allatah kirjutas:Galili Nimrodi kasutusjuhendit on kuskilt saada?
Eeldusel et ei ole, siis küsin mõned olulisemad küsimused.
1)Kas 200-1000 mõõtejooned on kubemest pealaeni?
2)Kaks alumist laia joont on mingi erimoona ja 1000m laskmiseks. Kumb on kumb ja kas see 1000m joon kehtib siis, kui optika on muidu 100m peale keeratud?
3)Kas horisontaalsel joonel olevate triipude skaala on 1 tuhandik?
4)Külgparand teeb 1 ja 2 vahel mitu klõpsu. Kas 1 ja 2 vahe on 1 tuh. või rohkem?
Ka muud õpetusssõnad kuluvad ära.
Kui lubatakse, siis mängiks suts mälumängu: (kogemus 07/08)
1) Kubemest pealaeni oli küll, üsna kindel.
2) Häbilugu, ei mäleta. (üle 550m ei saanudki proovida)
3) Vahe 1 tuh.
4) Kuna ikkagi mälumäng, siis tegi see klikk vist 0,5 mil ( eksperimendid külgparanditega lõppesid möödalaskudega).
Kui asjaks läheb ja igasugu kostüümid juba mängus siis tuleb väga jälgida kuhu oma aurav hingeõhk puhuda, kui kapuuts osaliselt optikat varjab. ( sellised soovitused siis püstolimehelt, kes lasi pikemat viimati 2012)
Soome Tkiv 85 ei ole kindlasti oluliselt parem kui Galil SN, TTA järgi on praktiliselt vordsed relvasysteemid ja Galilil on oluliselt suurem laskekiirus. Osa Tkiv 4x sihikuid on isegi kehvemad kui Galili Nimrod. Asja iva oli selles, et STV pataljoni komplektile lisaks andsid soomlased Eesti kaadrile kahurväelase koolituse, mis kindlasti oli oluline relvaliigi käimajooksmisel. Kui täpsuspysside juurde oleks käinud mone inimese koolitamine Soome KJ SN erialakursusel, siis oleks see kindlasti parandanud TL ja SN eriala seisu EKJ. Vähemalt aastani 2000, voi isegi 2005 oli TL ja SN koolitus EKV ja EKL yksustes pehmelt öeldes stiihiline ja ebayhtlane ehk esimesed kymmekond aastat lasti minna kuidas iganes. Igal koolitajal oli oma koolituskava ja spetsialistide oskused erinesid nagu siga ja kägu.
Galili sihiku manuaal peaks yksustes olemas olema, kui ei ole, siis tuleb see netist välja otsida. Kaugusparanduste trumli probleem on selles, et see on optimeeritud jahedale suveilmale yhe konkreetse laskemoona jaoks. Kui on teine laskemoon voi erinev ohutemperatuur, siis tuleb parandusi kontrollida. Alla 10 ja yle 12-grammine kuul ei taha Galili vindisammuga stabiilselt lennata. Kyljeparandus on pohimotteliselt 1 klikk 2,5 cm 100 m peale, kuid kuna relvad ja sihikud on alates 1993 käinud palju käest kätte, siis on väga moistlik kontrollida pinki kinni keeratud sihikud yle, kui palju need tegelikult parandusi teevad iga trumli klikiga yles ja korvale. Kuna relva praktiline laskekaugus ei yleta 500-600 m, siis derivatsiooniga väga jantima ei pea, lihtsalt +300 m tuleb moned cm vasakule sihtida. Tuuleparandust on ka moistlik teha sihtimispunkti muutusega, sest tuul muutub kogu aeg ja kui relv on poolautomaatne tuletoetusrelv, siis ei ole moistlik kogu aeg trumlitega mässata. Lisakriipsud sihikul on erilistele optimistidele kaugustele +800 m laskmiseks, kui voimalus on, siis tasub suures tiirus proovida. See erimoona jutt on kellegi ebapädeva ajupeeretus, voimalus on ka proovida nii, et pohirist lastakse sisse näiteks 250-300 m peale ja lisakriipsudega lastakse pikemaid kaugusi, seda peab iga laskur konkreetselt oma relva ja laskemoonaga proovima, kuhu jookseb. Pikematel laskekaugustel on kuuli kukkumine juba oluline, näiteks 500 m sihikuga 550 m lastes on tabamused 30-50 cm allpool olenevalt laskemoonast, lisaks mojutab ka tuule suund tabamusi, nii et tasub tiirus väga palju aega veeta ja harjutada eri kaugustele laskmist.
Leo kirjutas:Unto meenutatud 1990ndatel asjad käisidki peamiselt niimoodi, sest malevad olid iseseisvad juriidilised isikud oma eelarvetega ja maleva staabil ning juhatusel olid suured volitused eelarve kasutamisel, seega paljude asjade tegemiseks piisaski malevapealikust.
KL lahingüksuste arvukus tõuseb seoses uue arengukavaga kusagil 6500 võitleja juurde, neist vähemalt 500-600 peaksid olema täpsuslaskuri väljaõppega ja 100-150 snaipri väljaõppega, need numbrid on päris lähedal Unto 1000 täpsuslaskuri reeglile koos reserviga. Siis oleks reaalne komplekteerida iga jao TL kohad ja jalaväekompanii juurde SN meeskonnad, lisaks pataljoni taseme üksused. See tähendab sisuliselt seda, et kõik aktiivsed kaitseliitlased, kes oskavad hästi lasta, peavad saama mingisuguse täpsuslaskmise väljaõppe, sest isegi siis, kui nad ei ole eriala ametikohtadel, on väljaõppest üksusele kasu ja selle läbiviimine ei ole mingi raketiteadus, vaid seda on võimalik läbi viia igas malevad.
Praegused erialakursused põhinevad sellele, kui palju on X malevas Y eriala ametikohti ja neid on väga vähe. Kui malevas ametikohti ei ole, siis eriala kursusele kandideerida ei ole võimalik, isegi kui oleks tegemist Simo Häyhä klooniga. Erialakursusele võetakse ainult vastavalt SA ametikohtadele ja mingit varuga vastuvõttu ei toimu, kui keegi kursuse katkestab omal soovil või halbade tulemuste tõttu ja väljalangevuse % on märkimisväärne, siis jääbki meeskonnas koht tühjaks kuni järgmise erialakursuseni. Selle kõige tulemusena puuduvad enamikes malevates korraliku väljaõppega snaiprid ja üksikute koolitatud SN meeskondade vastutusala on suurusjärgus maakond kuni kaitsepiirkond, mis on ikka täiesti ulmeline. Selle tulemusena peavad ärksamad KÜd oma üksikuid TL kasutama SN ülesannetes, mis on enamikelt liiga palju nõutud, sest väljaõpe ei ole piisav.
Erineva astme täpseid laskureid peab olema massiliselt ja selle koha pealt minu sügav lugupidamine soomlastele...
Eestlased ajavad mingit suurriiklikult kanget väljaõppepoliitikat, kus ainult ideaalsed kandidaadid saavad koolitust, mille tulemusena eriala on täiesti marginaliseerunud ja mobilisatsiooni korral mingit olulist sõjalist võimekust ei tekigi ühel vähestest sõjalistest erialadest, kus eestlastel oleks võimalik toota olulisel hulgal piisavalt häid võitlejad.
Täiesti nõus sellega. Eesti nõrkus ongi see, et kui ei ole ametikohta ette nähtud siis koolitust ei tehta. Oluline ongi see, et SA ajaks on reservi vaja. LOomulikult kasvab SA ajal välja erinevaid spetsialiste, kuid mis hinnaga-vere ja inimeste, mida meil raisata ei tohiks olla. Võimalus oleks kasvõi anda KV või KL poolsetele vabatahtlikuna koolitusel osalejatele M14 pihku-anda võimalus relva tunda õppida, vajadusel tuunida-oma rahade eest ning teha kasvõi moodulite kaupa neid erinevaid tasemeid ja erialatunde. Loomulikult tullakse siin kallale, et keda te koolitate siin... Kelle jaoks jne... Reservväelasena oleks mitmetel huvi osaleda sellel koolitusel, kui neid tehtaks. Seda kasvõi sellele reservile, kes ei ole enam esmasetähtsusega.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
allatah kirjutas:Galili Nimrodi kasutusjuhendit on kuskilt saada?
Eeldusel et ei ole, siis küsin mõned olulisemad küsimused.
1)Kas 200-1000 mõõtejooned on kubemest pealaeni?
2)Kaks alumist laia joont on mingi erimoona ja 1000m laskmiseks. Kumb on kumb ja kas see 1000m joon kehtib siis, kui optika on muidu 100m peale keeratud?
3)Kas horisontaalsel joonel olevate triipude skaala on 1 tuhandik?
4)Külgparand teeb 1 ja 2 vahel mitu klõpsu. Kas 1 ja 2 vahe on 1 tuh. või rohkem?
Ka muud õpetusssõnad kuluvad ära.
1) KJ koolitused KJ kaudu - erialakursused ja täiendkursused ning kordusoppused KV varustusega;
2) MPK RY koolitused KJ reservistidele KJ vahenditega;
3) MPK RY koolitused koikidele huvilistele.
Kui esimesed 2 on rangelt KV tabelvarustusega, siis kolmanda kategooria alla, ja need moodustavad koolituspäevade enamuse, saavad pohimotteliselt kandideerida koik tavalised soomlased, ainult pätte ei voeta jutule, sest muidugi käib huviliste nimekiri nii politsei kui sojaväeluure käest läbi. Tavaliselt tullakse oma relva ja varustusega, sest need on paremad kui KV tabel, lisaks on korraldajatelt voimalik relva laenata. Ei ole märgata, et relvade kuritarvitamine voi muidu kuritegevus selle tottu suureneks, pigem vastupidi, sest inimene, kes harrastab laskesporti, on väga huvitatud seadusekuulekast käitumisest näiteks liikluses, sest ei taha, et politsei mingite maksmata kiirustrahvide eest relvad hoiule votaks. Laskeoskus suureneb myhinal ja see on riigikaitsele oluline.
Just seda Galili manuaali ma silmas pidasingi, mille optika lehekyljed siia yles riputati, tasub alla laadida, kui on ohtu, et Galil SN pihku surutakse ja peab kasutama. See manuaali koopia voiks igas relvakastis olla, ei maksa palju.
KL lahingüksuste arvukus tõuseb seoses uue arengukavaga kusagil 6500 võitleja juurde, neist vähemalt 500-600 peaksid olema täpsuslaskuri väljaõppega ja 100-150 snaipri väljaõppega, need numbrid on päris lähedal Unto 1000 täpsuslaskuri reeglile koos reserviga. Siis oleks reaalne komplekteerida iga jao TL kohad ja jalaväekompanii juurde SN meeskonnad, lisaks pataljoni taseme üksused. See tähendab sisuliselt seda, et kõik aktiivsed kaitseliitlased, kes oskavad hästi lasta, peavad saama mingisuguse täpsuslaskmise väljaõppe, sest isegi siis, kui nad ei ole eriala ametikohtadel, on väljaõppest üksusele kasu ja selle läbiviimine ei ole mingi raketiteadus, vaid seda on võimalik läbi viia igas malevad.
See peaks (võiks) ju reaalselt tähendada juurde relvi ja varustust, millega väljaõpe läbida ning mida ka SA ajal kasutada? Olemasolevatest Sako TRG-dest selleks ei tohiks jätkuda. Neid on olemasolevalegi struktuurile piiripealselt. Ehk mis oleks ligikaudne hind, millega see SN ametikoht peaks varustatud olema. Kaliibriks peaks võtma juba .338 LM-i. TL võib jääda 308 peale, kuna .300 WinMag ei ole nii levinud ja tulevikus arvatavalt ka levima rohkem ei hakka. Lihtsalt üleminek on toimunud .338 peale.
Relv oma lisadega, kott, varuosad, koolitused-tootja poolsed+lisavidinad-kaugusemõõtja Kestrel 4500NV näiteks, ballistikatabelid, relvahoolduskomplektid, summuti jne... Optika osas optika, öövaatluslaskmissihik, laserkaugusmõõtja, punatäpp, vaatlustoru nii päevase, kui öövaatluse jaoks jne... Kõik peab olema kokkusobiv ja läbi testitud. Samas peaks sama seltskond, kes saab koolituse .338 LM peale, omama koolitust ka .308 peale, sest põhirelvaks on KL baasil tulevikus AK4.
Siit jälle küsimus, kas ja millise struktuuriga need väljaõppe saama peaksid? Kas 1-e mehe õpetus, tegutsemine snaipripaarina, kolmikute või nelikute süsteemis. See kõik eeldab võimaliku KL-i poolse (reserv)struktuuri läbimõtlemist.
Antud koolitus võiks olla Leo poolt ära toodud koolitus 3 laadis-ise osaletakse ning võimalusel oma relvadega.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Ma siin sooviksin härra rugeri indu natuke pidurdada. Loetletud varustuse nimekiri on ilus, kuid ka meeletult kallis. Kui kallis, on avalikes allikates kirjas, TRG 42 komplekt lisadega suurusjärgus 10000 €. Kogemused laiast maailmast ytlevad, et 90% SN ylesannetest on voimalik sooritada tavalise jahikarabiiniga kaliibriga 6,5-8 mm, mis hoiab 600 m peale alla 2 MOA tihedust. Sihikul peaksid olema kriipsud objekti kauguste hindamiseks. Binokkel vaatluseks ja veekindel märkmik nähtu kirjapanemiseks ning ballistikatabel ongi enamvähem koik, mida alustamiseks vaja on. 2-3000 € komplektist on reaalne. Magnumist on abi, kui sihtmärk on yle 500 m kaugusel voi soomuskaitsega ja siis on abi ka laseris täpse kauguse määramiseks. NV tuleb alles peale seda. Termo veel hiljem. Alguseks kindlasti 1 mehe väljaope ilma laskeharjutusteta ja siis laskeharjutused tiirus ja siis laskeharjutused maastikul koos erialaste ylesannetega. Kui 600 m pealt saab iga ilmaga igast asendist pihta, siis voib magnimut kärtsutada, kuid laskemoon on vähemalt 2x kallim ja padruneid kulub aastas mitusada. Relva rauda on vaja vahetada keskimiselt 5-10 a intervalliga
Tean asjade hindu ja odav ta ei ole. Lihtsalt-kas SN või TP-on erinevad kaliibrid või siis on KL-i tulemas ka kangemat kaliibrit, kui kasutajate enda võimalik 308-st kõrgem. Kui 308 siis osalejatele teha süviti mõnede moodulite lisandumine, mis on SN erialal. Miks ma pakkusin seda, SN eriala relvi-pakutud oli SN ametikohti. Ega seda varustust suudeta praeguselegi seltskonnale hankida.
Aga siin oleks võimalik reserväelastele teha lisakursus RÕK-i lõpus 3-4 päeva(KL-ile), kasvõi olemasolevat AK4 ja M14 ära kasutades. Põhitõed ja veidi rohkem, kui tavakasutaja ka Kütiklassi saamiseks kasutavad. Kasvõi teha võistlused, kus nendel osalejatel on esimesed 3-5 kohta reaalselt autasustatud kohad. Need, kes niigi hästi lasevad ja käivad igal üritusel, neid pole vaja mõjutada osalemisel. See, kui on huvitav eriala ning lisaväljaõpe, koos lõpuharjutusega, kuhu pääseks näiteks 20-30 parimat, tekitaks võimaluse asja populariseerida. Erialakursuse kava peaks muidugi kokku panema erialaspetsialistide seltskond. See 3-4 päeva leitaks ikka vajadusel juurde. Rahalises mõttes pole asi nii kallis, et ei saaks. Lõpus olekski see võistlus, mis on reserväelastele, mitte olemasolevale kaadrile ja asi oleks algusest peale selge-naljategemist ei ole, kellel huvi pole see niisama sinna osalema ei jää.
Leo toodud ligikaudne asjade hinnakiri:
binokkel-ca 100-200 eurot Ebayst
ballistikatabel-nii ja naa-sõltuvalt relvast sarnane-võimalik ühtsete relvade-optikate puhul paljundada(AGA VAJA ALATI IGALE TL/SN RELVALE ERALDI TEHA)
Mil-Dot master ballistikakalkulaator-ca 30 eurot Ebayst
Märkmik-3-4 eurot
Viimati muutis ruger, 19 Okt, 2016 20:22, muudetud 2 korda kokku.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Andke nyyd rumalale andeks aga ballistikatabel sõltuvalt relvast???
Minu kogemused näitavad,et ballistika on sihuke yyber müstiline asi,et see sõltub relvast ja moonast ning järjestikku samalt liinilt tulnud relvad ei lennuta sama moona ýld juhulu kunagi sama moodi. Iga relva ja moona toimimise saab selgeks vaid testides.
See eeldab, et antud isik on relvaga kokku kirjutatud ja peab olema ka veendunud, et relv laseb seda, mida ta peaks laskma. Jah ballistikatabel on muutuv relva, moona ja veel ilma jne.. jne.. osas muutuv, kuid sisselaskmisel võib algselt olla aluseks kasvõi teine analoogse relva tabel. Põhimõtted on sarnased. Aga eks iga relv on erinev. Selle järgi tulebki see lõpuks valmis teha-ja siduda vastava relva ja optika ning moonaga, mis üldjuhul peaks tulema TL-i ja SN puhul ühest ja samast kastist-karbist. Erineva moona kasutus muudab tabeleid. Ehk brasiilia moon või rootsi v.. või kus iganes. Relv peaks jääma oma kasti juurde. Kui otsa saab siis võetakse uus kast ja tehakse uued laskmised...ning vastavad korrektuurid tabelisse. Selleks peab laskur oma relva teadma piisavalt. Mitte see, et antakse kastist määrde all olev relv-ja oled nüüd TL. Ja see, kuhu su relv laseb, on sinu teada saada. Aja jooksul kindlasti. Suvalise relva pihkupanek ei tohiks olla TL-iks määramisel suur avastus, et relv ei pruugi olla korralikult laskev-logisev ja jupid erinevatelt relvadelt. See eeldab TL-ile võimalust ja aega kasvõi uue relvaga tutvumist. Meie võtame hetkel ilmeksimatult SA ajal kätteantavat relva, mida saadakse, kui kulumatut ja ideaalkorras stabiilse täpsusega erinevate inimeste juures laskvat relva.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Ei ole olemas rumalaid kysimusi. Eestis olukord tavaliselt nii ongi, et antakse kastist suvaline täpsusrelv ja padrunid ning oledki snaiper valmis, parimal juhul on sama relv, millega olid ajateenistuses. KLis on relvad rohkem inimestele kinnitatud, kuid ka KLis on suuri probleeme maleva laos olevate relvadega, kuhu pääsevad ligi ja igasugu nupukesi keerama koiksugu "relvatohtrid", nii et eelmisel oppusel sisselastud relv voib olla vahepeal väljas käinud ja siis märjana ning puhastamata hoidlasse tagasi viidud ning sihik on keeratud kuu peale. Mehed pyyavad TPd kodusele hoidmisele saada, kui on ametlikult ametikohal. Automaatidel ja KPdel on yldine ballistika tabel piisavalt täpne relva kasutamisel, TL ja SN peab ikka yle laskma.
Märkus ballistikatabeli kohta on korrektne, korraliku tabeli peab iga laskur oma relva jaoks ise tegema. Mingi yldine tabel kusagil käsiraamatus on ainult sinnapoole täpsusega. Näiteks kuuli algkiirus padrunikarbil on samuti suunava tähtsusega ja muutub oluliselt erineva temperatuuriga ja samuti erinevates laskemoona partiides. Relvaraud kulub voi on sodi täis ja ka see mojutab algkiirust ehk ballistilist kaart. Kindlam on votta 1 kast padruneid korraga ette ja lasta neid erinevates tingimustes läbi krono, sealt saab tegeliku kiiruse kätte, kusjuures ka koik kronod eksivad. Siis pollu peale ja päriselt proovima, ning selle pohjal ballistiline tabel relva kaba kylge vms. Kui padrunikast vahetub, siis sealt valikuliselt proovilasud, kas on sama, mis eelmisel? Vajadusel muudatus tabelisse. Iselaetud voi kvaliteetse tehasemoona algkiiruse koikumised samas partiis on alla 10 m/sek, suvamoonal oluliselt rohkem. Riigi relvas pohimotteliselt iselaetut kasutada ei tohi ja yldiselt relvatehased neid ei armasta, ylelaadimise oht on reaalne. Kui läheb relvapoodi jutuga, et iselaetud moonaga relv sai kannatada, siis void garantii ära unustada.
Mulle tundub, et SN teemas on Eestis saavutatud loomulik tasakaal ja olemasolevate sisendite puhul ei ole eriti kuhugi areneda. KV ajab jäigalt oma ametikohtade arvule pohinevat väljaoppemudelit ja KV reservis olevatel KL yksustel on sama teema. Kui ei ole ametikohti, siis väljaopet ei ole ja malevasse relvi ei anta. Koik! Seega on asjalikku koolitust väga raske korraldada. KL TL ja SN erialakursustel osalenud on ostnud märgatava hulga korralikke täpsusrelvi ja raskel hetkel on nendest kindlasti palju kasu, kuid oma rahakoti peal alginvesteering 2-3000 € ja aastased jooksvad kulud 500-1000€ on paljudele keskmise palgaga pereisadele liiast. Riik ka ei soosi voi pigem takistab täpse laskmise arengut, konkreetne näide M14 ylejääkide hoidmine laos, need oleksid andnud paljudele voimaluse saada piisavalt täpne TL relv odavalt, ehk alginvesteering oleks vähenenud poole vorra.
TL ja SN on jalaväe erialad ja koolituse tasemeb, kasutatav relvasysteem voi kaliiber on täiesti teisejärgulised. Täpse padrunipesaga 308 Win ei mahuta 7,62 NATO padrunit, vastupidi mahub kyll. Sama on 223 ja 5,56 NATOga. Muude kaliibrite kasutamine eeldab suure hulga laskemoona hankimist omavahendite eest, see on oluline lisakulu. Isegi 338 LM saadavus kriisiajal on ylimalt kahtlane, sest ametlikke relvi on näputäis kaadriyksustes, kellele siis ka kogu olemasolev laskemoon kanditakse. Muid täpseks laskmiseks sobivaid kaliibreid KJs ei olegi. Kui homme algaks kriis, siis saaks KL täpne laskur arvestada peamiselt selle laskemoonaga, mis on omal kodusel hoiul ja maleva laos, peale selle loppemist on relvasysteemi vahetus voi yleminek samas kaliibris suvamoonale.
Sellesse, et meil oleks kriisi ajal aega hakata kedagi kiirkoolitama, ma eriti ei usu, muidugi synnivad spontaansed meeskonnad, kus TL pannakse kokku KP-paariga vms ja yksteisele pohiasjad yle räägitakse, kuid see on ka koik, suuremaks lahingukogemustega laskurite kasutamiseks TL ja SN täiendkoolituseks ei ole voimalust. Täpsed laskurid lähevad esimeste kiirreageerijate hulgas välja, kui on hallil ajal vaja objekte julgestada jne ja neid on liiga vähe ja nad on liiga marginaalsed tegijad, et KJPS vms suvatseks 10-15 koige pädevamat laskurit kokku korjata ja kusagil tagalas uusi koolitama panna. See on peamiselt suurte riikide teema, kus lahingutegevus on väga lokaalne voi toimub hoopis kodumaalt eemal, et on voimalik rahulikult reserve koolitada.
Täiesti nõus sellega. Eesti nõrkus ongi see, et kui ei ole ametikohta ette nähtud siis koolitust ei tehta. Oluline ongi see, et SA ajaks on reservi vaja. LOomulikult kasvab SA ajal välja erinevaid spetsialiste, kuid mis hinnaga-vere ja inimeste, mida meil raisata ei tohiks olla. Võimalus oleks kasvõi anda KV või KL poolsetele vabatahtlikuna koolitusel osalejatele M14 pihku-anda võimalus relva tunda õppida, vajadusel tuunida-oma rahade eest ning teha kasvõi moodulite kaupa neid erinevaid tasemeid ja erialatunde. Loomulikult tullakse siin kallale, et keda te koolitate siin... Kelle jaoks jne... Reservväelasena oleks mitmetel huvi osaleda sellel koolitusel, kui neid tehtaks. Seda kasvõi sellele reservile, kes ei ole enam esmasetähtsusega.
Tegelikult on KL süsteemis näha viimastel aastatel väga positiivset trendi, et kui kohti on, siis saavad eriala koolitustele minna ka allüksuste ülemad. See võib aga oluliselt tõsta allüksuste pädevust relvasüsteemide praktilisel rakendamisel - no nt TL kursuse läbinud jaoülem vaevalt hakkab TL paigutama keset lagedat kilomeetrist põldu. Igasugu asjassepühendamata inimeste plaanides võib pahatihti sellist jama kohata. On ju mõnus fantaseerida paberil olema "efektiivse laskekauguse" teemal, kuid tegelik tabamise kaugus võib olla sellest kergesti poole väiksem ja paberkauguse piirile pandud mees tegelikult ei suudagi vastast mõjutada.
Näiteks RÜ tasemel ei jookse kindlasti mööda külgi maha sellised asjad:
-rivisõidukite koolitus (eelkõige veoautod) koos maastikusõiduga
-vähemalt ühe meeskonnarelva erialakoolitus koos praktilise laskmisega, või nt TL oma
-pioneeri ja B-kat lõhkaja koolitus
Uskuge või mitte, aga otsused saavad olema way pädevamad kui miski üldise tasemekursuse lõpetajal eales on.
Sa ei planeeri autode liikumist mööda metsaveoteid ega pane relvasüsteeme ebasobivasse kohta.
Selline üldine vahelepõige.
Mul pole kahjuks võimalik olnud TL kursusel käia (lasknud olen küll), kuid kustid ja kullad on tehtud-lastud ja usun, et ma tulevikus ei eelda kustimehelt liikuva tanki tabamist 300 m pealt. Seega lp ülemad, käige, õppige ja proovige ise ka lasta - teie otsustused saavad sellest ainult kvaliteeti juurde.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Neid malevaid tuleb ainult kiita, kes asjale loominguliselt lähenevad ja erialameeste puudusel pealikke erialakursustele saadavad. Mis malevas need TL kursused erialameeste puudusel pealikele anti, tavaliselt on ikka häda ja kisa, et erialamehed ootavad paar-kolm aastat enne kui koolitusele lastakse, sest kohti on vähe?
TLEK kestab 3 nädalat ja SEBAK 6 nädalat, molemas on teooriat, praktikat ja laskedrille vordselt 1/3 ajast. Pealikele on ka eraldi tehtud sissejuhatavaid koolitusi täpsuslaskmisse, sest terve erialakursus on ränk katsumus, piisab paarist päevast loengutest, maastikuharjutustest ja laskedrillidest erialarelvadega et eriala paremini kasutada osata. Need laskuri lagedale sättimise teemad on peamiselt filmikunsti mojutustega ja ajaloost on ka teada moned näited, kus nii on käitutud, kuid seal ei mainita tavaliselt seda, mitu tundi voi isegi päevi laskur pidi positsioonile roomama. Normaalne positsioon peab ikkagi voimaldama kiiret eemaldumist ja näiteks TLi optimaalne laskekaugus on 200-500 m, alla selle on suur oht kiiresti avastatud saada ja kaugemale lastes langeb tabamise % oluliselt, kuid see peaks ikka olema 70-90%, et saaks rääkida efektiivsest täpsustulest. Seda peab arvestama. Probleemiks on see, et enamikus SN varitsuseks sobivates kohtades on teeääred puhtad ja poldudeks tehtud mitmesaja meetri ulatuses ja ilma magnumita ei ole lootustki vastasele pihta saada ja magnimeid meil eriti ei ole ja lähematel aastatel ei tule.
Soomlased lahendasid selle nii, et vaatlejal on enesekaitseks automaat ja täpselt lastakse magnumiga, siis ei ole vaja vastasele päris kylje alla ronida ja kaitsevestist läheb ka paremini läbi. Näiteks 7,62 M80 kuul läbistab 500 m pealt 3 mm terast ehk praktiliselt kiivri kylje, M61 AP kuul terassydamikuga samalt kauguselt 5 mm 300 HB ja M993 kuul volframist läbistajaga 7 mm kova ja sitket 450 HB terast. Neid EKJ ei osta, peetakse kalliks. Soomlaste 338 LM Lock Base ja soomustläbistav on oluliselt äkilisemad ja lendavad 2x kaugemale, sest kuul on raskem ja kineetiline energia topelt 7,62 NATOga vorreldes. Soomlased märkasid juba enne aastatuhande vahetust, et Tkiv 85 oma raske FMJ kuuliga ei hammusta läbi venelaste titaanplaadiga kaitsevestist ja alustasid magnumile yleminekut. Täna on venelaste kaitsevestid Ratniku systeemis NIJ IV klassiga vordse kaitsetasemega, kuid EKJ ei ole sellest veel aru saadud, mida soomlased 20 a tagasi taipasid. Väga ei kadesta EKJ täpseid laskureid, kui nad peavad venelastega kokku minema, kui relvade laskekaugus on praktiliselt sama kuid venelaste SVD on paremini läbistava kuuliga ning vene eriyksuste peamised täpsusrelvad on juba aastaid magnumid.
eksperimendid külgparanditega lõppesid möödalaskudega).
sellised soovitused siis püstolimehelt, kes lasi pikemat viimati 2012)
Lihtsalt-kas SN või TP-on erinevad kaliibrid või siis on KL-i tulemas ka kangemat kaliibrit, kui kasutajate enda võimalik 308-st kõrgem. Kui 308 siis osalejatele teha süviti mõnede moodulite lisandumine, mis on SN erialal. Miks ma pakkusin seda, SN eriala relvi-pakutud oli SN ametikohti. Ega seda varustust suudeta praeguselegi seltskonnale hankida. 
