Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kotov]

Eks praegune ole peaproov tulevikus aset leidma hakkavale.

[John]

Korra Kölni juurde tagasi minnes. Kuna numbrid on noh...lihtsalt numbrid siis iseloomustuseks üks isiklik tragöödia tollest õhtust:

http://www.dailymail.co.uk/news/article ... raped.html

Dozens of witnesses have been questioned and thousands of documents examined, and in the latest round of cross examination Frauke Mahr, 63, who is the manager of the Project for Girls in Cologne revealed that the young woman had ended up pregnant after being raped in front of the main train station.

She told the investigators: 'She was separated from her girlfriend, and ended up being shoved from one man to another. She was then thrown to the floor and raped.
'She told me that a few metres away she saw another girl lying on the ground, also being raped.

'She had tried to signal to the other girl that she should close her eyes, but the man then grabbed her own head and forced her to look at him.'

Her ordeal ended when a policeman pulled the man away and she ran home in a panic.

Out of shame at what happened she decided not to report the rape to police, and had never raised the matter, but did visit the hospital.
When she was told there that she was pregnant, an abortion was arranged, but she admitted she was not 100 percent sure if her attacker was the father of the unborn child.

[PaganHorde]

http://maailm.postimees.ee/v2/3771741/k ... d-euroopas

Kaart: immigrantide päritolumaad Euroopas

Ma ütleks et meie siin peame ikka muret tundma idast tuleneva sisserände pärast. Minu vaatluste põhjal mistahes trollikari ja nende 90% tuttavaid lõustavihikus on ühte või teistpidi seotud Vene verega kes on suurimad Eesti vihkajad. Idast tuleneva sisserände peaks koheselt peatama.

[Kriku]

Õigus vs. õiglus: kahes kohtuastmes süüdi mõistetud piirivalvurid said riigikohtus õiguse.

2008. aastal algas illegaalide surve Eesti piirile, meenutab Ljubajev. Politsei ja piirivalve polnud siis veel ühendatud. „Jõudsime jälile suurele grupeeringule ja mulle anti vabad käed moodustada meeskond. 2009. aastal tegime mõned suured kinnipidamised. Toona saadeti Venemaalt Eestisse palju afgaane. Ühel hetkel teatasid organiseeritud kurjategijad, et kui hakkan nendega sõbraks, on kõik hästi. Ütlesin, et minu piiril ei hakka midagi sellist juhtuma. Siis öeldi kuldsed sõnad, et sind võetakse maha ja omad teevad seda, kui sa nõus pole. Ma ei olnud nõus,” rääkis Ljubajev. Ta unustas selle teema peagi, afgaanide vool saadi kenasti kontrolli alla ja see kanal suundus Lätti, Leetu ja Valgevenesse. „Saime piiri peaaegu lukku. Ohvitseridena otsustasime, et näitame riigina kurjategijatele hambaid, kuid vastu saime kriminaalkurjategija staatuse,” nentis Ljubajev.

2012. aastaks oli töökoormus väga suureks kasvanud, tööd tuli teha mitme illegaalide ja salakauba ületoimetamise kanali likvideerimiseks. Ljubajev ütleb, et tööd tehti öösel ja päeval ning oma laste kasvamist nad õigupoolest ei näinudki.

Augustis kohtusid Venemaa piirivalve ja Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo teabetalituse operatiivtöötajad. „Laekus info, et meie piirilõigule on tekkinud uus kuritegelik grupp, kes soovib luua uue illegaalide ületoimetamise kanali Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki,” meenutasid Ljubajev, Kivioja ja Keel. Eesmärk oli Euroopa Liitu toimetada suuremas koguses süürlasi. Juba järgmisel ööl pidi Eestisse toodama nn proovipartii ehk neli süürlast ja selle õnnestumise korral oleks kanal käiku läinud.
Operatsioon oli edukas

„Välispiiri teabetalituse ainus eesmärk oli täita meile põhimäärusega pandud ülesandeid ja ületoimetamise kanal eos likvideerida. Töötasime välja operatsiooniplaani. Sellesse oli kaasatud kogu talituse isikkoosseis, välja arvatud üks ametnik, kes ei astunud talitusega n-ö ühte jalga ja kes praeguseks töötab sisekontrollibüroos,” rääkisid nad.

