Uusi trende kohalikust propagandast

[Roamless]

http://sputnik-news.ee/infographics/201 ... 05561.html
Propagandakanal on nõuka stiilis tankitõrjerakettide võrdluse teinud (Javelin, Spike, Kornet). Ime, et Kornetit pole kohe võitjaks kuulutatud. Javelin on ikka Kremli ööbikute südame murdnud, et ta nii tihti teemaks neil tuleb. Javelin on "mõttetult kallis" ja minu lemmik "erinevate riikide eksperdid on öelnud, et Javelin on madala efektiivsusega, sest ei taga 100 protsendiliselt tanki rivist välja löömist" (huvitav, kas on ka mõni relv, mis tagab?). Et siis sea ja käo võrdlus, kas see Kornet mitte maksimaalselt oma sihitamissüsteemi ja tehnoloogiga TOW tasemele ei küündi? Ning seljas 50 kilost jurakat ikka metsa ei vea.

[TTA]

Iga kevad tuleb vastlõpetanud ajateenijatelt paar videot kus meenutatakse oma teenistust. Seekord on siis päris hea videoga hakkama saanud kuperjanovi miinipildurid

https://www.youtube.com/watch?v=3-SDzASrV-M

[Sektor gazovoi ataki]

Proparaamatud hiilivad peale toa tühjaks tegemist vaikselt tagasi, käigult vaatasin Apollost naaberhõimu keelset raamatut mis muuhulgas räägib NATO agressiivsusest ja sellest et mobla leiutas kuuekümnendatel keegi venelane (viimane versioon kaalus 500 g), kahjuks korjasid organid selle leiutajalt kohe ära, aga fakt jääb faktiks.

Varasemalt propakirjanduse teemal:

http://samorodni.eu/oleg/2016/06/02/kes ... ile-jouab/

[soul]

Pildimaterjali naaberriigi raamatupoe riiulitelt.
http://nasedkin.livejournal.com/776119.html

Книжный ад. Какой литературой кормят сегодня

[Leo]

Nagu see blogija väga hästi kirjutab, noudmine tekitab pakkumist ja see, et raamatupoed on propagadakirjanduse all lookas, tähendab peamiselt seda, et leidub piisavalt lugejaid, keda huvitavad teooriad, et Stalin oligi tegelikult hea jne. Seda sitta ei peaks mingil juhul avalikult Eestis myyma, see Apollo turundusinimese jutt sonavabadusest on lihtsalt raha-ahne ärika krokodilli pisarad. Äkki votaks Apollo ka mone sellise teose myyki, kus kirjutatakse, et Hitler ja Pol Poth olid toredad inimesed, armastasid loomi ja lapsi...

[ants431]

Nagu see blogija väga hästi kirjutab, noudmine tekitab pakkumist ja see, et raamatupoed on propagadakirjanduse all lookas, tähendab peamiselt seda, et leidub piisavalt lugejaid, keda huvitavad teooriad, et Stalin oligi tegelikult hea jne. Seda sitta ei peaks mingil juhul avalikult Eestis myyma, see Apollo turundusinimese jutt sonavabadusest on lihtsalt raha-ahne ärika krokodilli pisarad. Äkki votaks Apollo ka mone sellise teose myyki, kus kirjutatakse, et Hitler ja Pol Poth olid toredad inimesed, armastasid loomi ja lapsi...

Kui midagi loetakse ega siis sellest ei järeldu, et seda loetut kohe tõena tuleb võta. Mina olen lugenud Lenini, Stalini teoseid. Leidsin häid tsitaate mida vestluses tõsiuskliku kommunistiga talle nina peale hõõruda.

[Leo]

Kommunistiga vaidlemiseks Lenini teoseid tsiteerida on sama hea kui hullunud kristlasele piiblit tsiteerida, kindlasti kasulik ja ega fanaatikud tihtipeale ise peale levinumate hüüdlausete ei olegi kursis. Hallil nõukogude ajal olid raamatud odavad ja riigijuhte ülistav propaganda kuulus niiöelda kohustusliku kirjanduse hulka, millega poolvägisi pidi tutvuma. Kooliõpilasi sunniti neid kirjanduse tunnis läbi töötama ja vanemad rääkisid, et hea juturaamatuga koos pidi tihtipeale ka kommunistide teoseid ostma. Mul endal läks pilt selgeks kui algklasside ajaloo tunnis jõudsime kaasaega ja kirjeldus EV elust ja oludest ei vastanud üldse seda, mida vanaema rääkis, siis vanemad ütlesid, et kommunistid ongi ajalugu võltsinud ja peale seda ma enam ei uskunud. See oli siis Eestis, kus oli palju inimesi, kes seda aega veel ise mäletasid. Venemaal on olukord hullem, sest nõukogude kord oli kestnud kauem ja mäletajaid vähem, sellepärast seal on ka palju täiskasvanuid, kes seda jampsi päriselt usuvadki. Tänapäeval ju raamat kallis ja ostmise sundi ei ole, nii et see inimene, kes raha välja paneb, peab ikka väga seda tahtma osta.

[Roamless]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77214938
Vägisi on tunne, et esimene "surematu polgu" marss ei tulnud hästi välja, polnud piisavalt palju osavõtjaid, samuti ei vihastanud eestlased piisavalt, seega Kremlist on tulnud käsk vinti asjale juurde keerata, paraad pompöösemaks ja üritus kahepäevaseks. Riias ju asjad ikka toimivad, kuid Tallinna esitus meenutas pigem mingit pioneeride rongkäiku ja ei piisanud isegi selleks, et suurelt Vene uudistesse panna.

[Puurija]

Mõningaid märkmeid Sputniku esimese tegevusaastapäeva puhul:

Eesti keeleteadlane Urmas Sutrop: ,,Olgu kohe öeldud, et eestikeelne portaal ei ole Eestile suunatuid venekeelse portaali labane tõlge. Seda tehakse eestlasi silmas pidades. Eestivenelasi töödeldakse neile sobival viisil teistsuguste aktsentide ja rõhuasetustega. Ühine eesti- ja venekeelsele portaalile on see, et juhuslikule lugejale püütakse naha vahele pugeda. Tegemist oleks nagu Eesti uudistega, kõike edastatakse Tallinnast. Portaal on samas väga anonüümne. Lood on küll „otse“ Tallinnast, aga nende juures ei ole peale mõne üksiku erandi märgitud ei autoreid ega tõlkijaid. Huvitaval kombel on eestikeelsele Sputnikule tekkinud siiski omad autorid (ilmselt on ka nende lood tõlgitud vene keelest). Üks neist autoritest on Villem Rooda ja teine Rein Müllerson. Villem Rooda tituleerib end kui endise NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) kõrgem ohvitser-analüütik erus. Rein Müllersoni tutvustatakse aga kui „Valdai“ rahvusvahelise diskussiooniklubi eksperti. Villem Rooda sõnavõtte ja arvamusi võib lisaks Sputnikule leida veel Keskerakonnaga seotud portaalis Stolitsa. Tõsi küll, need on aastatest 2009 ja 2011. Üks huvitavam lugu neist on sellest, kuidas Ameerika ei määra Eesti-Vene suhteid (2009). Rohkem avaldab ta end portaalis Centrasia.ru. Rein Müllerson ajab Sputniku loos täielikult Putini asja. Venemaa tahaks Euroopaga sõber olla ja Lissabonist Vladivostokini ulatuvat Euraasia liitu juhtida. Ainult see paha Ameerika ei lase. Ameerika ja Euroopa vahele kiilu tagumine ongi üks Sputniku peamisi tegevusi. Müllersoni auks tuleb tunnistada, et ta ei nimeta selles kontekstis kordagi Eestit. Kuid eks see käib ka putinliku mängu juurde. Portaal püüab tekitada objektiivsuse illusiooni. Lugude hulgas on väga palju Venemaa suhtes kriitilisi uudiseid. Aga selle varjus jäävad domineerima lood, kus naeruvääristatakse NATOt ja Ameerika Ühendriike, eestlaste kaitsetahet. Tüüpilised sõnumid on „Läänes lüüakse häirekella“, „NATO paneb Venemaa ees plagama“, „Ameerika on Venemaa peale kade“ jne. Räägitakse sellest, et tegelikult ei tahagi Venemaa sõda pidada, sest Eestis, Lätis ja Leedus jääb maha purustatud maa, aga hõivatud territooriumi on ju vaja hiljem kontrollida. Ilmuvad lood, kus tunnistatakse, et ka Venemaal pole kõik hästi, aga neil olevat vähemalt väärtused. Seejärel võrreldakse lausa tabeli kujul tänase Lääne-Euroopa „degradeerunud“ väärtusi Vene tsivilisatsiooni „kõrgete“ ja „üllate“ väärtustega. Portaali otsene mõju eestlastele on tühine, kaudne mõju siiski suurem. Nii kokkulangevad on paljud selles portaalis levitatavad ideed usust, perekonnast, vanemate ainuõigusest oma lapsi kasvatada, samasoolistest, Ameerika-vastasusest, sallivusest, õiglusest ning oma tee leidmisest Ida ja Lääne vahel meie populistide „mõtetega“, et on raske seda juhuseks pidada."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas- ... d=74678913

,,Möödunud on aasta, kui väike aga uhke "purjekas" nimega Sputnik Eesti siinse meediaruumi ookeani avarustele seilas. Sellele eelnes mitu kuud tõsist tööd taglastuse ja purjede, meeskonna moodustamise ja kursi mahapanekuga. Läks nii, et meie ettevalmistatud "purjekas" lasti vette Eestile tähtsal päeval – 24. veebruaril, Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeval ja Sputnik Eesti läks eetrisse kahes keeles: riigi- ja vene keeles."

,,...Eestile tähtsal päeval..." viitab, et artikli autor(id) ei pea antud püha tähtsaks ehk eraldavad end kaudselt Eesti kultuurist.
,,...riigi- ja vene keeles..." viitab, et artikli autoriteks võivad olla mitte eestlane/eestlased, kuna nad ei pea sõna ,,eesti keeles" kirjutamis- ja märkimisväärseks. Eesti keel on tema/nende jaoks pelgalt riigikeel, mitte emakeel.

,,Vähesed oskasid arvata, et Sputnik Eesti ereoranžid purjed hakkavad uhkelt lehvima kohaliku flotilli esimestes ridades. "

Mis tõestab artikli väidet, et Sputnik Eesti on Eesti meediamaastiku esiridades? Enamus meediaväljaandeid ja laia avalikkust pigem väldib/vaikib Sputniku tegevustest. Sputniku artiklite vaatamiste/vajutamiste arv on märk Sputnik Eesti mitte suurest populaarsusest Eesti kodanike seas või huvis Sputniku Eesti haru vastu. Ühesõnaga - pigem tagumistes ridades, kui välja arvata mõnede eriti suurt tähelepanu saanud artiklid, ent nende suur vaaramiste arv tuleneb Sputniku mujal meedias kajastamise tõttu, mitte otsesest huvist Sputniku vastu.

,,Parima pildi annab ehk pelk arvuderida: 365 päevaga avaldas Sputnik Eesti üle 5400 materjali, millest üle 5000 on tekstimaterjalid, ülejäänud multimeedia, sealhulgas 96 fotosarja, 40 infograafilist materjali ja üle 200 video."

,,...avaldas..." - ainult selle laiatähendulise mõiste kasutamine viitaks nagu Sputnik oleks ise kõikide nende materjalide autor. Ent enamus materjale on tõlkelood Sputniku sõsarharudest või refereeringud muudest uudisteportaalidest.

Õnnestunud manöövrite rubriik sisaldab artikleid, et Eesti riik võiks sõjatehnikale vähem kulutada ning pigem nii-öelda üksikisikule rohkem mõelda, Baltimaade elanikud võiksid harjuda mõttega, et sõda läheneb, venelastele suunatud ajakirjandus hoolib venelastest Eestis niipalju, et saadavad nad Moskvasse oma unistusi täitma, vene sekkumist USA valimistesse pisendab meelelahutuslik kõnepruuk ja ridade-vahelt-loetavad torked, andmaks nn Donetski ja Luganski vabariikidele seaduslikuse mulje faktiga, et nn Donetski ja Luganski vabariigid ning Porošenko osalesid koos Minsk-2 kooskõlastamisel, akrediteerimisest keeldumist nimetatakse sõnavabaduse ründamiseks.

Ülalmainitud artiklid on head allikad/näidised esitlemaks, mis tasemel on Sputniku propaganda.

,,Sputnik Eesti hoiab kohalikul meediaturul õigusega liidrikohta niinimetatud infograafiliste materjalide – illustratsioonide valdkonnas."

,,...õigusega liidrikohta..." - millel see õigus põhineb? Taas pole mainitud liidrikoha tõestamiseks fakt vaid väide. Kui ollakse uudiste edastamises ja graafika edastamises nii suured tegijad, miks siis liidrikohta ja populaarsust tõestavaid graafikaid koos allikatega pole avaldatud?

Lõpetuseks - mereteema abil esimese tegevusaastat tähistava artikli koostamine ning lõppu Eesti rahvuseeposest Kalevipoeg salmi lisamine ning Kalevipoja visuaalne kujutamine annab mõista, milleks nad on võimelised oma ,,sõbralikkusest" märku andma.
https://sputnik-news.ee/infographics/20 ... aasta.html


Iga l*** kiidab oma ****i.

Kriku

[Kriku]

Vaimulikust meediajuht: „Tegelik vaenlane ei asu Narva jõe taga, vaid Läänes“.
Teet Korsten, Põhjarannik

Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri kinnitab, et meil on maad võtmas ideoloogiline diktatuur, mida teostavad nii riigiasutused kui ka maksumaksja rahadel parasiteerivad võltskodaniku­ühendused.

Ettevõtja Mati Sarevet hakkas alternatiivmeediat jälgima Riigikogu valimiste ajal aastal 2015, kuna oli siis Vabaerakonna Harju piirkonna juht (praegu on ta parteitu).

Sareveti sõnul saab tuua palju juhtumeid, kus alternatiivmeedia jutt kattub kahtlaselt näiteks Kremli hääletoru Russia Today (RT) omaga. Aasta alguses oli meie meedias üleval teema naiste ajateenistusest Eesti kaitseväes. Kremli propagandakanalid korjasid selle endale tavapärases võtmes üles. Juba päev hiljem ilmus Objektiivis Kremli seisukohtadega kattuv artikkel.

„Imestama pani, kuidas nad suudavad nii kiiresti reageerida. Portaalide Objektiiv ja Uued Uudised läbiv teema on olnud alati Ameerika ja Euroopa Liidu vastasus ja ka negatiivne hoiak NATO suhtes. Tõsi, seda viimast on püütud väljendada kaude ja pigem koorub hoiak välja fänniklubi omavahelises vestluses sotsiaalmeedias,“ ütleb Sarevet.

Objektiiv ja Uued Uudised väljendasid USA presidendivalimiste eel ja ajal selget poolehoidu Donald Trumpile. Sarevet juhib tähelepanu 24. jaanuaril Objektiivis ilmunud repliigile „Pangem tähele, kuidas õukonnameedia hakkab Trumpi suhtes tooni muutma“, kus tegevtoimetaja Varro Vooglaid manitseb peavoolumeediat, kes ei tohiks lasta välja paista oma antipaatial ja põlgusel Trumpi suhtes, kuna see rikuks liitlassuhteid.

„See on mõnevõrra üllatav. Kui varem olid liitlassuhted ja NATO liikmelisus selgelt tabuteema, siis vaid mõni päev pärast Trumpi ametisseasumist muutusid ­liitlassuhted äkki oluliseks. Millest küll selline meelemuutus?“ küsib Sarevet.

Fakt on, et Objektiivi tegevtoimetaja ja ühtlasi sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid on kutsunud üles korraldama referendumit seoses USA sõjaväebaaside Eestisse tulekuga.

Kas Kremli karvase käe nägemine seoses mõne Eestis tegutseva nn rahvusliku alternatiivväljaandega on liiga paranoiline?

Mida arvab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri?

Kood: Vali kõik

Veiko Vihuri (49)
 2015. aastast portaali Objektiiv peatoimetaja
 2007 kaitses Tartu ülikoolis doktoriväitekirja kirikuloo alal
 1999–2000 õppis Inglismaal Durhami ülikoolis
 1991–1996 õppis usuteaduse instituudis teoloogiat
 1991. aastast töötab vaimulikuna Saaremaal
 1987–1988 õppis ta Tartu ülikoolis kaugõppes ajalugu

Ütlesid telefonis intervjuud kokku leppides, et „tegelik vaenlane ei asu Narva jõe taga, vaid Läänes“.

Täpsustan: ka Narva jõe taga võib ühel hetkel olla vaenlane, nagu ajaloos mitmel korral. Peame selleks valmis olema, kuid praegu on sügavale meie ühiskonda tunginud vabadust ja normaalsust ohustav ideoloogiline suundumus Läänest.

Nõukogude Liidu ajal, kui levitati bolševistlikku ideoloogiat, ohustas ta ka meie hinge, kuid Läänest sisse tungiv pseudoliberaalne ideoloogia ohustab otseselt meie hinge ja vaimu. Meil tuleb teadvustada, et sarnaselt nõukoguliku bolševismiga on see revolutsiooniline ideoloogia, mis taotleb ühiskonna ümberkujundamist ja tema vaimsest-kultuurilisest pärandist lahutamist.

Bolševikud rääkisid proletariaadi diktatuurist kui instrumendist revolutsiooni elluviimisel. Me näeme praegu, kuidas Läänes ja ka meil on maad võtmas ideoloogiline diktatuur, mida teostavad nii riigiasutused kui ka maksumaksja rahadel parasiteerivad võltskodanikuühendused.

Milline on Objektiivi koht ja ülesanne meie meedia­­maastikul?

Meediamaastikul, nagu ka poliitikas, on aset leidnud üheülbastumine. Domineerib üks ideoloogiline hoovus, väljaanded ja erakonnad erinevad nüanssides, aga mitte suures pildis. Pealegi on neljandaks võimuks nimetatud peavoolumeedia, kui rahvusringhääling välja jätta, omanikele kasumiteenimise vahendiks, s.t omanike ärihuvid tuleb ühitada meedia kui ühiskonna teenri rolliga.

Objektiiv tugineb eraisikute annetustele, meil ei lasu kommertssurvet. Tõsi, meie käsutuses pole selliseid vahendeid nagu suurtel meediakontsernidel, aga see-eest saame vabalt sisu üle otsustada. Oleme konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtuseid esindav portaal ja selle ka välja öelnud. Tegelikult on maailmavaateliselt määratletud ka peavooluväljaanded, ainult et nad ei pruugi seda kuulutada.

Kuidas ja mille järgi valitakse Objektiivi uudised ning arvamusartiklid?

Meil on väike toimetus ja pisut laiem kaastööliste ring. Kuna me ei suuda praegu katta kõiki teemasid, tuleb paratamatult teha valik. Püüame leida oma vaatenurga ja esile tuua neid aspekte, mis peavoolumeedias varju jäävad. Samuti on arvamuslugudega – soovime vahendada konservatiivset ja ka kristlikest väärtustest lähtuvat arvamust ning seeläbi panustada ühiskondlikku debatti.

Millise hinnangu annad nn peavoolu­meediale, millele Objektiiv justkui vastandub?

Peavoolu või põhivoolu all tuleb mõista ühiskonnas domineerivat suundumust. Nõukogude ajal oli lubatud vaid üks liin – kommunistliku partei määratud kurss, millest pidid lähtuma kõik väljaanded.

Tänapäeval räägitakse liberaalsest demokraatiast, kuigi täpsem oleks öelda liberaalne ideoloogia. Suuremad väljaanded esindavad just seda suunda, kuigi teatud nüanssidega. See määrab ära (eel)hoiakud, mis saavad ilmsiks eriti ühiskondlike debattide ja vastuolude ajal.

Kas sinu silmis on vahe Ekspressi ja Postimehe grupil? Kuidas seletada, et niinimetatud peavooluajakirjanikud on valdavalt liberaalsed?

Minu silmad avas lõplikult see, et peavoolumeedia ei soovinudki kooseluseaduse läbisurumise päevil 2014. aasta kevadest sügiseni sisulist debatti arendada, vaid avaldas järjest n-ö progressiivse suunitlusega artikleid, mis tegelikult esindasid väiksemat osa ühiskonnast. Tõsi, vahel lasti ilmuda ka mõnel vastuhäälel, aga see mattus kohe progressiusuliste turmtulle. Selles mõttes ei näe ma maailmavaateliselt erilist vahet Ekspressi ja Postimehe grupi väljaannetel.

Rahvusvaheline meedia ja meelelahutustööstus on valdavalt liberaalne, kosmopoliitne, globalistlik, multikultuurne. See on ligitõmbav mull, mille kõrval tundub rahvuslus ja konservatiivsus millegi arhailise, kolkliku ja mahajäänuna.

Kui meie vaenlane on Läänes ja liberaalsus on kurjast, siis milline näeks välja sinu maitse järgi Eesti?

Me näeme praegu, kuidas Läänes ja ka meil on maad võtmas ideoloogiline diktatuur, mida teostavad nii riigiasutused kui ka maksumaksja rahadel parasiteerivad võltskodanikuühendused.

Rõhutan veel, et vastane asub praegu Läänes, aga Lääs ei ole vastane. Ka meie oleme Lääs. Näen Eestit osana vabade rahvusriikide Euroopast, kus austatakse meie kristlikku pärandit, mille osaks on ka klassikalised inimõigused, austus inimelu ja inimväärikuse vastu. Samas ma ei taha elada mingis (võlts)liberaalses, dekadentlikus düstoopias, kus nimetatud väärtusi tegelikult ei austata.

Aru ma ei saa neist, kes ütlevad, et peaksime Venemaa naabrina toetama Euroopa föderaliseerumist. On täiesti jabur loobuda suveräänsusest Lääne suunal, et kaitsta suveräänsust idanaabri vastu. Eesti peab olema vaba ja iseseisev riik igas mõttes ja punkt.

Kas meie ühiskond on lõhestunud või on taas tegu moonutatud pildiga, mille kujundab meedia?

Ma ei tea, kas just lõhestunud, ent meelehärmi teeb see, et teatud olulistes küsimustes ei lasta ühiskonnal endal otsustada – „valgustatud eliit“ reserveerib need otsused endale.

Nii süveneb võõrandumine võimu teostava „eliidi“ ja tavakodanike vahel. Kui küsimus kooseluseadusest, pagulaste vastuvõtmisest, Rail Balticust jne pandaks rahvahääletusele, saaksime konkreetse vastuse ja teema oleks päevakorrast maas. Aga kuna meie demokraatia on suuresti näiline, siis seda muidugi ei tehta. Rahvahääletust lubatakse siis, kui oodatav tulemus on kooskõlas „eliidi“ arvamusega.

Kooseluseaduse ümber toimunu ja toimuv oli nõme, sellega ma olen nõus. Täpselt sama käib ka pagulastega seotud sallivuskampaania kohta, kuigi see läks rutem üle. Aga ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et kooseluseaduse ümber toimunu on peavoolu ajakirjanduses reegel.

Peavooluajakirjandus erineb nišitoodetest minu arust peamiselt selle poolest, et peavooluajakirjandus pretendeerib kõigi elualade katmisele. Nišiväljaannetel on mingi oma teema, mille jaoks need on loodud ja mida nende loojad parasjagu esmajärguliselt oluliseks peavad. Siia on väike konflikt objektiivsusega juba sisse programmeeritud, sest oma lemmikteema tähtsuse paisutamine on vältimatu. Siia gruppi kuulub ka suur hulk mingi kindla asja kohta käivaid väljaandeid, mis ei pruugi olla ideoloogiliselt kallutatud, alates "Tehnikamaailmast" või "Sõdurist".

Järgmine samm on teha lisalõige - vahendada enda jaoks olulise teema uudiseid ning lähtuda ka nende valikul mingist ideoloogiast või maailmavaatest. Siia kuulub minu senise kogemuse põhjal näiteks "Breitbart" (kui mõnel akf-il on teistsugune arvamus, antagu teada).

Kolmanda grupi moodustavad selged propagandakanalid, mis ka valetavad siis, kui neile kasulik on. Tüüpiliselt esindavad need mingit autoritaarset režiimi või erakonda: "Sputnik", RT, "Kesknädal", UU jt.

Tänapäevases propagandas kohtab aga nähtust, kus ühe ja sama eesmärgi teenistuses on erineva tõearmastuse astmega infokanalid, st. erinevatesse ülal kirjeldatud gruppidesse kuuluvad kanalid tegutsevad koordineeritult.

[maksipoiss]

kesknädal omas elemendis http://arvamus.postimees.ee/4046725/ser ... 1489081367

[Taaniel Tina]

Vaatasin siin õhtul ETV 2 pealt saadet "Vladisvostok". See on dokumentaal, kus Eestis elav venelane sõidab rongiga Eestist Vladivostokki ja filmib seda ja räägib kohalikega. Ja siis kõlab sealt lause stiilist, et Eestis elavad venelased on pidanud juba 25 aastat elama väljaspool ajaloolist kodumaad.
Huvitav, kas ETV teeb ka nüüd juba Moskva meelset propagandat?

[ostius]

Üheksakümnendate algul räägiti anekdooti, mis põhines laste mängul "Haned-luiged tulge koju"

--Gusjev, Lebedev, tulge damoi!
--Ei saa, diskrimineeritakse!
--No tulge siis damoi, kui diskrimineeritakse!
--Ei saa: diskrimineerimisega harjunud.

Eks see ajaloolisest kodumaast 25 aastat eemal elamine ole ropult ebaõiglane ja 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi tagajärg. Aga... keegi ei hoia neid ju siin kinni.

[Gideonic]

Kesknädal valab nüüd äkiliselt krokodillipisaraid:
http://www.err.ee/585214/kesknadal-palu ... i-paremini

8. märtsil ilmus Kesknädalas lugu Propastopi blogist, mis on pälvinud palju vastukaja. Kahjuks on Kesknädala artikkel tahtmatult solvanud kaitseliitlasi, mis kindlasti polnud ajalehe eesmärk. Vabandan Kesknädala toimetuse nimel siiralt kaitseliitlase Urmas Oti, Kaitseliidu ja kõigi teiste ees, keda antud lugu häiris.

Otseselt, parima kremli pasarahe stiilis, halvustad kaitseliitlasteste eestvedamisel toimivat organistatsiooni, aga kohe üldse polnud õeldu nende vastu mõeldud. Huvitav millest see artikkel siis rääkis?

[Roamless]

Eks Ratas, Reps või muu valitsuse liige kasutas oma telefoniõigust. Juhiti tähelepanu probleemile (Kesknädala toimetuses toimetavad ju ringi enamasti ikka Savisaare aegsed "Objektiivi" tasemel "ajakirjanikud"). Ju mõni Virgo Leppasalu stiilis kerge vaimse kõrvalekaldega tegelane (või vanameister ise) selle esimese kirjatüki kokku soperdas. Suure tõenäosusega tehti seda meelega ja õõnestati sellega Ratase jalgealust, sest on selge, et selline paskvill tähelepanuta ei jää.