Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Poti soldat]

Mulle ka veidi segane mille poolest need musta-valgeks rääkivad ja maksumaksja raha kummardavad karjääripoliitikud nüüd siis moraalsemad ja eetilisemad on.

[Kriku]

Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing soovib presidendiks Ene Ergmad.

[pagan]

Presidendivalimiste teemal. Ma ausalt öeldes mõtlesin juba septembri alguses, kui see musta hobuse otsimine käis, et ei tea kuidas Mart Laari tervis ka on?
Minule ta meeldiks, kuigi annan aru et tema aadressil on varasemalt igasugu sopaveskitega tõsiselt tööd tehtud ja suurema hulga toetajate leidmine raskendatud.

[Inimene123]

Jõks ja Kaljurand olid ses mõttes sarnased, et kumbki pole parteipoliitik, vaid põhiliselt ikka teevad midagi mõttekamat. Jõksi põhitöö oli ainult presidendiametist kaugemal.

Kaljurand oli nüüd küll kõike muud kui parteitu - kui siis ainult juriidilises mõttes. Sisuliselt esindas ta peaministriparteid ja selle seisukohti. Püüe näidata teda sõltumatuna on lihtsalt naiivne.

Üldiselt on mul aga hea meel, et president valimata jäi, kuigi Jõks iseenesest oleks mulle sobinud küll. Aga kõige halvem sai vähemalt ära hoitud. Olen veendunud, et nüüd ilmuvad n-ö kompromisskandidaatidena avalikkuse ette vägagi huvitavad nimed. See annab lootust, et Eesti saab tõepoolest suurepärase presidendi lõppkokkuvõttes.

[Kriku]

Kaljurand oli nüüd küll kõike muud kui parteitu - kui siis ainult juriidilises mõttes. Sisuliselt esindas ta peaministriparteid ja selle seisukohti. Püüe näidata teda sõltumatuna on lihtsalt naiivne.

Ma palun ennast täpselt tsiteerida. Ma ütlesin, et kumbki neist ei ole parteipoliitik. Jah, loomulikult iga kandidaat sõltub kellestki ja valimissüsteemi tõttu ei saa ilma ühe või mitme (Kaljuranna puhul osa Reformierakonnast ja hiljem ka osa SDE-st) suure erakonna toetuseta kellegi kandidatuur läbi minna.

[Svejk]

Kümmelit:

TOOMAS KÜMMEL AINULT MEIE MAAS: Puhastus
https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=72588

Presidendivalimised muudeti meedia poolt üldrahvalikuks meelelahutuseks. Palju oli emotsiooni, etendust ja poliittehnoloogiaid, vähe aga kainet analüüsi.

Valimiskogu hommikul ilmutas Eesti Päevaleht suure pealkirja: “Tänaste presidendivalimiste kindel esikolmik: Siim Kallas, Marina Kaljurand ja Mailis Reps”. See ei ole personaalne näpuga näitamine selle väljaande suunas, vaid omamoodi näitlik kokkuvõte sellest, kuidas ajakirjanikud suures enamuses kaotasid analüüsiva külma pea ning emotsiooni ja võib-olla aina kasvava PR-armee survel astusid algusest peale presidendivalimiste kajastamisega ämbrisse
Küsitlusfirmadest võib küll aru saada, et see oli neile hea aeg tulu teenimiseks, kuid presidendikandidaatide üldrahvalikud populaarsusnumbrid kuulusid absoluutselt mittevajaliku müra sekka, mis ei asetunud presidendivalimiste konteksti.

Ei vasta tõele seegi meedia kaevikusügavusest kostnud hale eneseõigustus, kui enneolematult põhjalikult seekordse kampaania ajal presidendikandidaatide vaateid ja seisukohti neilt välja kisti. Etendus oli tõepoolest vägev ning lugejaid-vaatajaid suudeti köita eeskujulikult esitatud tõsieluseriaaliga. Aga kõik see jäi pealiskaudseks! Näiteks mina ei saanud kuni lõpuni aru kahtlemata toreda inimese Marina Kaljuranna seisukohtadest paljudes olulistes küsimustes. Või mida peaks arvama Siim Kallase kokkuvõttest tema kohtumistest üle riigi, et inimestele teeb kõige enam muret Eesti elu liigne Tallinna- ja Tartu-kesksus. Halloo!

Meedia kapseldus oma etenduse kavandamisel liialt enesekesksele, kitsale ja kulunud tegijateringile, kust ei tulnud süvitsi minevaid küsimusi ega kandidaatide tõelist vastandamist valupunktidest arusaamisel. Keskenduti liialt vormile, aga mitte sisule. Nii ei erinenud meedia enesekesksetest erakondadest, kelle analüüsivõime ja sisepinged neid samuti alt vedasid. Seetõttu mõjusid valimiskogu läbikukkumisele järgnenud nutt ja hala silmakirjalikult. Tegelikult vastas tulemus täpselt sellisele poliitilisele kultuurile ja meedia tasemele, mis hetkel Eesti ühiskonnas valitsevad.
Ka presidendivalimiste läbikukkumisele valimiskogus järgnes meedia ebaadekvaatne kajastus. Nagu ikka, keskenduti võitjate ja kaotajate otsingule ning sel teemal spekuleerimisele, oskamata anda sellele sügavamat sisu
Kogu presidendivalimiste üldrahvaliku etenduse kõige positiivsemaks tulemiks ongi eeldus eelseisvateks muutusteks. Juba esmaspäeval, kui meedia ja poliitilised otsustusringkonnad olid esialgsest šokist toibumas, võis väljaannetes kohata ka mõistlikke pealkirju: “Hea, et rahvas on nüüd poliitiliselt aktiveeritud”, “Presidendi valimine nõuab ümbersündi” jne.

[kaugeltuuriv]

Laarilt tõesti väga lühike aga teravalt täpne arvamus olukorrast ja kahjuks selle lõpulaused ei olnud eriti rõõmustavad.
Maailmas toimub palju,mis mulle meenutab eelmise suure sõja eelõhtut.
Meil on nagu tollal kodusõda,üks kiirelt relvastuv riik,majandushädad,usakate isolatsioonisoovid,Aasias esile kerkinud suur majandus ja sõjajõud,kes otseselt on esitanud väljakutse USA-le,Euroopa riikide argpükslikus ja soov asju ajada mingite läbirääkimiste aga mitte tegudega,jne,jne.
Ka meil Eestis on väljas mõningad paralleelid enne Pätsi poolt kehtestatud "Vaikivat ajastut" nagu,nagelevad parteid(eelkõige valitsuses),erakond,kes on suunanud oma silmad Moskoovia poole,majandushädad(mida plaasterdatakse propa poolt kinni),tõmblemine kaitsepoliitikaga(mille on põhjustanud valed otsused ostude kohta eelmistel kümmnenditel),tugevalt rahvusluse taustaga liikumise esilekerkimine.
Kas me oleme sellest õppinud näitab järgnevad paar nädalat.
Kesikute saaga aga kiireneb iga liigutusega.Savikas oli eile teles ja peaks ütlema,et mees oli ikka väga loppis välimusega ja ka suust ei tulnud teksti,mis oleks võrreldav tema kunagise hiigelajaga.See,et juhatuses oli tema toetusega tegeleva äärmusvasakpoolsete vaadetega Loode taga ainult 3 häält oli ikka selline lops,mida Savikas ei olnud veel ära seedinud.Ja ka tema allesjäänud jüngrid täitsa segaduses,see JanaToome oli teles ikka sellise välimusega,et keegi nagu oleks mutile nuiaga pähe virutanud ja naine peale toibumist,oskas ainult mõttetut sõnajada kokku panna.
Need garantiikirjad ja rahajama oli tõeline pomm Savika tooli all.
Omaette komõõdia aga hakkab reformarite seas peale,kui see valimistejama läbi.Olen kindel,et sealgi hakkavad karvad lendama.Rõivas on tegelikult vastu seina surutud ja tal on võimalus ju tegelikult näidata,kas saab kriisist jagu ja etturi rollist ning hakkab tõeliseks juhiks või vahetab endale uued pampersid viigipükste alla ja jätkab sama kalanäoga juhtimist.
IRL aga kui oskab ja tahab,saaks endale uue stardipaugu,kasutades ära kahe esimese peataolekut ning EKRE kehva tulemust.Hindan sellist kõikuvat elementi,kes kord IRL,kord EKRE,kord Reformarite poolt hääletavaks ca. kuni 10 prossa suuruseks.Korraliku uue kandidaadi puhul,mis oleks ka tugevalt IRL poolt soositud(rääkimata võimalusest näidata ennast vastutustundlikuna) oleksid nemad tagasi pildil.
Tänud Šveikile huvitava artikli eest,Kümmel nagu ka Laar on tabanud kümmnesse ja kirjutanud väga hea ülevaate olukorrast.
https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=72588

[kaugeltuuriv]

Mind isiklikult rahuldaks selline kandidaat,kellel oleks tugevad rahvusvahelised teadmised ja ka kogemus suhtlemisel teiste riikidega,sest Eesti president on eelkõige rahvusvahelise suhtluse figuur ning samuti oleks sõltumatu isiksus parteipoliitikast.
Niinimetatud "uus Meri" aga puhas eelmisest kommunismitaagast,mida see põlvkond paratamatult endaga tahtmata kaasas kandis.

[herman30]

Kesikud on ikka aeg-ajalt lõhki olnud.

Seda küll aga nüüd paistab olevad lõpplikult sest kunagi ei ole keegi Savikast nii moodi õelnud:

Mailis Reps: nüüd valitakse kongressil uus esimees, aga Edgari kui mineviku pühaku juures las käiakse palverännakutel. Edgar ei ole poliitiliselt enam keegi

http://epl.delfi.ee/news/eesti/mailis-r ... d=75728073

[Svejk]

Tänud Šveikile huvitava artikli eest,Kümmel nagu ka Laar on tabanud kümmnesse ja kirjutanud väga hea ülevaate olukorrast.

De plese iz main...
Mis puudutab Laari ütlemist ja Hundisilma-Viimsi raudteed, siis "ma kordan veelükskord ( noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial taagaasii..)"

Juba 30 aastat tagasi oli asi kindlatele rööbastele pantud

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40#p480540

http://www.estonica.org/media/files/ima ... 0_q100.jpg

[Tundmatu sõdur nr. 4]

LAARi (tõesti) hea artikli kiitmise valguses kuidagi varju jäänud siit teemast mõned lk-d tagasi läbikäinud (samuti) sigalahe lugu
http://arvamus.postimees.ee/v2/3849609/ ... uehi-sedel

Kopin extra oma lemmiklõigu sellest arvamusloost

Kuhu kadus Kaljuranna kaljukindel üldrahvalik toetus?

Marina Kaljurannaga oli see lugu, nagu on juhtunud olümpialootustega: kui kindlale edetabeli juhile riputatakse enne olümpiamänge kuldmedal kaela, siis pahatihti tabab teda võistlustules fiasko. Nii on ka presidendi aurahaga: selle peab pühendunud tööga välja teenima. Pelgalt hirmsast tahtmisest ei piisa. Ei päästnud ka neljanda võimu poolt reitingutulemuste, naeratavate fotoportreede ja ümarjutu korduvtrükki paiskamine.

Saatuslikuks sai Kaljuranna meelemuutuste diapasoon, näiteks TV3 valimisdebatil astus Kaljurand Reformierakonnast välja, kuigi ta polnud jõudnud sinna veel astudagi. Või kuidas suhtuda sündmuste jadasse, mis leidsid aset nädalapäevade jooksul: olla või mitte olla presidendikandidaat – kui ma ei saa presidendiks, astun Reformierakonda – välisministeeriumi ukse paugutamine – suhtlen kõigi ühiskonna gruppidega – EKRE fraktsiooniga ma küll ei suhtle – Reformierakonda astumine ei tule kõne allagi.

Marina Kaljurannaga oleksime saanud hübriidpresidendi. Ühest küljest oli ta parteitute bloki esindaja, nagu ta ise kaljukindlalt väitis. Poliitvaatlejad teadsid Kaljuranda kuuluvat aga Rosimannuste parteisse (osa Reformierakonnast). Sellisele kameeleonimängule sai paratamatult osaks Rosimannuste perepartei kaotus ja Rõivase partei marssis võidukalt Kallasega vastu vältimatule kaotusele teises valimisvoorus.

[Kriku]

Täpselt sama käib Jõksi kohta. Praegu on kaks võimalust: kas president on parteiveteran või siis keegi, kes ei ole erakondade liige ega aktivist, kuid on mõnega neist siiski suureks sõbraks saanud. Mina eelistan viimast varianti.

---

Mailis Reps: nüüd valitakse kongressil uus esimees, aga Edgari kui mineviku pühaku juures las käiakse palverännakutel. Edgar ei ole poliitiliselt enam keegi

http://epl.delfi.ee/news/eesti/mailis-r ... d=75728073

Jah, Reps paneb täiega.

Kadri Simson põhjendab veenvalt, miks Reps ega ükski teine Keskerakonna kandidaat presidendiks ei sobi:

Meie eesmärk on, et Eesti saaks endale riigipea, kes vaatab näoga rahva poole ja tegeleb ennekõike kodumaisete probleemidega. Kogu Mailis Repsi tegevus valimiste raames baseerus sellele ning inimesed toetavad seda lähenemist.

[kana tagumik]

Jüri Luik ja Kersti Kaljulaid. Need siis nö parteikokkuleppe sõelale jäänud. Luike tuleb ilmselt veenma asuda, sest varasemalt on öelnud, et ei kandideeri, Kaljulaid on asise töö peal (nagu asjalik inimene ikka), iseasi kas tahab sealt ära.

Linnas on "lasnamägi " savisaare viimane kants, sest veel üks kantsidest - Tallinna linnavalitsus tegi avalduse, kus distantseeris end võimuvõitlusest parteis ehki siis varasemat konjuktuuri arvestades: loobus avalikult savikat toetamast. Eks see, et savikas juriidiliselt linnapea pole, tegi otsuse lihtsamaks.

[PaganHorde]

Auväärt kaasforumandid, ärge tehke endale illusioone. Need inimesed, kes seal praegu põlvkonnavahetust etendavad, Kadri Simson jt., need on ju kogu aeg, hulga aastaid olnud kõigis Keskerakonna sigadustes kättpidi sees. Simson sai juba 2003. aastal erakonna peasekteräriks, 13 aastat tagasi. Kogu selle pika aja ei olnud tal sooja ega külma kõikvõimalikest masendustest, mida seal organiseeriti ja õigustamiseks jäi veel juttu ülegi. Ainuke asi, mis tal puhtam on kui Savisaarel, on näolapp.

LISATUD: Reps on esimene, kes teatas, et on valmis ennast lõplikult naeruvääristama. Loodetavasti ka viimane.

Simson on jah kahtlane. Ma pidasin silmas pigem Ratast. Aga no vahet pole, ma neid ikka ei valiks.

Huvitav miks seal mingi üles mukitud Mailise pilt on, reaalsuses on ta ikka nagu tavaline karjaku naine. Otsin hiljem pildil üles.

Mart Laar oleks hea president, aga ma kardan et kesikud ja vbl ka ostsid ei toetaks teda. Tal oleks lootust kui presidenti valiks rahvas. Praegu otsitakse mugavat vaikset mehikest.

[Kriku]

Kaljulaiule siis tehti ettepanek. Mõtleb homseni.

Jüri Luigele olid vastu EKRE ja Keskerakond (miks see mind ei üllata?) ning ilma nendeta oleks tal 67 häält koos.

Reformierakonna fraktsioon eelistaks pigem Jüri Luige kandidatuuri, kellele on vastu EKRE ja Keskerakonna fraktsioon. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni toel oleks Luigel koos 67 häält.

Kaljulaiust veel juttu siin.

Kui Kaljulaid keeldub, siis on ikkagi variant Luik läbi riigikogu vedada ja loota, et kas seal või valimiskogus ära valitakse. Šansid on suured, kui ta tahab.