Operatsioon oli edukas, süürlased peeti kinni ja saadeti tagasi Venemaale, nende ületoimetaja võeti kriminaalvastutusele. „Mis kõige tähtsam – ületoimetamise kanal oli likvideeritud ja järgmised analoogsed kuriteod jäid sellel grupeeringul sooritamata,” ütles Ljubajev. „Umbes kuu aja pärast saatsid venelased ametliku kirja, et osal neist, kelle tagasi saatsime, õnnestus läbi Leedu ikkagi Rootsi minna.”

Ljubajevile helistas ka Läti kolleeg: „Mida te seal Eestis teete? Teie kanalid on suletud, meil aga on nüüd kõik umbes.” „Kuulsime ka ise, et meid kardeti ja et meie piiril on kõik korras. Hakkasime tegelema vietnamlaste ületoomise juurte läbiraiumisega, aga viimase löögi andmiseni me ei jõudnudki, sest siis hakkas jama pihta,” meenutas Ljubajev.

„Jamaks” kujunes see, et 2012. aasta oktoobris võttis politsei sisekontroll ja prokuratuur operatsioonil osalenud kaheksast ametnikust viis kriminaalvastutusele. Põhjus: ametnikud tõid kuriteo matkimise käigus süürlased Eestisse. Operatsiooni eesmärk oli tabada isik, kes pidi välismaalastega Eestis edasi tegelema, ja seda ka tehti, kuid paraku selgus, et matkimiseks puudus kohtu luba. See tähendas, et faktiliselt olid piiriametnikud illegaale smugeldanud. „Tegutseda tuli tõsise ajalise surve all, kokku kulus info laekumise hetkest kuni illegaalide ja ületoimetaja kinnipidamiseni 18 tundi, mille sisse jäi operatsiooni planeerimine, ettevalmistamine ja teostamine,” põhjendas Ljubajev. „Meie jaoks oli see politseioperatsioon ja seepärast ei võtnud me ka matkimisluba. See ei saanudki ju olla matkimine, kui me ise ei toimetanud kedagi üle,” selgitas Ljubajev.

Lõuna prefektuuri sisekontroll ja Lõuna ringkonnaprokuratuur arvasid aga teisiti. Ühel hetkel seati Ljubajev, Kivioja ja Keel sisekontrolli osakonna juhi Mait Siiguri kabinetis fakti ette: kirjutage lahkumisavaldus. „Kui istusin kabinetis, helistas talle Lõuna prokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kes olevat öelnud: kui nad on nõus ise ära minema, saavad nad rahalise karistuse ja asi ajakirjandusse ei jõua. Kas õigusemõistmine käibki telefoniliine pidi?” küsis Ljubajev.

Tulgem aga tagasi matkimisloa võtmata jätmise juurde, mille vajalikkust pidanuks juhtival kohal töötanud Ljubajev teadma. Eespool viitas endine ametnik, et nende meelest polnud toimunu matkimine, sest ise nad kedagi üle piiri ei toimetanud, samuti osutas ta ajasurvele: operatsiooniks oli aega ainult 18 tundi. Siinkohal võib küsida: kõne prokurörile, kes kohtunikult loa küsiks, ei võta ju kaua aega? „See oli erandlik operatsioon, nagu riigikohtu otsusest ka esile tuleb. Kohus pidas meie eksimust lubatavaks, sest see oli esmakordne juhtum. Ja kuna see oligi esmakordne olukord ja meil oli tohutu ajakitsikus, tuli operatsioon ära teha. Muidu oleks kurjamitel kanal vabaks jäänud,” arvas Kivioja.

Tõenäoliselt peitub loa küsimata jätmise tegelik põhjus selleks ajaks juba üle pooleteise aasta ühendatud olnud piirivalve ja politsei rivaalitsemises. Ka Kivioja möönis, et tol ajal oli vaja piirivalve uurimis- ja jälitusosakonna tasakaalu vähendada ning tuua see politsei alla.

Sellele viitas ka juhtivprokurör Hänilene, kes soovitas mõelda, kas tegelikult peeti kinni mingid kurjategijate grupid või suleti kanalid. „Tabati üksik vahemees ega püütudki uurimisega kaugemale minna ehk toiming oli tegelikult juba kavandatud nii ebakompetentse ja viljatuna, et sellele ei olekski olnud realistlik matkimise luba taotleda,” ütles Hänilene.

Ljubajev toonitas, et keegi polegi kunagi väitnud, et plaaniti suurt uurimist. „Eesmärk sai selle operatsiooniga täidetud: süürlaste ületoimetamise kanalit Eesti suunal ei avatud, illegaalid peeti kinni ja saadeti tagasi. Kuidas see siis ebakompetentne ja viljatu on?” küsis Ljubajev.

Hänilene sõnas, et ebakohane on kujutada Ljubajevit, Kivioja ja Keelt märtritena, kes pidid pärast keeruka kuriteoskeemi avastamist tühiste formaalsete rikkumiste eest ränka hinda maksma. „Peale tunnistaja on ka Ljubajev ise ülekuulamisel kinnitanud, et loa küsimata jätmise motiiv oli hirm, et selle täitmiseks tulnuks pöörduda Tallinnasse keskkriminaalpolitsei poole, kes oleks võinud otsustada asja neilt üle võtta,” viitas prokurör.

Kohtus loobus Ljubajev neist ütlustest.

Oli kuidas oli, aga kokkuvõttes on ikka väga kurb, et mitu tublit meest on Eesti riigi teenimisest eemale aetud.

On tõsi, et Ljubajevit ja tema meeskonda hinnati, nad tegid tublit tööd. Ljubajevit oli aasta varem hea töö eest premeeritud Piirikotka rinnamärgiga ja Piirivalve teeneteristiga, tema kohta tuli kiidusõnu ka välispartneritelt. Valitsus oli Ljubajevi määranud piiriesindaja asetäitjaks. Ljubajevit meenutas väga heade sõnadega ka mitu PPA ametnikku, kellega Eesti Päevaleht vestles. Nii mõnigi neist tõstatas küsimuse, kas sisekontroll ja prokuratuur polnud nende vastu ehk liialt karmid ning kas eksimuse eest oleks neid võinud karistada näiteks distsiplinaarmenetlusega, mitte aga minna kriminaalkaristust taotlema. Eriti võib seda küsida nüüd, kui riigikohus mehed õigeks mõistis.

Riigikohus otsustas, et tegemist oli vältimatu keelueksimusega:

Juhtum on aga erakordne, sest riigikohtu hinnangul ei ole prokuratuur esitanud põhjendamatut süüdistust, vaid riigikohus on juhtumi uudsuse tõttu otsustanud konkreetsete süüdistatavate tegu keelueksimuseks pidada, rõhutades samal ajal, et edaspidi on praktika paigas ja järgmistel samalaadsetel juhtudel järgneb juba reaalne vastutus.

Teisalt viitas riigikohus, et mida vähem intensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema. Kõnealusel juhul oli süürlaste Eestis liikumine Ljubajevi, Keele, Kivioja ja nende kolleegide kontrolli all ehk õigushüve sisuliselt ei kahjustatud. „Seadmata kahtluse alla ebaseadusliku jälitustoimingu tegemise karistatavaks tunnistamise eesmärki kaitsta jälitustoimingule allutatud või selle toimesfääri sattuva isiku põhiõigusi ja hoida ära riigi omavoli, on praeguses kriminaalasjas süürlaste ja J. J-i (autojuhi – K. A.) puhul tegemist isikutega, kellel oli enne matkimist olemas valmisolek panna toime kuritegu ja kes peeti kahtlustatavatena kinni lühikese aja jooksul pärast süürlaste ebaseaduslikku kontrolljoone ületust,” öeldakse riigikohtu õigeksmõistvas otsuses.

[Roamless]

Nii mõnigi neist tõstatas küsimuse, kas sisekontroll ja prokuratuur polnud nende vastu ehk liialt karmid ning kas eksimuse eest oleks neid võinud karistada näiteks distsiplinaarmenetlusega, mitte aga minna kriminaalkaristust taotlema. Eriti võib seda küsida nüüd, kui riigikohus mehed õigeks mõistis.

Jep, saavutati lojaalsete inimeste kibestumine ning asjal on ärategmise silt juures. Nagu öeldi, mehi oleks pidanud karistama distsiplinaarkorras, mitte vallandama ja kohtu alla andma, sest eesmärk ei olnud kuritegelik, vaid eksiti (tõenäoliselt küll meelega) eeskirjade täitmise suhtes. Praegu jääb mulje, et sisemise rivaliteedi ohvriks toodi just need mehed.
Tuletab meelde KAPO ja KRIPO rivaalitsemist, millest killukesi jõudis ka ajakirjanduse veergudele.

[Kurjam]

Nii käivad asjad poliitkorrektses euroopas http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75124353

[Fucs]

Ühel hetkel teatasid organiseeritud kurjategijad, et kui hakkan nendega sõbraks, on kõik hästi. Ütlesin, et minu piiril ei hakka midagi sellist juhtuma. Siis öeldi kuldsed sõnad, et sind võetakse maha ja omad teevad seda, kui sa nõus pole. Ma ei olnud nõus,....

Oleks huvitav kuulda, et kes-mis need "Ühel hetkel teatasid organiseeritud kurjategijad" siis olid?
Kohalikud jõmmid või piiritagused? Kui kohalikud, siis mis rahvusest? Et siis siit võib ka loogiliselt edasi järeldada, et kui kodanik piirivalvetöötajal Ljubajevil oli reaalajas selline kontaktivõimekus kurjategijatega, kus teada tuntud kurjategija(d) võis(id) n.ö. "astuda lambist mehele ligi" ja öelda, et "hakka meiega sõbraks" (sisuliselt võimalus karistamatult arutada riigiametnikuga kuritöö teostamise ja plaanide tingimuste teemadel ), et siis miks mitte ei või nad astuda ligi ka mõnele teisele piirivalvetöötajale, uurijale, prokurörile või kohtunikule?

Töötasime välja operatsiooniplaani. Sellesse oli kaasatud kogu talituse isikkoosseis, välja arvatud üks ametnik, kes ei astunud talitusega n-ö ühte jalga ja kes praeguseks töötab sisekontrollibüroos

Kas siit võib välja lugeda vihje, et "ühte jalga mitte astunud" kodanik "hakkas nendega sõbraks"?
Või oli "sõbraks hakanud" ka mõni uurija ja/või prokuratuuritöötaja??

WTF?

[Roamless]

Eks need viimased sinupoolt väljatoodud ongi seesama kibestumine stiilis, kui nemad viskavad minu kohta kahtlustusi, siis mina neile vastan samaga.

[Felis Catus]

Isegi rootsudel hakkab üle keema

https://lenta.ru/news/2016/07/21/beat_bus/

[Kriku]

Saksamaal peljatakse noorte põgenike radikaliseerumist.
Kaivo Kopli, kaivo.kopli@epl.ee
Eesti Päevaleht

17-aastase afgaani rünnak tõmbas tähelepanu tõsiasjale, et riigis on üle 60 000 alaealise üksikpõgeniku.

Saksamaa hoiatas, et sõjakate üksikisikute rünnakud islami nimel on tõenäolised nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas. „Nagu mõnigi teine EL-i maa, nagu kogu EL, on ka Saksamaa rahvusvahelise terrorismi sihtmärk. Olukord on tõsine,” ütles siseminister Thomas de Maizière.

Tema hoiatus järgnes 17-aastase afgaanist asüülitaotleja kirve- ja noarünnakule rongis. Ründaja oli tulnud Saksamaale üksi ja elas eelmise aasta märtsist Baierimaal Würzburgi kandis, viimasel ajal hoolduspere juures. Saksa võimudel ei ole andmeid, et tal olnuks otseseid sidemeid Islamiriigi või teiste islamiterroristlike rühmitustega, kuigi Islamiriik kuulutas ta oma sõdalaseks. Ent politsei leidis tema toast isevärvitud Islamiriigi lipu ja puštukeelse kirja, millest võis järeldada, et ta oli radikaalseks kujunenud omapäi ja viimasel ajal.

Põgenike radikaliseerumine ei ole muidugi uus probleem. Põhiseaduse kaitsmise liiduamet ehk lihtsamalt öeldes sisejulgeolekuteenistus (BfV) hoiatas juba eelmisel aastal, et põgenikud võivad olla salafistide sihtmärk. Nii nimetab luureamet muslimeid, kes järgivad islami ultrakonservatiivset versiooni, kuigi tegelikult on paljud salafistid end Islamiriigist distantseerinud.

Pidepunktita noored

Deradikaliseerimisega tegeleva ühenduse Violence Prevention Network (VPN) – mis kasutab Saksamaalgi ingliskeelset nimetust – rahvusvahelise koostöö juht Julia Reinelt on nõus, et selline areng toimub. „Kindlasti on [salafistide] värbamiskatseid rohkemgi, kui Verfassungsschutz väidab,” ütles ta Deutsche Wellele BfV hoiatust silmas pidades.

Kas noored sotsiaalsete kontaktideta ja sageli bürokraatlikus masinavärgis frustreerunud üksikpõgenikud on radikaalsusele vastuvõtlikumad? „Ma ütleksin, et nad on ilmselt suuremas radikaliseerumise ohus kui noor inimene, kel on hästi toimiv sotsiaalne võrgustik ja vanemad ning teised inimesed, kellega rääkida. Kuid kas see tegelikult radikaliseerumiseni viib, seda ei saa me praegu öelda,” vastas Reinelt.

Samal arvamusel on ka Wiesbadenis deradikaliseerimisega tegelev imaam Meyer Husamuddin. „Mõned neist on keerulises psühholoogilises olukorras, sest nende vanemad on sageli endiselt ohus, ja peale selle ei pruugi asjad ka siin hästi minna,” ütles ta, pidades silmas nii üksindust kui ka asüüliandmise otsuse venimist. „Siis võib keegi neist saada ohvriks isikutele, kes tahavad manipuleerida.”

Pole kahtlust, et põgenike sissevool on tekitanud uusi sotsiaalseid probleeme, millega deradikaliseerimise ühendused on alles hiljuti tegelema hakanud. VPN näiteks korraldab aprillist alates Berliinis projekti Al-Manara (Majakas), pakkudes nõustamist just nimelt alaealistele üksikpõgenikele. Neid on eelmisel aastal Saksamaa pealinna jõudnud 80 000 põgeniku seas umbes 4200.

Reinelti sõnul võivad noored end kiiresti ise radikaalseks mõelda, ilma et oleks väliseid mõjutusi, välja arvatud sotsiaalmeedia, ning seda on keeruline tuvastada. Kuid tema peab seda siiski erandlikuks. „Üldiselt ei toimu radikaliseerumine eranditult veebis, tavaliselt on ka kontakt inimesega reaalses elus,” ütles ta. Kuid lisas siiski: „Me teame erandeid, kus inimene on radikaliseerunud väga kiiresti ja ainult sotsiaalmeedia toel.”

„Paljud põgenikud jõuavad siia Islamiriigi eest põgenedes ja kõlab paradoksaalselt, et nad lasevad end radikaliseerida inimestel, kelle eest on põgenenud. Kuid asi ei ole alati nii mustvalge ega loogiline. Minu arvates ei peaks me põgenike ees hirmu tundma,” ütles Reinelt, kes peab otsesemaks ohuks seda, et Würzburgi-suguseid rünnakuid võivad ära kasutada paremäärmuslased, kes omakorda islamiäärmuslasi veel rohkem üles ässitavad.

Kurjategijast saab terrorist

Põgenike abistamise keskuse Refugio München tegevdirektor Jürgen Soyer on aga arvamusel, et noorte põgenike radikaliseerumise küsimus ei ole eriti oluline. „Ikka ja jälle pole alaealised kindlad, kuhu nad siin maailmas kuuluvad. Aga selles pole neil vahet saksa alaealistega,” ütles ta Deutsche Wellele. Tema keskuses on viimase aasta jooksul saanud psühhoteraapiat umbes 180 alaealist põgenikku. „Kui nad saavad kätte tunde, et neil on koht ühiskonnas, ja kui nende eest hästi hoolt kantakse, siis ei kaldu nad radikaliseeruma,” oli Soyer optimistlik.

„See ei ole nii, nagu seda sageli esitatakse – et keegi muutub üha religioossemaks ja siis saab temast radikaal. Tegelikult on sageli nii, et kurjategijast saab terrorist,” ütles imaam Husamuddin. „Mida me teha saame? Ma oskan öelda ainult ühe meetodi. Me peame hoiduma jätmast muljet, et siia tulevad inimesed on soovimatud või et nad surutakse kõrvale. Me peame püüdma neid oma kogukondadesse vastu võtta.”

Saatjateta alaealiste põgenike liidu (BumF) andmeil oli jaanuari lõpu seisuga Saksamaal üle 60 000 alaealise, kes olid jõudnud riiki ilma vanema või muu täiskasvanuta. Enamik neist on 16–17-aastased. Eelmisel aastal esitasid sellised põgenikud või esitati nende nimel 14 500 asüülitaotlust, mida on kolm korda rohkem kui 2014. aastal. Peamiselt on üksikud alaealised pärit Afganistanist, Süüriast, Eritreast, Iraagist ja Somaaliast.

Kõigepealt võtab Saksamaale jõudnud alaealise enda hoole alla noorsooamet (Jugendamt) ja paigutab ta mõnda oma varjupaika. Noorsooamet esitab ka hooldaja määramise taotluse, mille otsustab kohus. Seejärel saab esitada asüülitaotluse, kuid on ka muid residendistaatuse variante, mida taotleda.

Tegelikult on protseduuris hulganisti probleeme. BumF-i nõuniku Nils Espenhorsti sõnul venib näiteks hooldaja määramise aeg pikaks, mistõttu asüülitaotluse esitamine viibib ja sealt edasi kulub omakorda liiga palju aega selle menetlemiseks. Kõik see tekitab Espenhorsti sõnul ebakindlust ja frustratsiooni. Raske ja aeganõudev on ka isikute vanuse määramine, millega tegeleb noorsooamet. Selleks kasutatakse eri võtteid alates lihtsalt nii-öelda pilgu peale heitmisest kuni näiteks hammaste ja luustiku seisundi järgi hindamiseni. Täiesti täpset teaduslikku vanuse määramise meetodit ei ole.

Islamistid ja džihaadituristid

Islamiste arvatakse Saksamaal olevat üle 43 000, hindab sisejulgeolekuteenistus BfV. Viimastel aastatel on nende hulk kindlasti suurenenud. Eriti järsult on suurenenud salafistide arv. Saksamaa salafistlikku liikumisse on haaratud umbes 8650 inimest.

Ent kriminaalpolitseiamet (BKA) on nimetanud Saksamaa aktiivsete salafistide arvuks 45 000 ja „terroristlikul areenil” aktiivseid olevat 1100. ­Ilmselt tõlgendatakse termineid erinevalt. BfV ja teiste julgeoleku­teenistuste hinnangul on Saksamaa islamistide seas laias laastus 11 000 isikut, kel võib olla terroristlikke kalduvusi. Neist 500 arvatakse olevat võimelised ja valmis terrorirünnakut sooritama. Üle 800 radikaalse islamisti on käinud Saksamaalt Süüria ja Iraagi lahingupiirkondades, kus paljud on ühinenud Islamiriigi terrorirühmitusega. Umbes ­kolmandik neist on naasnud Saksamaale. Teadaolevalt on 70 neist saanud välismaal võitluskogemuse.

BKA detsembrikuise raporti järgi oli Islamiriigi teenistuses surma saanud 130 Saksamaalt pärit nn džihaadituristi.

[kana tagumik]

http://majandus24.postimees.ee/3775055/ ... antsusmaal

kui ka luurejuhid peksavad nii haiget teksti, siis võib arvata, et immigratsiooni-multikulti-sallimise ametlikus poliitikas mingeid muutusi ei tule. Et moslemid vägistavad ja siis süüdi on kohalikud....

Luureid juhtivad ja suunavad tegelased on sündinud küünikud, pole vaja erilisi silmaklappe või ilmavaateid kahtlustada, seega siukse jama suust välja ajamiseks peavad olema paremad põhjused , kui lihtsalt "vasakpoolsus ja usk multikultismi"

[Kriku]

Ta ju ei öelnud, et kohalikud süüdi - või kui ütleski, pole tsiteeritud uudises seda kirjas. Ohuhinnangu poolest käib see jutt IMHO samasse ritta, nagu Hardo Aasmäe "mauride teine väljaajamine" ja paljude akf-ide arutlused.

[Kriku]

Uudiseid Rootsist:

Naiskolleegidega kätlemast keeldunud muhameedlane lasti töölt lahti.

"Islamiriigi tätoveeringuga" mees tõsteti lennukist maha.

Malmö tänavatel võib liikvel olla sarivägistaja.

[Kriku]

Mücheni tulistaja oli 1990-ndatel Saksamaal varjupaika saanud iraani šiiitide poeg, keda koolis kiusati traditsiooniliselt sunniitlike rahvuste esindajate poolt. Kas see fakt mängis otsustavat või üldse mingit rolli, ei ole teada.

[metroo]

Mücheni tulistaja oli 1990-ndatel Saksamaal varjupaika saanud iraani šiiitide poeg, keda koolis kiusati traditsiooniliselt sunniitlike rahvuste esindajate poolt. Kas see fakt mängis otsustavat või üldse mingit rolli, ei ole teada.

http://elu24.postimees.ee/3775649/munch ... 1460755265