Tänane "paradigma" vaadatuna kontekstis sisejulgeoleku rahaprobleemidega tähendab tegelikult seda, et valmis midagi käegakatsutavat ei saadagi.Yks kirjutas:Mul tegel savi, et miks. Pole tänase paradigma teema. Tänane teema on - tehtagu ja loodagu!
Juba see, mida siin sina ja tommy seletavad (info-ops algas aegsasti), lubab aimata, mis tuleb. Soome tüüpi asja ei tule, sest muidu ei toimuks taolist koordineeritud makaronide riputamist antud teemal.
Ma ei räägi siin üldse betoonist, vaid ka elementaarsetest asjadest nagu regulaarsed kriisiõppused, varuenergiaallikad, soojad tekid jne.
See "tehtagu ja loodagu" on kõik see 25 aastat ju olnud - kriisikomisjonid (süsteem lonkab endiselt), rohkeid loodusjamad, kogukondlikud MTÜ jne.
Osalesin hiljuti ühel külakoosolekul, kus teemaks oli 50 000 euro eest tuletõrje veehoidla rajamine (et majad saaks kasutusload), korjanduse korras. Poolthääli anti üksikuid..
Valmis pole saadud suurt midagi. Sõja puhkedes oleme enamasti palga tagumendiga.
Sest pole konkreetset vastutajat ja alati on põletavamaid küsimusi.
Näiteks valik, kas vald paneb 100 000 eurot kodanikukaitse alla või uue lasteaia omafinatseeringusse
Või kas luua Päästeametis professionaalne tsiviilkaitse osakond või hoida alles mõni küla tuletõrjekomando.
Lihtsalt probleem algab lihtsast asjast 1. puudub konkretiseeritud vastutaja ja konkreetne vastutus mittetegemise eest 2. puudub riiklik sund asjade ära tegemiseks (ja mulle näib seni, et ka tahe selle sunni sisse viimiseks). Soomes on kõnealused punktid muide kenasti täidetud ja see on ka põhjus, miks seal on ja siin pole.
Paraku, rohked sõjakogemused näitavad, et ilma asjakohase ettevalmistuseta/õppeta, ilma infrastruktuurita ja hästikoordineeritud tegevuseta sõjapiirkonda sattuvad tsivilistid saavad massiliselt surma. Palju rohkem kui võitlejaid. Kuu aega linnavõitlust Tallinnas tähendab näiteks 100 000 tsiviilohvrit. Flaierite levitamise ja Facebooki lehekülgedega seda probleemi ei lahenda, kui puudub tahe raha kulutada ning teiselt poolt sund asjade ära tegemiseks.
Kuna ma olen ise tsiviilkaitse tegevusi ka õpetanud (ja selleks need asjad endale natuke selgeks teinud), siis mis te arvate, mitu m3 tunnis pinnast jõuab üks keskmises vormis inimene välja visata? Kui teate, siis ärge kaagutage (profaan tommy eriti) mingite tünnide matmisest "vajaduspõhiselt". Et ehitada kaetud varjepilu ühe pere vajadusteks, selleks on vaja välja visata 24 m3 pinnast ja seda eeldusel, et see pole külmanud või meetri sügavusel ei alga paekivi (Harjumaal väga levinud probleem). Üks pere suudab oma jõududega ehitada sellise asja ajaga, milleks võib sõda läbi juba olla. Seepärast ka Soomes taoliste idiootsusega keegi tsiviilkaitse raames ei tegele, seal on haritud inimesed, keda on spetsiaalselt selleks õpetatud (mulle on räägitud, et paljud asjad pididki vene õpikutest neil võetud olema).
Mul oli mõni nädal tagasi vaja välja piigata 1,5 meetrit paekihti umbes 200 m2 suuruselt. Koos veega võitlemisega (iga hommik oli kaevikus 20 cm vett) ja välja kaevatu eest ära vedamisega tegi seda üks suur roomikekskavaator 30-tonnise piikvasaraga neli täis tööpäeva. Kaevikus on täna väljakaevatud pae osa veega täitnud (vett poolteist meetri). 300 m3 30 töötundi, 10 m3 tunnis. Selliseid ekskavaatoreid on Harjumaal suurusjärgus 50 masinat. Kui tõsine tundub see "hakkame vajaduspõhiselt rabelema"?