K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
KT: see on küll esimene kord kui ma näen, et keegi peab auto suuremat massi positiivseks. Suurem mass tähendab suuremat koormust vankrile (loe: elektriauto vankrit tuleb tihemini remontida) ja rehvide kiiremat kulumist (sama ka teekatete kohta).
Ja p6 on ka umbluu - energiat kulub kiirendamisel oluliselt rohkem kui pidurdamisel tagasi on võimalik võita. Füüsika.
Sisepõlemismootori kehvema efektiivsuse peamine põhjus ei ole "on rohkem liikuvaid osi". Tööpõhimõte on erinev ja just selles on asi - hulk tekkivat energiat läheb paratamatult soojusena kaotsi.
Akude kiirest laadimisest. Ülekandevõrgud tuleks kindlasti üle vaadata. Samas ma olen üpris kindel, et reaalselt ei hakkaks suuremad "elektritanklad" energiat otse võrgust akudesse panema. Pigem pannakse suuremasse tanklasse suurem kondensaator ja kui selle laetus on alla piiri X, siis laetakse seda püsiva võimsusega võrgust. Autosid laetaks kondensaatorist: saaks laadida lühema ajaga oluliselt suurema võimsusega.
/BTW - teema on käest ära.
Ja p6 on ka umbluu - energiat kulub kiirendamisel oluliselt rohkem kui pidurdamisel tagasi on võimalik võita. Füüsika.
Sisepõlemismootori kehvema efektiivsuse peamine põhjus ei ole "on rohkem liikuvaid osi". Tööpõhimõte on erinev ja just selles on asi - hulk tekkivat energiat läheb paratamatult soojusena kaotsi.
Akude kiirest laadimisest. Ülekandevõrgud tuleks kindlasti üle vaadata. Samas ma olen üpris kindel, et reaalselt ei hakkaks suuremad "elektritanklad" energiat otse võrgust akudesse panema. Pigem pannakse suuremasse tanklasse suurem kondensaator ja kui selle laetus on alla piiri X, siis laetakse seda püsiva võimsusega võrgust. Autosid laetaks kondensaatorist: saaks laadida lühema ajaga oluliselt suurema võimsusega.
/BTW - teema on käest ära.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
P6 ei ole umbluu, vaid praktika. Muidugi tuleb tagasi vähem kui välja võetakse (vastasel korral oleks tegu igiliikuriga), kuid erinevus bensiinimootoriga seisneb selles, et bensiinimootori puhul ei panda midagi tagasi - kõik läheb pidurdussoojusena atmosfääri. Ehk siis kui bensiinimootor on linnaliikluses väga ebatõhus, siis elektrimootoriga on lood vastupidi.2korda2 kirjutas:KT: see on küll esimene kord kui ma näen, et keegi peab auto suuremat massi positiivseks. Suurem mass tähendab suuremat koormust vankrile (loe: elektriauto vankrit tuleb tihemini remontida) ja rehvide kiiremat kulumist (sama ka teekatete kohta).
Ja p6 on ka umbluu - energiat kulub kiirendamisel oluliselt rohkem kui pidurdamisel tagasi on võimalik võita. Füüsika.
Sisepõlemismootori kehvema efektiivsuse peamine põhjus ei ole "on rohkem liikuvaid osi". Tööpõhimõte on erinev ja just selles on asi - hulk tekkivat energiat läheb paratamatult soojusena kaotsi.
Akude kiirest laadimisest. Ülekandevõrgud tuleks kindlasti üle vaadata. Samas ma olen üpris kindel, et reaalselt ei hakkaks suuremad "elektritanklad" energiat otse võrgust akudesse panema. Pigem pannakse suuremasse tanklasse suurem kondensaator ja kui selle laetus on alla piiri X, siis laetakse seda püsiva võimsusega võrgust. Autosid laetaks kondensaatorist: saaks laadida lühema ajaga oluliselt suurema võimsusega.
/BTW - teema on käest ära.
Auto massi kohta ütleks nii palju, et see on eelistuste küsimus. Terve hulk inimesi eelistavad suurema massiga autosid ja maksavad selle eest veel lisarahagi. Kui sellest midagi varem kuulnud pole, siis on ilmselt kõrvad pesemata.
Kiirlaadimisega on nii, et seda üldiselt elektriauto omanikud ei armasta, kuna see lühendab aku eluiga. Aga ka tarvis läheb seda harva, kuna igapäevased sõidud saab rahulikult oma tavapärase laadimise pealt tehtud.
Muide, modedel on siin jälle tööd. Teemaks ju Venemaa majandus ja sanktsioonid. Vabandan isikliku panuse pärast offtopicusse.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
No selles mõttes kõige geniaalsem ja universaalsem on see lahendus millest asi alguse sai. Aurumasinaga ringi sõitmiseks pole metsarikkas parasvöötmes muud vaja kui kirvest ja pange.Kapten Trumm kirjutas:No sisepõlemismootor (kolbmootor) on siiski kaunis universaalne lahendus ja töötab lisaks naftapõhisele kütusele ju veel ka biokääritamisel saadu (alko) ja bioloogiliste gaasidega. Lisaks ümberseadmisega ka puugaasiga (praegu jutt ainult ottomootorist). Ses mõttes, et nende kasutamine ei tähenda tingimata naftatootjate nuumamist.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Noh, tegelikult saab ka lihtsamalt - elus olevad vanavanemad ilmselt mäletavad sõja-aegseid puugaasigeneraatoriga autosid. Karburaatoriga ottomootoril on ümberehitust minimaalselt. Lihtsalt autole tuleb paigaldada seadmestik, mis on kogukas ja raske (ja tossab). NSVL-s olevat Siberis olnud sõja ajal ja järel toodetud Zis-5'd (toodetud Urali autotehases) sõitnud puugaasiga veel 70ndate alguses. Metsas pidid tükati olema veel näha omaaegsed "tanklad", kust said "tankida" kaseklotse.
Sõja ajal olevat ka vedurid puudega sõitnud, tõsi, kuna kütteväärtus on väiksem, siis olevat auru rõhuga probleeme olnud (puuküttega vedur vajas suuremat küttekollet kui käredamalt põleva söeküttega vedur).
Keegi vist pakub ka praegu: http://www.intereuro.ee/gaasigeneraator
Sõja ajal olevat ka vedurid puudega sõitnud, tõsi, kuna kütteväärtus on väiksem, siis olevat auru rõhuga probleeme olnud (puuküttega vedur vajas suuremat küttekollet kui käredamalt põleva söeküttega vedur).
Keegi vist pakub ka praegu: http://www.intereuro.ee/gaasigeneraator
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Kaks küsimust "efektiivse" sisepõlemismootori fännidele:
1) Mis mootorit kasutatakse liikumise tekitamiseks diiselrongi veduris?
2) Kui tsentraalne elektritootmine koos elektrivõrguga nii kehva kasuteguriga on, siis mispärast igasse külla elektriliine veetakse? Võiks ju lihtsalt tolle efektiivse sisepõlemismootoriga generaatori panna? (Minu poolest võib aktsiisid võrrandist välja jätta, tulemus sellest ei muutu.)
1) Mis mootorit kasutatakse liikumise tekitamiseks diiselrongi veduris?
2) Kui tsentraalne elektritootmine koos elektrivõrguga nii kehva kasuteguriga on, siis mispärast igasse külla elektriliine veetakse? Võiks ju lihtsalt tolle efektiivse sisepõlemismootoriga generaatori panna? (Minu poolest võib aktsiisid võrrandist välja jätta, tulemus sellest ei muutu.)
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Vedurid on diisel-elektrilised. Aga selle põhjuseks pole mitte kasutegur, vaid taoliste jõudude ülekandmise mehhaanilise jõuülekandega on probleemsem (kui elektrilisega).
Sama jutt on ka suurte laevade azipod ajamitega - taolisi jõudusid üle kanda 180 kraadi on lihtsalt keerukas, lihtsam on sinna azipodi sisse elektrimootor panna.
Laevadel, mis vähe manööverdavad (nt ookeani konteinerlaevad) ja sõidavad 99,99% ajast edaspidi ja otse, kasutatakse ikkagi diiselmootorit ja jäika ülekannet (vähesed tagurpidikäigu juhud lahendatakse mootori teistpidi käima panekuga.
Sisepõlemismootoriga generaatorid ei anna tänapäeval vajalikku elektri kvaliteeti (kes on käinud Ruhnul, saab aru, millest jutt), mida annab reeglitepärane elektri põhivõrk.
Aga tõsi on ka see, et sisepõlemismootoriga auto jõuülekanne neelab kuskil 15% võimsusest - ülekandekaod võimsuse muutmiseks soovitud pöörete ja momendi kujule.
Elektriveoga seda vaja poleks.
Sama jutt on ka suurte laevade azipod ajamitega - taolisi jõudusid üle kanda 180 kraadi on lihtsalt keerukas, lihtsam on sinna azipodi sisse elektrimootor panna.
Laevadel, mis vähe manööverdavad (nt ookeani konteinerlaevad) ja sõidavad 99,99% ajast edaspidi ja otse, kasutatakse ikkagi diiselmootorit ja jäika ülekannet (vähesed tagurpidikäigu juhud lahendatakse mootori teistpidi käima panekuga.
Sisepõlemismootoriga generaatorid ei anna tänapäeval vajalikku elektri kvaliteeti (kes on käinud Ruhnul, saab aru, millest jutt), mida annab reeglitepärane elektri põhivõrk.
Aga tõsi on ka see, et sisepõlemismootoriga auto jõuülekanne neelab kuskil 15% võimsusest - ülekandekaod võimsuse muutmiseks soovitud pöörete ja momendi kujule.
Elektriveoga seda vaja poleks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Kleepisin siia otsa vahepeal prügikastis puhanud arutelu elektriautode üle. Põhjuseks siis mõttekäik, et tehnoloogia arenedes võib tsiviilsektoris naftavajadus hoopis väheneda, mis võiks edasi lükata naftavabade lahenduste otsimise militaarias.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Kuskilt on silma-kõrva jäänud, et Renault .... vist.... kavatseb elektriautosid hakata müüma ilma akuta. Esiteks muutub auto sellega kaks korda odavamaks ja kättesaadavamaks ja teiseks hakkab tootja ise akusid rentima. Välja pidi nägema niimoodi, et tühjakssaava akuga sõidetakse akujaama (tankla analoog) ja seal tõmbab mingine robotkäsi tühjakssaava aku välja ja paneb täis aku asemele. Ise ei pea midagi torkima.2korda2 kirjutas: Akude kiirest laadimisest. Ülekandevõrgud tuleks kindlasti üle vaadata. Samas ma olen üpris kindel, et reaalselt ei hakkaks suuremad "elektritanklad" energiat otse võrgust akudesse panema. Pigem pannakse suuremasse tanklasse suurem kondensaator ja kui selle laetus on alla piiri X, siis laetakse seda püsiva võimsusega võrgust. Autosid laetaks kondensaatorist: saaks laadida lühema ajaga oluliselt suurema võimsusega.
Ilmselt siis ka tankla kohal suur silt nagu parkimismaja väravas, et mitu vaba akut saadaval on ja kogu see akumajandus läheb autojuhist mööda.
Kuipalju asi Eestit puudutab ei tea ja kas mitte Eesti ei valinud omaenda tarkusest Mitsubishi tehnoloogiat ja muu Euroopa otsustas teistsuguse standardi kasuks. See vahe olevat nagu videokassettide, kus iga kassett igas makis ei mängi (Beta vs VHS) Vähemalt oli vahepeal suurt hala , et kui üleeuroopaline võrk ka valmis saab, siis Tallinnast Berliini ikka sõita ei saa.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kliimamuutustest
Hommikul raporteerisid ERR uudised edukast elektri (st aku-)lennuki katsetusest Kanadas, mis vältas mõned minutid. Lennuki suurim probleem on napp lennukaugus 160 km.
https://techxplore.com/news/2019-12-com ... anada.html
Artiklis endas on selline väide, mis ei kinnita just "lennuliikluse rohelisuse" müüti
Iseenesest akusõidukid on transpordivajaduse rahuldamiseks naftakütteliste asemel surnud idee - lihtsalt paagitäis bensiini või diislit sisaldab samasuurest ja raskest akust mitu suurusjärku rohkem energiat ja määrabki ära akuautode kõrgema hinna ning nadimad tehnilised näitajad. Pigem tuleks kulutada auru sellele, kuidas saada odavalt elektrit (kontrollitav termotuumareaktsioon) ja kuidas hüdrolüüsida sellega vesinikku, vesinikuga saab sõita ka kolbmootoriga.
Lihtsalt täna segab seda hüdrolüüsi ja sellega vesinikkütuse kallidus.
https://techxplore.com/news/2019-12-com ... anada.html
Artiklis endas on selline väide, mis ei kinnita just "lennuliikluse rohelisuse" müüti
Võrdluseks - täna on reaalsuseks saanud sõiduautod, kus üksi sõites on CO2 emissioon ca 100 grammi km kohta ja neljakesi sõites on see vaid 25 grammi ehk üle 10 korra vähem. Ja täiesti tavaliste sisepõlemismootoritega.At 285 grammes of CO2 emitted per kilometre (mile) travelled by each passenger, airline industry emissions far exceed those from all other modes of transport, according to the European Environment Agency. The emissions contribute to global warming and climate change, which scientists say will unleash ever harsher droughts, superstorms, and sea-level rise.
Iseenesest akusõidukid on transpordivajaduse rahuldamiseks naftakütteliste asemel surnud idee - lihtsalt paagitäis bensiini või diislit sisaldab samasuurest ja raskest akust mitu suurusjärku rohkem energiat ja määrabki ära akuautode kõrgema hinna ning nadimad tehnilised näitajad. Pigem tuleks kulutada auru sellele, kuidas saada odavalt elektrit (kontrollitav termotuumareaktsioon) ja kuidas hüdrolüüsida sellega vesinikku, vesinikuga saab sõita ka kolbmootoriga.
Lihtsalt täna segab seda hüdrolüüsi ja sellega vesinikkütuse kallidus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Selles nimekirjas nimetatud Eerik Puura on korra välja öelnud, et sellel teemal, et käimasolev kliimasoojenemine on üldiselt inimese tekitatud, Eesti akadeemilises ringkonnas vaidlust ei ole. Kui vaieldakse, siis arvan, et nüansside üle - kui palju ja mille arvelt.
Kuna teema muutub uniseks, viskan ka sortsu bensiini lõkkesse - teemaks akuautod kui transpordi tulevik.
Eelkõige võtmes, kuidas tänane elektrivõrk selle välja veab.
Hakkavad ka varsti meie targad Brüsseli surve all keelustama fossiilkütusel autosid ja sundima inimestele peale elektriautosid.
Lihtne! Nad ju ei anna CO2!
Ma kasutan kodus mitmet sorti Dewalti akutööriistu, aku (Li-Ion) on 4Ah ehk 4 ampertundi. Aku pinge 18,8 V. Näide seepärast, et see riist on maailma parim. Täiesti tühja taolise aku laeb originaal kiirlaadija täis poole tunniga. Väike talupojaloogiline arvutus ütleb, et selliseks laadimiseks vajatakse 8 amprit voolu. Mul autos on mobiili (samuti Li-Ion aku) laadija 1 amprine. Taolisi elemente nagu akudrellil, peab elektriautol olema aga kümneid, rasketel masinatel sadu. Kui me leevendamine laadimisaja 8 tunnile, saab selline drelliaku laetud ca 0,5 ampriga.
50 taolise elemendi laadimiseks öö jooksul, igaühks 0,5 amprit tähendab 25 amprist laadimisvoolu.
Seepeale hakkavad meil trafod ja alajaamad susse püsti viskama.
Meil on linnast väljas tavaline, et kümnekonna majapidamise peale on pandid 75A trafo.
Kuidas lahendatakse Eestis sadade tuhandete sõidukite (mis kõik pole sõiduautod) üheaegne laadimine (öösel)?
Võiks vist kihla vedada, et Eesti kliimavisionäärid pole sellisele pisiasjale mõelnud. Nii lahe on käia messil ja elektriautosid vaadata! Riigikontroll võiks teha ühe põhjaliku auditi sellest suure vaimustusega tehtud elektriautoprogrammist, mis mõni aasta tagasi Co2 kvoodiraha eest ellu viidi. Arvan, et resümee on selline, et vaju häbist maa alla. Tean kogemata päris mitut asutust, kus need seisavad seina ääres ja asemele on ostetud mingid odava otsa väiksed diiselkaubikud. Nendega saab vähemalt päev läbi järjest sõita, muretsemata, et nüüd tuleb 4 tundi laadimist oodata.
Kuna teema muutub uniseks, viskan ka sortsu bensiini lõkkesse - teemaks akuautod kui transpordi tulevik.
Eelkõige võtmes, kuidas tänane elektrivõrk selle välja veab.
Hakkavad ka varsti meie targad Brüsseli surve all keelustama fossiilkütusel autosid ja sundima inimestele peale elektriautosid.
Lihtne! Nad ju ei anna CO2!
Ma kasutan kodus mitmet sorti Dewalti akutööriistu, aku (Li-Ion) on 4Ah ehk 4 ampertundi. Aku pinge 18,8 V. Näide seepärast, et see riist on maailma parim. Täiesti tühja taolise aku laeb originaal kiirlaadija täis poole tunniga. Väike talupojaloogiline arvutus ütleb, et selliseks laadimiseks vajatakse 8 amprit voolu. Mul autos on mobiili (samuti Li-Ion aku) laadija 1 amprine. Taolisi elemente nagu akudrellil, peab elektriautol olema aga kümneid, rasketel masinatel sadu. Kui me leevendamine laadimisaja 8 tunnile, saab selline drelliaku laetud ca 0,5 ampriga.
50 taolise elemendi laadimiseks öö jooksul, igaühks 0,5 amprit tähendab 25 amprist laadimisvoolu.
Seepeale hakkavad meil trafod ja alajaamad susse püsti viskama.
Meil on linnast väljas tavaline, et kümnekonna majapidamise peale on pandid 75A trafo.
Kuidas lahendatakse Eestis sadade tuhandete sõidukite (mis kõik pole sõiduautod) üheaegne laadimine (öösel)?
Võiks vist kihla vedada, et Eesti kliimavisionäärid pole sellisele pisiasjale mõelnud. Nii lahe on käia messil ja elektriautosid vaadata! Riigikontroll võiks teha ühe põhjaliku auditi sellest suure vaimustusega tehtud elektriautoprogrammist, mis mõni aasta tagasi Co2 kvoodiraha eest ellu viidi. Arvan, et resümee on selline, et vaju häbist maa alla. Tean kogemata päris mitut asutust, kus need seisavad seina ääres ja asemele on ostetud mingid odava otsa väiksed diiselkaubikud. Nendega saab vähemalt päev läbi järjest sõita, muretsemata, et nüüd tuleb 4 tundi laadimist oodata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kliimamuutustest
Parandage kui eksin aga kas pole see nii, et el. autosid tohib laadida kas otse rohelisest allikast tuleva energiaga (päikesepaneelid, tuuleenergia) või ei tohi nende võrgust võetav energiabilanss ületada rohelistest allikatest toodetava energia bilanssi? Elik el. auto omanik peab tulevikus kohustusliku lisana ostma õue peale tuuliku, biomassi tarbiva el. jaama või katusele päikesepaneelid. Ning kui tuul ei puhu ja väljas on kaamos siis ei oska keegi öelda mis siis saab - kas jäävad sõidud sõitmata?Kapten Trumm kirjutas: Kuna teema muutub uniseks, viskan ka sortsu bensiini lõkkesse - teemaks akuautod kui transpordi tulevik.
Eelkõige võtmes, kuidas tänane elektrivõrk selle välja veab.
Kuidas lahendatakse Eestis sadade tuhandete sõidukite (mis kõik pole sõiduautod) üheaegne laadimine (öösel)?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kliimamuutustest
Tesla laadimisvool on olenevalt mudelist 11 või 21 kW, Nissan Leafil oli vist 6,3 kW. Viiekorruselises nelja paraadnaga majas on 60 korterit....igas korteris keskmiselt auto (no mõnes pole jah ühtegi, a mõnes on kaks)...igaüks võib ise arvutada võimsuse, mis õhtuks-ööseks taha tuleb lükata. Teiseks- kui sinisilmselt kogu transport elektri peale ümber suunata, nagu plaanitakse, on viimane aeg tuumajaama ehitama hakata.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 941
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Tuletades meelde oma ammuseid teadmisi füüsikast, pidavat 1W=1A*1V.
Ehk 6300W/230V=27,4A.
Paljudel korteritel või eramajadel on üldse nii suur peakaitse?
Elektriautode teine probleem on nende akud. Tehas pidavat garanteerima nende elueaks 10 aastat. Aga edasi? Veidi aega tagasi kuulsin raadiost, kus üks autoteenindusse tegelane seletas, et elektrilise Mitsubishi aku vahetus pidavat maksma kokku üle 11 tuhande euro. Ma pidin selle peale peaaegu võssa põrutama.
Ehk 6300W/230V=27,4A.
Paljudel korteritel või eramajadel on üldse nii suur peakaitse?
Elektriautode teine probleem on nende akud. Tehas pidavat garanteerima nende elueaks 10 aastat. Aga edasi? Veidi aega tagasi kuulsin raadiost, kus üks autoteenindusse tegelane seletas, et elektrilise Mitsubishi aku vahetus pidavat maksma kokku üle 11 tuhande euro. Ma pidin selle peale peaaegu võssa põrutama.
Re: Kliimamuutustest
Et siis.. üpris tavalise eramaja peakaitsme juures 3 faasi ja 25 A jääb seda vajalikku võimsust mitu korda ülegi...Taaniel Tina kirjutas:Tuletades meelde oma ammuseid teadmisi füüsikast, pidavat 1W=1A*1V.
Ehk 6300W/230V=27,4A.
Paljudel korteritel või eramajadel on üldse nii suur peakaitse?
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Kliimamuutustest
Märkimisväärne osa elanikkonnast elab meil siin kortermajades. Huvitav, millise võimsusega peakaitse on eelpool mainit viiekordse 60-korteriga elamul. Ja milline saab olema laadimisvool 40-tonnise rekka puhul? Tuleb ju terve Euroopa (ja mitte ainult) parklad varustada suures koguses suure võimsusega (ja järelikult kallite) laadimisseadmetega. Kokkuvõttes ei ole see elektriautondus IMHO kuskilt otsast loodussõbralik ega kliimahoidlik, lihtsalt raskuspunktid nihkuvad mõnevõrra. Ühe-kahe auto ümber on ju kena kekutada, aga terve autopark ... Muideks, ajal, kui külas oli üks-kaks bensiinimootorit ja jalgratturid neid poolkaares imetlesid, polnud autod ja nende osa saastas kõneväärtki probleem. Täpselt nagu praegu elektriautodega.
Et siis.. üpris tavalise eramaja peakaitsme juures 3 faasi ja 25 A jääb seda vajalikku võimsust mitu korda ülegi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist