www.militaar.net

No vot. Tõele jälle lähemale. Kunagi Jugoslaavia kodusõjas olla öelnud miski NATO kindral, et mis kasu on kõrgtehnoloogiast seal, kus tapetakse kööginugadega. Traati raske tassida jne, aga kui arenenumat tehnoloogiat toota ja kasutada ei suuda ja ei oska, tassitaksegi "traati" - ja toimib. Viimase aja sõjad puha lõpuks sinna pööranud.

Küsimus on rohkem selles, kas suudetakse tehnoloogilises võidujooksus oma vastasega osaleda.
Kui su vastane omab head ECM võimet, siis on sul 2 varianti sidet pidada
-osta järjest kallimaid ja peenemaid sidevahendeid (ja loota, et kasutajad nendega toime tulevad) - kulukas
-leida võimalused (nt Rootsi 1942 välitelefon), mis võimaldab seda vastase ECM võimet vältida, kasutajad saavad sellega kindlasti hakkama, kuid sa pead oma taktikat kohandama.

Eestis aetakse strateegilisel tasandil (peastaab ja kamin) taga seda esimest varianti.
Selle vältimatu kõrvalmõju on aga see, et ostetavate asjade kogused on väikesed ja piirkond, kus suudetakse lahingut pidada, on väike osa Eesti alast.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Oleneb ka millistest vägedest jutt käib. Tagalas ja statsionaarsematel positsioonidel olevad sõdurid saavad kenasti kaabliga oma asjad aetud. Seevastu CV90 ja Pasi peal sõitvate meeste puhul seda värki väga ette ei kujuta.

Minu teada jooksevad sidepati mehed siiani kaablirullidega ringi. Ei ole see kaabliside kadunud kuhugi, kuid see on ikkagi varuvariant, mitte põhilahendus.

Vabandan OT pärast, aga ksf Kilo Tangole täienduseks, et mitte ainule Sidepatis, vaid tegelikult saavad kaablirulle vedada minu teada kõik väeosad. Nt meil oli see 2009.a Logpatis kohustuslikus listis, samuti muudes pataljonides. Traati sai tassitud nii peidetult, kiirkorras maa peal kui ka õhus. Hea, lihtne ja usaldusväärne (sh häkkimiskindel) sidepidamise viis. Samuti õpetati traatside kasutamist Lahingukoolis.
Kui Harris tahab siiski õppimist ja Motorola suhteliselt lihtsalt mahasurutav, siis traatsidega saab väga kerge õppimisega iga vend hakkama. Kasutatakse jah pigem statsionaarsetel positsioonidel, nt eri kaitseliinide omavaheliseks sideks jms.

Häkkimiskindluses ma nüüd nii à priori kindel ei oleks. Aga tõepoolest - dünaamilises olukorras kasutamiseks peaks iga mees kablaga ringi vudima.

Olen küll võhik, aga kas sidepidamist läbi satelliitide pole võimalik? Nt. krüpteeritud sms-idena. Lülitad saatja mõnekümneks sekundiks sisse, võtad vastu sõnumi, lülitad saatja välja, kirjutad vastuse, uuesti saatja sisse, sõnum teele ja saatja välja.
Mingi intervalli järel kontrollida sõnumite olemasolu. Siis oleks raske saatja asukohta peilida ja kui sõnumid oleks krüpteeritud, siis ka raske avada.

minu teada on tavalise sattelefoni positsiooni võimalik trianguleerida..

Viimane foto Džohhar Dudajevist rääkimas satelliittelefoniga:

https://cepa.ecms.pl/files/?id_plik=2991

Järeldused Ukraina sõjast:

1) Send in the Drones
2) Indirect fire is the Queen of Battle (again)
3) Heavy tanks are back in business
4) RIP last-gen IFV

Selle all siis mõeldakse eelmise (ehk vanema) põlvkonna mitte viimase (ehk uuema) põlvkonna lahingumasinaid.

Kaitseliitlased tentautodes jäävad selle loogika järgi siis päris hätta.

_________________
"Sleeping nations will either die, or wake up as slaves"
Mustafa Kemal Atatürk, 1st President of Turkey 1923 –1938

Ei jää ju. Keegi ei sõida tentautoga (erinevalt IFV-st) otse lahingusse (kus võidki termobaarilisega otsaette saada), vaid maha tullakse ikka varem. Jutus just kirjutaski, et Ukraina sõjas sõidetakse ka IFV-s pigem soomusel kui sees ja ronitakse maha varem. Mis aeglustab mehhaniseeritud jalaväe liikumist. Aga hajutamise arvelt tagab parema ellujäämise. Ja veelkord - ei maksa alahinnata majanduslikku aspekti: kui relv on kallim kui sihtmärk, siis sõja venima jäädes seda enam "odavate" sihtmärkide vastu pillavalt ei kasutata.

Kõik see lähtub eeldusest, et keegi ei oma võimekust tegutseda õhuruumis. Siis taandubki kogu sõjapidamine selliseks 1. MS stiilis kaevikusõjaks, kus droonid täidavad algsete luurelennukite rolli, ainsa erisusega, et tankid jms. soomusvägi on oluliselt mobiilsem.

Jah, õhu- ja merevägede osakaal antu konfliktis on praktiliselt null. Teine küsimus on see, et Venemaa peab seda konflikti üsna piiratud mahus, mitte kogu oma võimekusega. See aga tähendab, et täiemahuline konflikt võib olla palju intensiivsem ja sagedastema manöövritega, mis muudaks sellised positsioonilised kaudtule lahingud oluliselt raskendatuks. See võib anda olulised eelised just neile, kelle kaudtulevahendid saavad ennast minutitega üles seada, tuleülesande kiirelt sooritada ning siis positsioonilt lahkuda. Lisaks paneb see suurema rõhu kaudtulevahendite varustuse logistikale ning ka pioneeride tegevusele.
Eks vast mingil määral on nii, et mida kiiremini ja agressiivsemalt manöövreid teostatakse, seda vähem suudab kaudtuli manöövri sooritaja tegevust häirida ning tõenäoliselt on seda lihtsam neid manöövreid sooritada.