Räägime veel....
Kõige lihtsam ja "madalam" tase on nutiseadmetes ja telefonides kasutatav "GPS" lahendus.
Üldiselt kasutatakse 1Hz "GPS Chips"-e (1 lugem sekundis), ühesageduslikke (ainult L1), pisike plaatantenn asub korpuses tagaküljes ja andmete töötlus tarkvara kasutab n.ö. "keskmise tulemi" arvutamist lähtuvalt kõikidest saadud andmetest (ei suuda selekteerida välja signaale, mis võivad olla tõenäoliselt vigased ja mõjutada täpsust halvemuse suunas / ei suuda eristada ka satelliite ja anda hinnanguid nende asukohale, et kas sobib või mitte. VDOP/HDOP/PDOP jms). Viimane omadus võib täpse positsioneerimise muuta hetkega (üli)valeks ka ainult tänu ühele "halvale" signaalile, mis satub osutama asukohta teistest asukohamäärangutest kõvasti eemale. Ehk siis siin on kaks probleemi : madal "gps chips"-i/antenni kvaliteet ja madal tarkvara kvaliteet. Praegu küll on märgata jõudsat paranemist "gps chips"-ide osas (üha enam leiab nutiseadmetes kasutamist suht kvaliteetne riistvara ja antennid), kuid kasutatav tarkvara pool põhimõtteliselt ei suuda ainult L1 kanalilt 1 lugemit sekundis tegeva riistvara vigu enam eriti paremaks muuta (oma osa ka selles, et üks nutiseade polegi mõeldud ainult posimiseks, positsioneerimisvõimekus on lihtsalt seadme üks lisa ja muud finktsioonid on tähtsamad). Siin on natuke võimalus ka androidi baasil tarkvara poole pealt nutiseadme täpsust parandada, sest on saadaval ka spetstarkvarasid selleks, kuid mingeid imesid loota ei maksa. Seepärast ongi mindud lihtsamat teed ja täpsust üritatakse sellistel seadmetel tõsta A-GPS tehnoloogiat kasutades.
Edasi järgmine tasand täpsuse tagaajamisel võiks olla nutisedmega koos kasutatav parema kvaliteediga vastuvõtja (antenn/GPS chips/data logger). See küll ei neutraliseeri tarkvara alavõimekuse puudujääke, kuid võimaldab siiski tõsta täpsust ja kvaliteeti protsessi esimeses otsas ehk signaalide vastuvõtul.
Siin
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p469911 ma kirjutasin täpsuse tõstmise võimalustest eraldiseisvate pisikeste BT satiantennidega (ingl.k. nimetatakse üldjuhul neid "GPS data logger"-iks), mis kasutavad ainult ühte sagedust/kanalit L1, kuid lisaks ka D-GPS (SBAS) parandeid statsionaarsetelt satelliitidelt. Üldiselt siis nutidega täpsust, kiiret initsialiseerimist ja võimekust ka paksus metsas võimalikult täpselt töötada taga ajades, peaks selline ühesageduslik L1 vastuvõtja olema vähemalt 10Hz (10 lugemit sekundis) + WAAS/EGNOS DGPS ehk SBAS võimekusega (suudab vastu võtta ja asukohta parandada kasutades geostatsionaarsete satelliitide infi). Antud isendite puhul (ka koos nutisedmega kasutades) räägime me täpsusest 3-5m enam-vähem igal ajal või 0-3m heades (ideaal) tingimustes. Andmete järeltöötlust üldjuhul teha ei saa, kuid paremad ja kallimad vastuvõtjad peaks suutma ise autonoomselt juba otsustada, milliste sattide signaale vastu võtta ja milliseid mitte, et täpsus kannataks võimalikult vähe. Selliste riistadega on ka igasugused androidi spetsiaalsed lisatarkvarad võimekamad ja koostöös võib saada vägagi hea tulemuse.
Siia vahele kusagile jäävad nüüd spetsiaalsed naviseadmed, sest neid on odavamas otsas "nutidega" võrreldavas klassis ja kallimas otsas "GIS"-dega võrreldavas klassis. Kiirus (1Hz-5Hz-10Hz) ja SBAS/DGPS võimekus võivad erinevatel isenditel küll erineda, aga paraku on nad valdavas enamuses kõik siiski vaid ühesageduslikud L1 kanalil töötavad.
Nüüd sammuke veel edasi sellest oleks kahesageduslik L1/L2 (või ka mitmesageduslik L1/L2/L5) positsioneerimisseade, või eraldiseisev L1/L2 antenn (data logger). Viimast (eraldi BT antenni/vastuvõtjat) saaks kasutada ka nutiseadmega. Kõvemad firmad on hakanud selliste L1/L2 antennide kasutamiseks koos androidi nutidega pakkuma ka vastavat spets tarkvara (nt. Trimble RTX Android; EGNOS SDK; Trimble Leap ja DL; RTK GPS koos NTRIP kliendiga; X-PAD Android jms).
Sellised riistapuud (käsi gis gps-id) kannavad üldjuhul lisanimetust/klassifikaatorit "GIS" (Geographic Information Systems, ehk geoinfosüsteemi riistad). Antud isendite puhul räägime me täpsusest 0 - 3m või ka 0-1m või ka 0-0,5m või ka 1-3m (olenevalt tootjast ja riistapuust) n.ö. "iga ilmaga". Andmete järeltöötlusega võimalik saavutada tagatud täpsus üldjuhul keskmiselt 10cm-30cm (ideaalis 0-10cm / rasketes tingimustes 0-50cm). Heades tingimustes ei eksi need riistad üldiselt rohkem kui 0-1m, kallimad mitte üle 50-60cm. Ja seda n.ö. kiirelt mõõtes - mida kauem paigal asukohta mõõta, seda täpsemaks läheb. Osadel on võimekus kasutada ka maapealsete D-GPS tugijaamade parandeid (siis on täpsus pea alati 0-20-30cm). Sagedused jäävad enamasti 10Hz (10 lugemit sekundis) kanti, kuid on ka 1Hz (1 lugem sekundis) riistu. Viimased (1Hz riistad) on mõeldud GIS andmete kogumiseks siis, kui seistakse kauem paigal ja liikumine on aeglane/vähene.
Tootjad haibivad võimekuse alati muidugi üles, lubades täpsust sentimeetrites, aga sellesse tuleks suhtuda teatud reservatsiooniga - tootja presenteerib üldjuhul alati võimekust seadme ideaaltingimustes kasutamisel.
Enimlevinud MIL riistad (enimlevinud selles mõttes, et on antud nt. üksikvõitleja tasemele kasutada) peaks olema nendega umbestäpselt ühte klassi ja suht analoogsed. Lisaks siis asjaolu, et GIS riistad, nagu ka MIL riistad, peaks kõik olema ka tolmu, põrutus ja veekindlad, ning neil on enamusel võimalus külge ühendada ka väliantenni.
Ja hinnad tõusevad ka muidugi kohe mitmekordseks.
Mõned kahesageduslikud (L1/L2) GIS "käsigepsud":
SXPro RTK
Leica Zeno 20
Hi-Target Qstar 8 (hiinakas)
ja ka nt üks ühesageduslik L1 GIS riistapuu, mis tootja sõnul võimaldab samuti suurt täpsust
Ashtech SPECTRA PRECISION MOBILEMAPPER 20
Veel edasi, millega kannatab juba ka maamõõdutöid/geodeesiat teha, on GPS/GIS sedamed, mis lisaks mitmele kanalile (L1/L2) ja WAAS/EGNOS paranditele, on võimelised kasutama ka maapealsete tugijaamade ülitäpseid DGPS parandeid. Neil on küljes ka raadiojaamad ja datamodemid. Selliste riistade seas kohtame juba ka nt. 100Hz kiirusel töötavaid isendeid (100 lugemit sekundis
), aga enamus neist jäävad siiski 5Hz kuni 20Hz vahele (see on piisav, sest kõrge täpsus tuleb siin juba riistvara ja tarkvara teistelt tasanditelt, mitte enam suuremast lugemite/andmete arvust tingituna). Sellistel riistapuudel on juba kõikidel võimalus külge ühendada eraldiseisvat tundlikumat ja täpsemat väliantenni (needsamad statiivi/saua otsas "taldrikud", nagu ksf Trumm eelmisel lehel mainis), kas siis kaabliga, või ka BT ühendusega.
Näiteks üks käsiseade: CHC LT500H GNSS GIS Handheld Receiver, Handheld gps surveying.
Võimekus võtta vastu satisüsteemide signaale: GPS, GLONASS, Beidou, Galileo, SBAS (ehk WAAS/EGNOS DGPS)
L1/L2/SBAS
http://chcnav.en.alibaba.com/product/60 ... eying.html
No ja nimekirja lõpetavad täisprofid ülitäpsed geodeesiariistad ja GNSS komplektid.
Neil on tänapäeval küljes juba terve nimekiri "lisasid", mida tavakasutaja, kes tahaks lihtsalt oma asukohta võimalikult täpselt määrata ja kaarte ekraanil liigutada, iialgi ei kasutaks. Täiskomplektide keskmised hinnad kvaliteettoodetel jäävad 20 000 - 30 000 EUR vahele. Komplekti kuuluvad üldjuhul 1 või 2 antenni (+kaablid, laadijad, statiivid, sauad jms); väliarvuti(d); tarkvara väliarvutile ja lauaarvutile. "Säästukomplekti" võib saada ka ~10 000 või 10 000+ EUR-iga. Hiinakaid vanemal tehnoloogial põhinevaid (tihti ainult L1 ühesageduslikud, mis vajavad ühe punkti mõõtmiseks koha peal paigal seismist ca pool tundi) pidavat saama ka 5000 või 6000 ja edasi hinnaga + saatekulud Hiinast.
GNSS Zenith25 Pro
GNSS Zenith35
Leica Viva Gs08
Leica Viva Gs10/Gs15
Rendihinnad
Kokkuvõtteks.
Asukoha määramiseks talutava täpsusega (ca 1m +/-) ei ole vaja riistu, mis on mõeldud mõõtmisteks.
Seepärast tuleks alati, kui jutt läheb positsioneerimisele ja enda asukoha määramisele, jätta aruteludest välja need geodeesiariistad. Ja pole ka mõtet nende täpsusega muid riistapuid võrrelda.
Ma ise loen piisavaks täpsuseks maastikul liikudes 1-3 meetrist täpsust, mis on enamus olukordades täiesti piisav. 10m täpsusega on nii ja naa, oleneb milleks vaja. Üle selle on juba n.ö. "jama" ja kõlbab nt. autoga sõitmisel õige teeotsa otsimisel või võõral maastikul seenel käimiseks
Sellise tinglikult hea (alla 10m enam-vähem igasugustes tingimustes) tulemuse saab tsiviilis niisiis näiteks GIS riistu kasutades. Aga need on suht kallid, et ainult lõbupärast osta.
Mina ei ole raha peale tige ja olen leidnud asenduseks odavama variandi, kasutades MIL standarditele vastavat nutiseadet (vee, tolmu, kukkumiskindel vähemalt IP67/810G nutitelefoni) ja eraldi pisikest BT 10Hz L1/SBAS/DGPS "GPS logerit"/antenni ja androidi vabavara kogu kupatuse juhtimiseks/koostöötamiseks. Täpsus ei jää alla ühesageduslikele (L1) GIS seadmetele ja isegi mõnele kahesageduslikule (L1/L2) seadmele, kus kõik ühes korpuses ühe GNSS seadmena koos on.
Androidi nutitelefoni vms nutiseadet on võimalik ka
"rootida", et pääseda ligi tehase seadetele, ning vajadusel mõned asjad "kinni keerata". Seda siis juhul, kui oleks vaja ennast n.ö. võimalikult "nähtamatuks" teha.
Mis puudutab MIL kasutust ja näiteks objektidele koordinaatide määramist (no nt. sihtmärgi asukoha tuvastamist jms), siis IMHO on selleks kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust:
1. Nt. tulejuht määrab kõigepealt võimalikult täpselt enda koordinaadid maastikul ja siis enda asukohast tulenevalt määratakse/arvutatakse sihtmärgi koordinaadid.
2. Kui nt. tulejuht suudab elektroonilise kaardi oma asukohaga kokku viia (suudab tuvastada oma asukoha kasvõi enam-vähem eletroonilisel kaardil ehk leiab ennast kaardil ülesse) ja kasutada on ka maastikul ja kaardil üheselt kokkuviidavad/tuvastatavad objektid (no asustatud punktis nt. ehitised; maastikul nt. teed, veekogud, lagendikud jms, hea kvaliteediga aerofotosid alusena kasutades isegi langenud puud või üksikud teistest veidi eraldiseisvad puud), siis on võimalik elektroonilisel kaardil ilma GPS-ita määrata oskuslikul kasutamisel sihtmärgi koordinaadid täpsemalt ja kõvasti kiiremini, kui paberkaardil.
Viimane variant on muidugi keeruline mõnes totaalses võsas, või 200ha suuruses ühtlases männimetsas
Kindlasti AGA ei tohiks selleks kasutada nn
default sedistusega "tsiviilnutisid", kui need ei ole kindlalt ja üheselt ära kohitsetud, või teatud asjad kindlalt kinni keeratud.
See "UKR kogemus" ilmselt räägib just nendest igasugustest tsiviilnutidest, mida UKR võitlejad on agarad kasutama. Ja ma kahtlustan millegi pärast, et seal UKR-id mitte lihtsalt ei kasuta "tsiviilnutisid" nt. eelinstallitud kaartidega offlines, vaid igasugu GoogleMapse jms online jura. Selline andmete liiklus on kohe vastasel näha ja tuvastatav (eriti online kaartide pidev liigutamine nutiseadmes ja igasuguste A-GPS-ide kasutamine). Meil siin on näiteks ülihea võimalus kasutada kasvõi väga hea kvaliteediga Maa-ameti aero/ortofotosid offline, mis on tsiviilis saadaval (eks EKV-e tarbeks toodetakse ka muid häid aluseid). kahtlen, kas UKR-idel on üldse head alternatiivi sellele samasele GoogleMapsi aerofotole (ma kujutan millegi pärast ette, et neil on tihtipeale tavavõitleja/väiksema allüksuse tasemel võimalik saada kõige kvaliteetsemat ja ajakohasemat GNSS/GEO/TOPO infi äkki just GoogleMapsist, mitte oma vastavatest ametkondadest või kasvõi näiteks USA satipilte). Ja siis on valida, kas vana topokaart paberil, või GoogleMapsi aerofoto nutiseadmes.
Viimane arvamus võib olla ka jama. Mul pole teadmisi UKR armee kaardi- ja positsioneerimisemajandusest hetkel, ning selle valdkonna kvaliteedist ja digivõimekusest.