuli teade, et valitsus kaebab siintsiteerit Tallinna halduskohtu otsuse edasi.....sadist kirjutas:http://www.postimees.ee/3564115/kohus-t ... ljaandmise
"Kohus mõistis valitsuselt välja Vladimir Poljakovi kasuks menetluskulud"..
..võiks siis juba moraalse kahju ka kompenseerida näiteks nii paarisaja tuhande euro ulatuses
Läheb siis ikkagi Ukrainasse sõiduks?
Tallinna ringkonnakohus rahuldas täna valitsuse kaebuse Tallinna halduskohtu otsusele ja tunnistas seaduslikuks terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmise Ukrainale.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Looda saTegelane5 kirjutas:Läheb siis ikkagi Ukrainasse sõiduks?Tallinna ringkonnakohus rahuldas täna valitsuse kaebuse Tallinna halduskohtu otsusele ja tunnistas seaduslikuks terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmise Ukrainale.
Kõiksepealt tuleb nüüd Riigikohus (kui viimane Eesti kohtuinstants) - ja siis tuleb ilmselt ka Euroopa kohus HAAGis..
Sest selle patoloogilise sadisti taga seisvatel jõududel (TOOM, SILLAR, xxx, yyy) papipuudust ju päris kindlasti ei ole
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Riigikohtu otsus on kohustuslik täitmiseks, sõltumata edasikaebamisest Euroopa kohtusse.Borja kirjutas:... Kõiksepealt tuleb nüüd Riigikohus (kui viimane Eesti kohtuinstants) - ja siis tuleb ilmselt ka Euroopa kohus HAAGis..
Sest selle patoloogilise sadisti taga seisvatel jõududel (TOOM, SILLAR, xxx, yyy) papipuudust ju päris kindlasti ei ole
Sama oli ka Galojaniga, kes põgenes Eestist just selleks ajaks, et saaks olla vaba kuni Euroopa kohus arutada võtab. Ei võtnud ... ja britid ka ei päästnud ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Võimalik üksiküritaja ka Ukrainas DNR-i poolel surma saanud. Kas tegu Eesti päritolu mehega?
http://rusgambit.ru/vchera-pogib-nash-b ... ?_utl_t=tw
Вчера погиб наш брат и человек с большой буквы. Серега, позывной Хам. Погиб под Коминтерново, прикрывая отход группы при разведвыходе. Доброволец из России, простой парень из Питера, который всех заражал оптимизмом. Отличный товарищ, бесстрашный воин и хороший разведчик. Земля тебе пухом брат, мы продолжим твою борьбу и воздадим врагу по заслугам за тебя…»
http://rusgambit.ru/vchera-pogib-nash-b ... ?_utl_t=tw
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Auto on igatahes hetke ajutiselt arvelt maas...
A.
..inimene pildilt ei ole ka tolle auto omanik - seega otsest seost Eestiga siin ilmselt pole
(by Borja)
A.
..inimene pildilt ei ole ka tolle auto omanik - seega otsest seost Eestiga siin ilmselt pole
(by Borja)
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Täna teatati, et Riigikohus ei võtnudki selle roti asja menetlusse, millega JÕUSTUS eelmise astme kohtuotsus ning rott ANTAKSEGI UKRAINALE VÄLJA - vajalik pretsedent on loodudBorja kirjutas:..Kõiksepealt tuleb nüüd Riigikohus (kui viimane Eesti kohtuinstants)..Tegelane5 kirjutas:Läheb siis ikkagi Ukrainasse sõiduks?Tallinna ringkonnakohus rahuldas täna valitsuse kaebuse Tallinna halduskohtu otsusele ja tunnistas seaduslikuks terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmise Ukrainale.
Nagu ma siin kusagil kirjutasin, saab Ukraina vanglas selle roti ase olema sledujuštšii ot parašõ
Aga hüaanatoom saab siis jälle EW vastu (euro)kohtusse minna - ühes selle kagebiidivõsukesest advokaadiga
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..
Tsiteerin mälu järgi Leo Kunnast: "Harja peale ei tahaks teda ka panna. Vahvliitab meie harja ära. Käigu paraška peale, las nokib seal sitta."
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Mis Ukrainas toimub? vol.4
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist