http://pluss.postimees.ee/v2/3864975/soja-eest-pogenenud-lapsed-uetlevad-esimesi-eestikeelseid-sonu kirjutas:
Haapsalu lasteaias käib kaheksa Euroopa rändekava alusel Eestisse toodud last. Sealsetelt õpetajatelt küsivad nõu omavalitsused, kus kogemusi napib, kuid ega Haapsaluski osata veel kõigile küsimustele vastata.
Haapsalu on praeguseks võtnud vastu kolm Eestisse toodud põgenikeperekonda Süüriast ja Iraagist, kus sirgumas kokku kümme väikest last. Neist üks on sündinud juba Eestis.
Kaheksa kahe- kuni seitsmeaastast last käib praegu lasteaias, mille direktor Riima Velbre nendib, et täiesti teistsugusest keele- ja kultuuriruumist pärit lastega pole lihtne. «Meil võib olla raske, aga vanematel on palju raskem kui meil. Nad ei leia siin tööd ja on küllaltki omaette, aga vähemalt toetavad üksteist,» ütles Velbre.
Selle nädala alguses lisandus lasteaiaperre üks kahe-, üks nelja- ja üks seitsmeaastane. «Esmaspäeval oli meil siin ema, isa, tugiisik, tõlk, lapsed ja mina. Kui kaheksa inimest liigub rühmast rühma, siis on väga palju sagimist. Üks räägib, teine kuulab, kolmas tõlgib, neljas ei saa aru. Lõpuks oli isal otsaesine täitsa märg, ta oli nii väsinud sellest informatsioonist,» meenutas Velbre, kes lisas, et kõik kolm perekonda on Haapsallu kolinud eri ajal ja nii on õnneks olnud aega igaühega eraldi tegeleda.
Tahaks teada, mis keskkonnast nad ikkagi tulevad. Kas poisid näiteks tohivad sõjamängu mängida või on neil hirmud liiga värsked?
Õpetajatel pole ettevalmistust sõjapiirkondadest pärit lastega tegelemiseks, küll aga peetakse lasteaias lugu erinevatest kultuuridest. Näiteks korraldatakse seal festivali, kus rühmad tutvustavad üksteisele eri riikide kultuure. Kaks korda nädalas käib lasteaias prantsuse keele õpetaja ja osal töötajatest on emakeeleks üldse vene keel, sest 1986. aastal avati see lasteaed venekeelsena. Viimane vene rühm suleti laste vähesuse tõttu 2014. aastal.
Praegu ütlevad sõimerühmas käivad kaheaastased kaksikud esimesi eestikeelseid sõnu. Nende rühma lisandunud kaheaastane poiss käis sel nädalal lasteaias koos oma isaga.
«Kõige pisematega on lihtsam, sest nad ei ole tugevalt ees ega maas,» ütles õpetaja Jane Möll, kelle sõnul võetakse sõjapõgenikest vanematega suheldes appi kehakeel. Alles hiljuti tuli kaksikute isale selgeks teha, et selliste ilmadega tuleks Eestis lastele kindad kätte panna. «Isa ütles selle peale eesti keeles, et «homme».»
Velbre on nõus Haapsalu linnapeaga, et lähiajal ei peaks linn pagulasperesid juurde võtma, vaid keskenduma neile 16-le, kes Haapsalus juba elavad. Kõigis viies rühmas on praegu igaühes üks kuni kolm araabia keelt kõnelevat last. Velbre kardab, et kui neid on ühes rühmas rohkem kui kolm, siis hakkab see häirima eesti keele õppimist, sest kuigi dialektid on erinevad, saavad lapsed üksteisest aru.
Tahaksid koolitusi
Lasteaia direktori sõnul oleks õpetajatel siiski vaja koolitust ja rohkem taustateadmisi, et teisest kultuurist tulnud lastele sisseelamine lihtsamaks muuta. Ta ise külastas mõni aasta tagasi Rootsi lasteaedu, kus oli koos 19 rahvust.
«Tahaks teada, mis keskkonnast nad tulevad, mis seal parajasti toimub. Kas poisid näiteks tohivad sõjamängu mängida või on nende hirmud liiga värsked?» selgitas Velbre.
Kohanemisküsimustega helistati ka Viljandi lasteaiast. Viljandisse paigutati põgenikepere tänavu augustis.
«Esimesel päeval oli palju küsimusi, näiteks kuidas meie kehakeel neile paistab,» rääkis õpetaja Eha Seller. Nii selgus, et põsest näpistamine tähendas lastele hoopis kiindumuse avaldamist.
Õpetajate sõnul ei ole sõjapiirkonnast pärit lapsed väga ema küljes kinni, vaid on üsna julged ning vaimustuvad kiiresti keskkonnast ja mänguasjadest. «Väga korralikud ja hästi kasvatatud lapsed on – kõik mänguasjad panevad alati oma kohale tagasi, isegi kui neilt seda ei paluta,» ütles Velbre.
Eesti lapsed on õpetajate sõnul seni empaatiat välja näidanud. Seda, kust uued tulijad pärit on, lasteaias ei varjata. «Ikka küsitakse, kas nad üldse ei oska eesti keelt ja kas nad põgenevad sõja eest,» ütles direktor, kelle sõnul tuleb algul ette küll võõrastamist, kuid see on tavaline.
«See, et lapsed kohe mängima hakkaksid, võtab aega. Süüria lapsed ei oska veel eriti eesti lapsi mängu kutsuda. Mõnikord on väga ilus vaadata, kuidas nad on ideaalselt katnud laua ja siis eesti lapsed tulevad külla. Meie õpetaja on öelnud, et nemadki ei oskaks nii ilusti lauda katta.»
Kui vanemad näevad eesti keelega vaeva, siis nii väiksed lapsed haaravad keelt lennult. Siiski peavad õpetajad nuputama, kuidas hakkavad välja nägema kahe koolieeliku tunnid. Üks tuli lasteaeda septembris, teine oktoobri alguses.
«Esimese pere ema läks kohe eesti keelt õppima ja näiteks temal ei ole kartust eesti keeles rääkida. Ta tuleb ja ütleb «riie», siis me lähme garderoobi,» rääkis õpetaja Seller, kelle sõnul on emaga saadud vabalt peaaegu kõigest rääkida. «Küsisime, kas sa tunned puudust oma riietest, sest käid nüüd riides nagu meie (naine loobus burkast, sest soovis sulanduda ühiskonda – toim). Ta ütles, et vahel tunneb, aga isa kõrvalt lisas kohe, et ta näeb nüüd, kui ilus naine tal on. See oli väga armas,» sõnas Seller.
Vanemate ainus eripalve on seni olnud, et lastele ei pakutaks söögiks sealiha. Selle erandiga on kokad hakkama saanud.
Velbre lisas, et kui esimene perekond oli paar kuud Haapsalus elanud, korraldas lasteaiarühm koos vanematega pikniku. «Siis nad juba tutvustasid end eesti keeles. Kui nad vastu tulevad, siis suhtlemine käib ikka eesti keeles. Kõik vajalikud laused on teada.»
Endiselt tuleb aga palju selgeks teha kehakeeles. Näiteks võttis Seller appi punase värvipaberi, kui oli vaja öelda, et lapsel jooksis ninast verd. «Pead olema leidlik ja mõtlema raamidest väljas.»
---------------
Ükski põgenik pole tööd leidnud
Ligi 25 Euroopa rändekava alusel Eestisse toodud sõjapõgenikku on valmis kohe tööle minema, kuid pole tööd leidnud.
Postimehega rääkinud perekondade kinnitusel on töö leidmine kõige suurem proovikivi. Näiteks on endiselt töötu perfektset inglise keelt kõnelev jeemenlane, kes iga päev tööportaale läbi kammib ja avaldusi laiali saadab.
Esimesed põgenikud jõudsid Eestisse märtsi lõpus.
Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag kinnitas, et tööle on valmis minema umbes 25 inimest. «Mõned neist on tööle asunud kohe pärast Eestisse saabumist. Esimesel töökohal püsimist ei ole soodustanud näiteks terviseseisund, ebapiisav eesti keele oskus ja muud põhjused. Hetkel nad ei tööta,» nentis Raag.
Kõik, kes ei tööta, on registreeritud töötuks töötukassas, kus neid toetakse näiteks tööpraktika, tööklubi ja muude tööturumeetmete kaudu. Samuti käivad nad eesti keele kursustel.
Alates märtsist on Eesti Euroopa rändekava alusel võtnud vastu 60 inimest, neist 27 on lapsed. Vastu on võetud ka pensioniealisi ning just sünnitanud või lapseootel naisi.
Kommentaar
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson
2009. aastast toetab riik koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õpet. Koolieelsetele lasteasutustele eesti keele kui teise keele õppe toetamiseks on tänavu ligi 319 000 eurot, mis on eraldatud 1192 rühmale. See teeb toetuseks rühma kohta 268 eurot.
Suurema välismaist päritolu laste arvuga lasteaedadele (nagu ka Haapsalu) plaanib SA Innove Keelekümbluskeskus pakkuda eraldi koolitust.
HTMi ja SA Innove koostöös arendati keelekümblusmetoodika ja materjale eesti keele õppeks. Ka Haapsalu direktor on varem osalenud keelekümblusteemalisel õppereisil Rootsi. Hiljuti sai lasteaed innovaatilise ja interaktiivse Jutupliiatsi keeleõppe komplekti. Jutupliiatsi õppevara pakume ka teistele lasteaedadele, kus õppivad rändetaustaga lapsed.
Keelekümbluskeskus korraldab täienduskoolitust lasteaiaõpetajatele. Eestis on loodud viis metoodikakeskust, mis pakuvad metoodilist tuge lasteaedade õpetajatele, kes õpetavad muu koduse keelega lapsi.
