www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Juul, 2019 6:13

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 82 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 02 Aug, 2016 0:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Veebr, 2012 14:49
Postitusi: 2043
Asukoht: Harjumaa
Kapten Trumm kirjutas:
Noh sellise serveriga sidestumisega käib kaasas ka jälgitav signaal seadmest tugijaamani, sestap ettevaatust nende nutiseadmetega.
Tõsi, eks neid imevõimeid on võimalik proovile panna sama lihtsalt kui droonikaamereid soojaveekottidega - lihtsalt mets tuleb täis poetada odavaid telefone, mis on seadistatud suvaliste ajavahemike järel kõnesid tegema. Mobiiltelefon ei ela vist üle kiirendust suurtükimürsu sees, muidu võiks lausa mingi eriotstarbelise mürsuga neid soovitud kohta toimetada (kui ma õigesti mäletan, siis nõuka suurtükiväe, sh ka D-30 relvastuses olid spetsiaalmürsud nt lendlehtede kohale toimetamiseks). :D

Elab küll üle, kui valada mingi süldilaadse möga sisse. Nt. ballistiline zhelee. Hulga lihtsam oleks muidugi droonilt neid külvata.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
GPS signaali saab edukalt segada vaid laiatarberiistade halvamiseks. Sõjanduslikud vidinad tarvitavad natuke teistmoodi antenne.
Ja see Krashuha või mis iganes segamisjaam venkudel, saab kohe laksu kui ennast sisse lülib. Ideaalne sihtmärk. Nagu suitsetav kindral snaiprile. :wink:

_________________
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 02 Aug, 2016 17:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9360
Asukoht: Metsas / Ämbris
Olen sellest siin erinevates teemades küll juba kirjutanud, aga kuna lausa eraldi teema tehti, siis...

*See, kui kiiresti GPS seade satilt või/ja tugijaamalt info kätte saab (nim. "initsialiseerimise aeg" - aeg mis kulub vastuvõtja (üldiselt n.ö. "külmalt") sisselülitamisest kuni esimese asukoha lugemi saamiseni), oleneb mitmetest teguritest, millest peamised on üldjuhul initsialiseerimise alguses nähtavate satellitide arv, nende signaali tugevus ja vastuvõtja tehnilised parameetrid ehk võimekus ja tundlikus.

Kui kasutatakse samaaegselt kombineerituna lisaks sattidele ka tugijaamade parandeid, siis lisaks veel ka tugijaamade võrgust/kaugusest vastuvõtjani ja tugijaamade signaali tugevusest.

Kuna nii A-GPS kui maapealsete tugijaamade paranditel baseeruv D-GPS jätab maha vastuvõtja asukoha väljapeilimist võimaldava "jälje", siis ma eeldan (minu meelevaldne arvamus), et MIL standardi riistad ei kasuta neid kui selleks puudub vajadus. Ma eeldan, et MIL riistad, mida ei taheta, et "oleks nähtavad", kasutavad passiivset signaalide vastuvõttu ainult sattidelt ja D-GPS paranditeks/täpsuse tõstmiseks samuti passiivset vastuvõttu geostatsionaarsetelt sattidelt (EGNOS;WAAS jms) (või siis ka passivseid parandeid maapealsetelt tugijaamadelt, kust andmeid ei taodelda, vaid saadakse pidevalt).

Lisaks siis aitab loobuda aktiivsest, kuid võimalikult kiirest ja täpsest "positsioneerimisseansist", erinevate kanalite (s.t. ka erinevate sageduste) kasutamine, mida nn "nutiseadmed" jms tsiviil-laiatarbekaup ei võimalda.

Veel on väga oluline nii initsialiseerimisaja lühendamisel, kui ka täpsuse suurendamisel, vastuvõtja võimekus töötada suurematel sagedustel (nn "refresh rate"), kus nt. 1 sekundis tehakse võimalikult palju sati signaali/edastatud andmete lugemisi (vähemalt 10 lugemist sekundis; tsiviil-nutid teevad üldjuhul 1 lugemise sekundis). + siis ohvkoos vastuvõtja antenni kvaliteet ja (GPS chips) tundlikkus (tsiviilnutidel suht madal, profiriistadel parajalt kõrge - liiga kõrge tundlikkus pole ka üldjuhul hea ja siis juba tulevad mängu lisaks "GPS Chips"-i kvaliteedile ka antenni ehitus ja seal kasutatavad materjalid ning lahendused).

Initsialiseerimisajast alates kusagil LK 22 ja edasi.
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y


Signaali segamisest.

Tavakasutuses olevad : L1 C/A; L1C; L1 C/A; L2C; L3; L4; L5 I/Q ja ilmselt ka n.n. "kommertskasutuses olevad kodeeritud (codeless/semi-codeless access) kanalid ja andmeedastusprotokollid (P(Y) ja Q5 kood) on suht lihtsasti "maha häkitavad". Mul puudub inf eraldi spetsiifiliste militaarkanalite kohta (arvan, et sellele vaatamata on need olemas, nagu ka GPS-ist, GLONASS-ist jms staisüsteemidest eraldiseisvad MIL satelliitsüsteemid - SDS/SDS2). Teada on vaid, et armee tarbeks edastatakse ka L1 ja L2 kanalitelt signaali teises kodeeringus ja sagedustel (M ehk M-code ja MNAV kood), mis on aga vastavalt krüptitud ja väidetavalt suhteliselt kõva jämmimiskindlusega.

Glonass kasutab tsiviilis (ja kindlasti teatud tasemeni ka militaarias) samuti L1;L2 ja L3 kanaleid, ning C/A ja P koode, kuid erinevaid sagedusi ja protokolle.
http://www.navipedia.net/index.php/GLONASS_Signal_Plan


Vastuvõtja avastamisest.

IMHO kui on võimalik hankida selline riistapuu, mis 100% kindlusega ainult passiivselt võtab signaale vastu, siis sellise asja väljapeilimine ei ole (vist?) eriti võimalik. Seda siis vastava seadmega nt. GPS signaale kasutades oma asukohta määrates.
AGA kas tsiviilikäibesse müüdavad seadmed on 100% passiivsena kasutatavad, öelda ei oska.
Telefonide puhul IMHO probleemne koht GPRS antennid, mis "jaamu otsivad". Kui see (ja vastav tarkvara) "vaikima sundida" ja kasutada ainult telefoni GPS antenni satiinfo vastuvõtuks, siis peaks saama riistapuu suht "passiivseks" muuta.

Kindlasti ei tohiks olla aktiveeritud A-GPS (kasutab telefoni antenni)
Kindlasti ei tohiks olla aktiveeritud maapealsete tugijaamade kommerts D-GPS (kasutab telefoni antenni/seadme raadioantenni) ja osad DGPS süsteemid kasutavad lisaks vastuvõtule ka andmete saatmist üle sattide.

Kasutada peaks saama probleemivabalt (ainult vastu võttes, kus andmete saamiseks pole vaja saata taotlust ja/või ennast identifitseerida) GPS/GLONASS jt GNSS süsteemide edastatavaid andmeid, s.h. üle sattide DGPS signaale (WAAS/EGNOS jms).

__________________________________________________________________________________________
Remark:
Maamõõdu riistad kasutavad reaalajas kiiret ja ülitäpset DGPS mõõtmist (nt.RTK;PPP jms), mitut kanalit korraga (L1;L2 kindlasti ja uuemad ka L5 jms kommertskanaleid), nii kood kui faasmõõtmist korraga, neil on spetsiaalne väliantenn (igal firmal oma eriehitusega ja kasutatavate materjalidega), võimekas väliarvuti koos kalli tarkvaraga teeb järeltöötluse kiirelt ja märkamatult kohapeal mõõtmise ajal, ning seepärast ka maksavad sellist kirvehinda. DGPS režiimis tänapäeval (nt. eestis, kus on korralik maapealsete baasjaamade võrk) peaks need kallima otsa riistad võimaldama asukohta määrata:
* ettevalmistatud mõõtmine, kus on mõõtmine planeeritud nii, et arvesse on võetud sattide nähtavust, nende asukohta (korrelatsioon), ionosfääri ja troposfääri olekut jms spetsiifikat - lausa sekundite jooksul paarist millimeetrist paari sentimeetrini lagedal ja paarikümnest sekundist paari minutini sama täpsus kinnisel maastikul.
* ettevalmistamata mõõtmine - lihtsalt lambist ajal kui on vaja, kasutades neid satte ja tingimusi, mis hetkel saadaval on - paari minutiga 0 kuni 20-30cm lagedal / 20-70cm kinnisel maastikul, või juba paarikümne minutilise punkti mõõdistuse jooksul lagedal 0 - 5-6cm / 10-50cm kinnisel maastikul.

Manus:
mõõtmismeetodite täpsus.png
mõõtmismeetodite täpsus.png [ 24.27 KB | Vaadatud 3851 korda ]


Militaarias IMHO sellist täpsust vaja ei ole (v.a. vbl mõned spetsiifilised relvasüsteemid ja/või olukorrad), ning peaks piisama ka ca 1m täpsusest (no või 1-3m igas olukorras). Selline täpsus on ilma järeltöötluseta täiesti saavutatav ka riistadega, mis ei kasuta maapealsete baasjaamade parandeid, ega "suhtle" n.ö. "väljapoole" (passiivsed tarbijad). Eelduseks on, et nad suudavad kasutada vähemalt L1 ja L2 kanaleid (vähemalt kahesageduslikud) ja/või lisaks ka WAAS/EGNOS jms parandeid statsionaarsetelt satelliitidelt. Seda kõike ei võimalda meil praegu veel paraku aga laiatarbe nutiseadmed.

Ja lisaks võimekusele täpselt töötada on militaarias oluline ka see, et kasutatavad signaalid poleks lihtsalt ja kergelt "mahahäkitavad". Selleks siis kasutatakse erinevaid lahendusi, mida tsiviilis keegi kasutada ei saa.


Hea ülevaade:
http://www.lr.ttu.ee/~eriklos/Kaeval.pdf

Performance and Jamming Test Results of a Digital Beamforming GPS Receiver
http://www.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a444521.pdf

Multi-beam antenna array for protecting GPS receivers from jamming and spoofing signals
US PATENT 20140035783 A1
https://www.google.ch/patents/US20140035783

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 13:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9360
Asukoht: Metsas / Ämbris
Räägime veel.... :D

Kõige lihtsam ja "madalam" tase on nutiseadmetes ja telefonides kasutatav "GPS" lahendus.
Üldiselt kasutatakse 1Hz "GPS Chips"-e (1 lugem sekundis), ühesageduslikke (ainult L1), pisike plaatantenn asub korpuses tagaküljes ja andmete töötlus tarkvara kasutab n.ö. "keskmise tulemi" arvutamist lähtuvalt kõikidest saadud andmetest (ei suuda selekteerida välja signaale, mis võivad olla tõenäoliselt vigased ja mõjutada täpsust halvemuse suunas / ei suuda eristada ka satelliite ja anda hinnanguid nende asukohale, et kas sobib või mitte. VDOP/HDOP/PDOP jms). Viimane omadus võib täpse positsioneerimise muuta hetkega (üli)valeks ka ainult tänu ühele "halvale" signaalile, mis satub osutama asukohta teistest asukohamäärangutest kõvasti eemale. Ehk siis siin on kaks probleemi : madal "gps chips"-i/antenni kvaliteet ja madal tarkvara kvaliteet. Praegu küll on märgata jõudsat paranemist "gps chips"-ide osas (üha enam leiab nutiseadmetes kasutamist suht kvaliteetne riistvara ja antennid), kuid kasutatav tarkvara pool põhimõtteliselt ei suuda ainult L1 kanalilt 1 lugemit sekundis tegeva riistvara vigu enam eriti paremaks muuta (oma osa ka selles, et üks nutiseade polegi mõeldud ainult posimiseks, positsioneerimisvõimekus on lihtsalt seadme üks lisa ja muud finktsioonid on tähtsamad). Siin on natuke võimalus ka androidi baasil tarkvara poole pealt nutiseadme täpsust parandada, sest on saadaval ka spetstarkvarasid selleks, kuid mingeid imesid loota ei maksa. Seepärast ongi mindud lihtsamat teed ja täpsust üritatakse sellistel seadmetel tõsta A-GPS tehnoloogiat kasutades.


Edasi järgmine tasand täpsuse tagaajamisel võiks olla nutisedmega koos kasutatav parema kvaliteediga vastuvõtja (antenn/GPS chips/data logger). See küll ei neutraliseeri tarkvara alavõimekuse puudujääke, kuid võimaldab siiski tõsta täpsust ja kvaliteeti protsessi esimeses otsas ehk signaalide vastuvõtul.
Siin viewtopic.php?p=469911#p469911 ma kirjutasin täpsuse tõstmise võimalustest eraldiseisvate pisikeste BT satiantennidega (ingl.k. nimetatakse üldjuhul neid "GPS data logger"-iks), mis kasutavad ainult ühte sagedust/kanalit L1, kuid lisaks ka D-GPS (SBAS) parandeid statsionaarsetelt satelliitidelt. Üldiselt siis nutidega täpsust, kiiret initsialiseerimist ja võimekust ka paksus metsas võimalikult täpselt töötada taga ajades, peaks selline ühesageduslik L1 vastuvõtja olema vähemalt 10Hz (10 lugemit sekundis) + WAAS/EGNOS DGPS ehk SBAS võimekusega (suudab vastu võtta ja asukohta parandada kasutades geostatsionaarsete satelliitide infi). Antud isendite puhul (ka koos nutisedmega kasutades) räägime me täpsusest 3-5m enam-vähem igal ajal või 0-3m heades (ideaal) tingimustes. Andmete järeltöötlust üldjuhul teha ei saa, kuid paremad ja kallimad vastuvõtjad peaks suutma ise autonoomselt juba otsustada, milliste sattide signaale vastu võtta ja milliseid mitte, et täpsus kannataks võimalikult vähe. Selliste riistadega on ka igasugused androidi spetsiaalsed lisatarkvarad võimekamad ja koostöös võib saada vägagi hea tulemuse.


Siia vahele kusagile jäävad nüüd spetsiaalsed naviseadmed, sest neid on odavamas otsas "nutidega" võrreldavas klassis ja kallimas otsas "GIS"-dega võrreldavas klassis. Kiirus (1Hz-5Hz-10Hz) ja SBAS/DGPS võimekus võivad erinevatel isenditel küll erineda, aga paraku on nad valdavas enamuses kõik siiski vaid ühesageduslikud L1 kanalil töötavad.


Nüüd sammuke veel edasi sellest oleks kahesageduslik L1/L2 (või ka mitmesageduslik L1/L2/L5) positsioneerimisseade, või eraldiseisev L1/L2 antenn (data logger). Viimast (eraldi BT antenni/vastuvõtjat) saaks kasutada ka nutiseadmega. Kõvemad firmad on hakanud selliste L1/L2 antennide kasutamiseks koos androidi nutidega pakkuma ka vastavat spets tarkvara (nt. Trimble RTX Android; EGNOS SDK; Trimble Leap ja DL; RTK GPS koos NTRIP kliendiga; X-PAD Android jms).

Sellised riistapuud (käsi gis gps-id) kannavad üldjuhul lisanimetust/klassifikaatorit "GIS" (Geographic Information Systems, ehk geoinfosüsteemi riistad). Antud isendite puhul räägime me täpsusest 0 - 3m või ka 0-1m või ka 0-0,5m või ka 1-3m (olenevalt tootjast ja riistapuust) n.ö. "iga ilmaga". Andmete järeltöötlusega võimalik saavutada tagatud täpsus üldjuhul keskmiselt 10cm-30cm (ideaalis 0-10cm / rasketes tingimustes 0-50cm). Heades tingimustes ei eksi need riistad üldiselt rohkem kui 0-1m, kallimad mitte üle 50-60cm. Ja seda n.ö. kiirelt mõõtes - mida kauem paigal asukohta mõõta, seda täpsemaks läheb. Osadel on võimekus kasutada ka maapealsete D-GPS tugijaamade parandeid (siis on täpsus pea alati 0-20-30cm). Sagedused jäävad enamasti 10Hz (10 lugemit sekundis) kanti, kuid on ka 1Hz (1 lugem sekundis) riistu. Viimased (1Hz riistad) on mõeldud GIS andmete kogumiseks siis, kui seistakse kauem paigal ja liikumine on aeglane/vähene.

Tootjad haibivad võimekuse alati muidugi üles, lubades täpsust sentimeetrites, aga sellesse tuleks suhtuda teatud reservatsiooniga - tootja presenteerib üldjuhul alati võimekust seadme ideaaltingimustes kasutamisel.
Enimlevinud MIL riistad (enimlevinud selles mõttes, et on antud nt. üksikvõitleja tasemele kasutada) peaks olema nendega umbestäpselt ühte klassi ja suht analoogsed. Lisaks siis asjaolu, et GIS riistad, nagu ka MIL riistad, peaks kõik olema ka tolmu, põrutus ja veekindlad, ning neil on enamusel võimalus külge ühendada ka väliantenni.
Ja hinnad tõusevad ka muidugi kohe mitmekordseks.

Mõned kahesageduslikud (L1/L2) GIS "käsigepsud":
SXPro RTK
Leica Zeno 20
Hi-Target Qstar 8 (hiinakas)

ja ka nt üks ühesageduslik L1 GIS riistapuu, mis tootja sõnul võimaldab samuti suurt täpsust
Ashtech SPECTRA PRECISION MOBILEMAPPER 20



Veel edasi, millega kannatab juba ka maamõõdutöid/geodeesiat teha, on GPS/GIS sedamed, mis lisaks mitmele kanalile (L1/L2) ja WAAS/EGNOS paranditele, on võimelised kasutama ka maapealsete tugijaamade ülitäpseid DGPS parandeid. Neil on küljes ka raadiojaamad ja datamodemid. Selliste riistade seas kohtame juba ka nt. 100Hz kiirusel töötavaid isendeid (100 lugemit sekundis :shock: ), aga enamus neist jäävad siiski 5Hz kuni 20Hz vahele (see on piisav, sest kõrge täpsus tuleb siin juba riistvara ja tarkvara teistelt tasanditelt, mitte enam suuremast lugemite/andmete arvust tingituna). Sellistel riistapuudel on juba kõikidel võimalus külge ühendada eraldiseisvat tundlikumat ja täpsemat väliantenni (needsamad statiivi/saua otsas "taldrikud", nagu ksf Trumm eelmisel lehel mainis), kas siis kaabliga, või ka BT ühendusega.

Näiteks üks käsiseade: CHC LT500H GNSS GIS Handheld Receiver, Handheld gps surveying.
Võimekus võtta vastu satisüsteemide signaale: GPS, GLONASS, Beidou, Galileo, SBAS (ehk WAAS/EGNOS DGPS)
L1/L2/SBAS
http://chcnav.en.alibaba.com/product/60 ... eying.html



No ja nimekirja lõpetavad täisprofid ülitäpsed geodeesiariistad ja GNSS komplektid.
Neil on tänapäeval küljes juba terve nimekiri "lisasid", mida tavakasutaja, kes tahaks lihtsalt oma asukohta võimalikult täpselt määrata ja kaarte ekraanil liigutada, iialgi ei kasutaks. Täiskomplektide keskmised hinnad kvaliteettoodetel jäävad 20 000 - 30 000 EUR vahele. Komplekti kuuluvad üldjuhul 1 või 2 antenni (+kaablid, laadijad, statiivid, sauad jms); väliarvuti(d); tarkvara väliarvutile ja lauaarvutile. "Säästukomplekti" võib saada ka ~10 000 või 10 000+ EUR-iga. Hiinakaid vanemal tehnoloogial põhinevaid (tihti ainult L1 ühesageduslikud, mis vajavad ühe punkti mõõtmiseks koha peal paigal seismist ca pool tundi) pidavat saama ka 5000 või 6000 ja edasi hinnaga + saatekulud Hiinast.

GNSS Zenith25 Pro
GNSS Zenith35
Leica Viva Gs08
Leica Viva Gs10/Gs15
Rendihinnad



Kokkuvõtteks.

Asukoha määramiseks talutava täpsusega (ca 1m +/-) ei ole vaja riistu, mis on mõeldud mõõtmisteks.
Seepärast tuleks alati, kui jutt läheb positsioneerimisele ja enda asukoha määramisele, jätta aruteludest välja need geodeesiariistad. Ja pole ka mõtet nende täpsusega muid riistapuid võrrelda.

Ma ise loen piisavaks täpsuseks maastikul liikudes 1-3 meetrist täpsust, mis on enamus olukordades täiesti piisav. 10m täpsusega on nii ja naa, oleneb milleks vaja. Üle selle on juba n.ö. "jama" ja kõlbab nt. autoga sõitmisel õige teeotsa otsimisel või võõral maastikul seenel käimiseks 8)

Sellise tinglikult hea (alla 10m enam-vähem igasugustes tingimustes) tulemuse saab tsiviilis niisiis näiteks GIS riistu kasutades. Aga need on suht kallid, et ainult lõbupärast osta.
Mina ei ole raha peale tige ja olen leidnud asenduseks odavama variandi, kasutades MIL standarditele vastavat nutiseadet (vee, tolmu, kukkumiskindel vähemalt IP67/810G nutitelefoni) ja eraldi pisikest BT 10Hz L1/SBAS/DGPS "GPS logerit"/antenni ja androidi vabavara kogu kupatuse juhtimiseks/koostöötamiseks. Täpsus ei jää alla ühesageduslikele (L1) GIS seadmetele ja isegi mõnele kahesageduslikule (L1/L2) seadmele, kus kõik ühes korpuses ühe GNSS seadmena koos on.

Androidi nutitelefoni vms nutiseadet on võimalik ka "rootida", et pääseda ligi tehase seadetele, ning vajadusel mõned asjad "kinni keerata". Seda siis juhul, kui oleks vaja ennast n.ö. võimalikult "nähtamatuks" teha.

Mis puudutab MIL kasutust ja näiteks objektidele koordinaatide määramist (no nt. sihtmärgi asukoha tuvastamist jms), siis IMHO on selleks kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust:
1. Nt. tulejuht määrab kõigepealt võimalikult täpselt enda koordinaadid maastikul ja siis enda asukohast tulenevalt määratakse/arvutatakse sihtmärgi koordinaadid.
2. Kui nt. tulejuht suudab elektroonilise kaardi oma asukohaga kokku viia (suudab tuvastada oma asukoha kasvõi enam-vähem eletroonilisel kaardil ehk leiab ennast kaardil ülesse) ja kasutada on ka maastikul ja kaardil üheselt kokkuviidavad/tuvastatavad objektid (no asustatud punktis nt. ehitised; maastikul nt. teed, veekogud, lagendikud jms, hea kvaliteediga aerofotosid alusena kasutades isegi langenud puud või üksikud teistest veidi eraldiseisvad puud), siis on võimalik elektroonilisel kaardil ilma GPS-ita määrata oskuslikul kasutamisel sihtmärgi koordinaadid täpsemalt ja kõvasti kiiremini, kui paberkaardil.

Viimane variant on muidugi keeruline mõnes totaalses võsas, või 200ha suuruses ühtlases männimetsas 8)

Kindlasti AGA ei tohiks selleks kasutada nn default sedistusega "tsiviilnutisid", kui need ei ole kindlalt ja üheselt ära kohitsetud, või teatud asjad kindlalt kinni keeratud.
See "UKR kogemus" ilmselt räägib just nendest igasugustest tsiviilnutidest, mida UKR võitlejad on agarad kasutama. Ja ma kahtlustan millegi pärast, et seal UKR-id mitte lihtsalt ei kasuta "tsiviilnutisid" nt. eelinstallitud kaartidega offlines, vaid igasugu GoogleMapse jms online jura. Selline andmete liiklus on kohe vastasel näha ja tuvastatav (eriti online kaartide pidev liigutamine nutiseadmes ja igasuguste A-GPS-ide kasutamine). Meil siin on näiteks ülihea võimalus kasutada kasvõi väga hea kvaliteediga Maa-ameti aero/ortofotosid offline, mis on tsiviilis saadaval (eks EKV-e tarbeks toodetakse ka muid häid aluseid). kahtlen, kas UKR-idel on üldse head alternatiivi sellele samasele GoogleMapsi aerofotole (ma kujutan millegi pärast ette, et neil on tihtipeale tavavõitleja/väiksema allüksuse tasemel võimalik saada kõige kvaliteetsemat ja ajakohasemat GNSS/GEO/TOPO infi äkki just GoogleMapsist, mitte oma vastavatest ametkondadest või kasvõi näiteks USA satipilte). Ja siis on valida, kas vana topokaart paberil, või GoogleMapsi aerofoto nutiseadmes.

Viimane arvamus võib olla ka jama. Mul pole teadmisi UKR armee kaardi- ja positsioneerimisemajandusest hetkel, ning selle valdkonna kvaliteedist ja digivõimekusest.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 15:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Jaan, 2014 11:51
Postitusi: 248
See võib küll teemast välja minna, aga 4g pulgaga läppar. Kui lihtne selle asukoha väljapeilimine on, mis saadab ühte serverisse andmeid. Näiteks pilte.

_________________
Puhkeala on selline koht, kuhu sa mataks l*tsi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 15:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 864
TangoViktor kirjutas:
See võib küll teemast välja minna, aga 4g pulgaga läppar. Kui lihtne selle asukoha väljapeilimine on, mis saadab ühte serverisse andmeid. Näiteks pilte.
Netipulk on nagu mobiil - suhtleb üsna palju mastiga. Ukrainas on venelased mobiilid üsna kergesti üles leidnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 16:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2005 16:52
Postitusi: 1374
Asukoht: Pärnu
TangoViktor kirjutas:
See võib küll teemast välja minna, aga 4g pulgaga läppar. Kui lihtne selle asukoha väljapeilimine on, mis saadab ühte serverisse andmeid. Näiteks pilte.


Kui kangesti tahad saata siis meediumiks olgu vask või fiiber. Või ehitad oma, piisavalt tiheda, silmusvõrgu(ingl.k. mesh network). Või muudad pidevalt läpaka asukohta(pildistamise puhul pole see ilmselt võimalik) ning saadad andmeid võimalikult väikeses mahus.
Võimalik ka, et vastaspool ei luura satelliittelefonide järgi nii hoolsalt, kuigi selle peale lootma ei saa jääda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 19:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9360
Asukoht: Metsas / Ämbris
Nutimobladest paranoiliselt ja vähem paranoiliselt...

Tsiteeri:
The NSA has a diverse range of surveillance capabilities—from monitoring Google Maps use to sifting through millions of phone call records and spying on Web searches. But it doesn’t end there. The agency can also track down the location of a cellphone even if the handset is turned off, according to a new report.

http://www.slate.com/blogs/future_tense ... d_off.html

Tsiteeri:
Normally, turning a cell phone off cuts the connection to towers, effectively taking it off the grid and making it only traceable to the last point it was connected. The Post article doesn't explain exactly how the NSA accomplishes it, but other incidents over the past half-decade offer a few indications of how this might be done.

The FBI's use, in which cell phones' microphones were remotely activated to record conversations (even with the phones turned off), probably had some bearing on Snowden's request that journalists power down their phones and place them in the fridge.

https://www.techdirt.com/articles/20130 ... tion.shtml


Tsiteeri:
No, the NSA can't track phones when they are "off"
According to recent stories, the NSA can track a mobile phone even when it's turned off. This isn't true -- at least, it's not what you think. It depends upon your definition of "off", "track", and "phone".

http://blog.erratasec.com/2013/07/no-ns ... n-off.html

Nii, et segane värk sellega....

Aga kui see tõsi on ja isegi OFF režiimis on võimalik "telefone skännida", siis ilmselt oleks ON režiimis (ka nn "lennurežiimis" vms "vaikses režiimis") alati kuivem ja puhtam tunne, kui positsioneerimine käiks (nt. sõja olukorras) turvaliste spetsiaalsete positsioneerimisseadmetega, mis ei ole tegelikult telefoniks, või läbi GPRS võrgu netitarbimiseks mõeldud.

********

GNSS/GPS militaarsesse teemasse ka ühte koma teist veel.

Tsiteeri:
Abstract -- Cross-correlation of unknown encrypted signals between two Global Navigation Satellite System (GNSS) receivers is used for spoofing detection of publicly-known signals. This detection technique is one of the strongest known defenses against sophisticated spoofing attacks if the defended receiver has only one antenna. The attack strategy of concern overlays false GNSS radio-navigation signals on top of the true signals.

The false signals increase in power, lift the receiver tracking loops off of the true signals, and drag the loops and the navigation solution to erroneous, but consistent results. This paper uses hypothesis testing theory to develop a codeless cross-correlation detection method for use in inexpensive, narrow-band civilian GNSS receivers.

The detection method is instantiated by using the encrypted military GPS P(Y) code on the L1 frequency in order to defend the publicly-known civilian GPS C/A code. Successful detection of spoofing attacks is demonstrated by off-line processing of recorded RF data from narrow-band 2.5 MHz RF front-ends, which attenuate the wide-band P(Y) code by 5.5 dB.

The new technique can detect attacks using correlation intervals of 1.2 sec or less.
Index terms -- GPS, Global Navigation Satellite System, spoofing detection, hypothesis testing.....

https://gps.mae.cornell.edu/psiaki_etal ... ec2011.pdf


Tsiteeri:
Norton Schwartz, where he said “GPS signals are particularly vulnerable in time of war since enemies know of the reliance U.S. forces place on its highly accurate signal.” Schwartz said the military must find alternatives to GPS when operating in denied environments because of the system’s vulnerabilities.

“Schwartz’s call is driven by serious threats to GPS, according to officials familiar with the issue who would not discuss current threats in detail but confirmed that GPS has been jammed or interfered with recently,”

http://www.defensetech.org/2010/06/02/o ... en-hacked/


Öökapinurgale ka lugemist :D

Mitigating the Threat of GPS Jamming Anti-Jam Technology
NovAtel White Paper – June 2012
http://www.novatel.com/assets/Documents ... -paper.pdf

The Global Positioning System: Assessing ... - RAND Corporation
https://www.rand.org/content/dam/rand/p ... 4.sec3.pdf

Richard J. Dunn, III : Blue Force Tracking
The Afghanistan and Iraq Experience and Its Implications for the U.S. Army
http://www.northropgrumman.com/aboutus/ ... -exper.pdf

10 GPS Vulnerabilities
by Lieutenant Colonel Thomas K. Adams, US Army, Retired
http://www.c4i.org/gps-adams.html

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 21:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3747
Ma huvi pärast mõtlen, et kas vastupidise tee valimine, st. signaali peitmise asemel võimalikult palju signaalitekitajaid aktiveerida, oleks perspektiivikas idee? Näiteks linnas võib vabalt igasuguseid signaale nii palju olla, et ühe konkreetse sihtmärgi leidmine muutuks keerukaks.

Ja nalja pärast... mis saaks kui nt. märgistamiste käigus kinnitada metsloomadele telefoni signaali imiteerivad seadmed? :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 21:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr, 2015 20:33
Postitusi: 102
Asukoht: Anelema
Mul tekkis ka küsimus - kui turvalised on Garmini randmegepsud Foretrex/Tactix? Kavatsesin soetada, aga nüüd hakkasin kahtlema... Soetada ikka selle mõttega, et on abiks kui rauda vihisema hakkab.
Tänud ette :-)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 22:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Sept, 2015 15:15
Postitusi: 112
M.R. kirjutas:
Mul tekkis ka küsimus - kui turvalised on Garmini randmegepsud Foretrex/Tactix? Kavatsesin soetada, aga nüüd hakkasin kahtlema... Soetada ikka selle mõttega, et on abiks kui rauda vihisema hakkab.
Tänud ette :-)

Kuni SIM sisse ei käi, pole probleemi. Kuigi õige pea pole eemaldatava SIM'i olemasolu ka enam eriline argument... Nutikellad just peamise sihtmärgina.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 03 Aug, 2016 23:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Black kirjutas:
M.R. kirjutas:
Mul tekkis ka küsimus - kui turvalised on Garmini randmegepsud Foretrex/Tactix? Kavatsesin soetada, aga nüüd hakkasin kahtlema... Soetada ikka selle mõttega, et on abiks kui rauda vihisema hakkab.
Tänud ette :-)

Kuni SIM sisse ei käi, pole probleemi. Kuigi õige pea pole eemaldatava SIM'i olemasolu ka enam eriline argument... Nutikellad just peamise sihtmärgina.


... ja kui WiFi märget kusagil peal ei ole. Bluetooth pole oluline - seda kaugelt ei näe.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2016 1:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2005 16:52
Postitusi: 1374
Asukoht: Pärnu
nimetu kirjutas:
Ma huvi pärast mõtlen, et kas vastupidise tee valimine, st. signaali peitmise asemel võimalikult palju signaalitekitajaid aktiveerida, oleks perspektiivikas idee? Näiteks linnas võib vabalt igasuguseid signaale nii palju olla, et ühe konkreetse sihtmärgi leidmine muutuks keerukaks.

Ja nalja pärast... mis saaks kui nt. märgistamiste käigus kinnitada metsloomadele telefoni signaali imiteerivad seadmed? :lol:


Eks ikka abiks. Küsimus on selles, kes selle kinni maksab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2016 9:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26199
Olete te kindlad, et GPS (ilma SIM-ita) on ikka avastamatu?
Kuidas politsei suudab autost eemal avastada radaridetektorit, mis on ka 100% passiivne seade? Olete mõelnud?

Praegu põhineb see avastamatuse teooria üksnes sellele, et seade ei kiirga midagi välja.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2016 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Kapten Trumm kirjutas:
Olete te kindlad, et GPS (ilma SIM-ita) on ikka avastamatu?
Kuidas politsei suudab autost eemal avastada radaridetektorit, mis on ka 100% passiivne seade? Olete mõelnud?

Praegu põhineb see avastamatuse teooria üksnes sellele, et seade ei kiirga midagi välja.


Radaridetektoreid on kahte sorti. Ühed on passiivsed (sisuliselt teatavad, et "mind mõõdeti" ja on sestap üsna kasutud). Teised on jammerid. Raadiovastuvõtja omamist ei saa sul keegi tuvastada. Jammeriga on teine lugu. Enamus müügil olevaid seadmeid kannavad nime detektor aga on tõenäoliselt hoopis jammerid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arutelu GPSi üle..
PostitusPostitatud: 04 Aug, 2016 10:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2005 16:52
Postitusi: 1374
Asukoht: Pärnu
Kapten Trumm kirjutas:
Olete te kindlad, et GPS (ilma SIM-ita) on ikka avastamatu?
Kuidas politsei suudab autost eemal avastada radaridetektorit, mis on ka 100% passiivne seade? Olete mõelnud?

Praegu põhineb see avastamatuse teooria üksnes sellele, et seade ei kiirga midagi välja.


Minu arusaamist mööda peatab politsei auto oma tunde alusel(sõitsid 200km/h ja järsku tõmbasid kiiruse 90 peale), seda siis kui tegu on detektoriga. Kui tegu on jammeriga siis näeb politsei seda oma radarilt(ilmselt mingite häirete kujul). Tõttöelda, ma ei tea, mismoodi politsei kiirusemõõtjad töötavad kuid nende vastane tehnika peaks töötama vaid siis kui politsei kasutab Doppleri effektil põhinevaid seadmeid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 82 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt