Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Reklaamid ette ning kajastused tagantjärele. Aga paluks et ikka militaarasjadega seotult...
Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas A4 »

Lugesin siis eile seda „Taavetit“ ja selle tausta selgitavaid lisasid edasi, ja natukene selgemaks sai see, mida täpsemalt peetakse raamatus silmas selle hajutatud formeerimise all.

Nimelt peeti silmas mitte seda, et suurem osa SA-ükuste varustusest ja varudest oleks rahuajal alaliselt paigutatud väljaspool garnisone ja KV ladusid paiknevatesse ladudesse, vaid minu arusaamist pidi seda, et üldiselt on varustus küll KV objektidel, vaid seda, et need laod olid pigem ajutiselt väljaspoole garnisone hajutatud. Samas oli see teisalt juba suht alaline lahendus, sest valitsus oli juba mitme aasta eest tõstnud KV valmisoleku „tõrjevalmisoleku“ peale, ja seetõttu hoiti „ajutiselt-alaliselt“ varustust nendest ajutistes formeerimispunktides. Kuhu siis mobilisatsiooni korral tulid kohale ka väljakutsutud kümned tuhanded reservväelased ja sajad (kui mitte tuhanded) ühikud traktoreid jm tsiviilsõidukeid, sest traktorite järel lohisesid mitte ainult sadakond järelveetavat haubitsat, vaid ka enamus KRK-de jalaväepataljonidest (ja siinkohal võiks keegi umbkaudu välja arvutada, kui palju traktoreid läheks vaja nende brigaadiväliste nelja KRK kümnekonna jalaväepataljoni ning vähemalt nelja suurtükiväepataljoni transpordiks ja võrrelda seda arvu Eesti põllumajanduses olemasolevate igal ajahetkel töökorras olevate traktorite arvuga). Ja neid formeerimispunkte oli mitte kümneid, vaid autori järgi sadu.

Sisuliselt muudab sellise skeemi äärmiselt keerukaks (ja ilmselt ka suht kalliks) asjaolu, et mina (aga võib-olla olengi ma loll, ilma initsiatiivita ja iseseisva mõtlemisvõimeta ametnikuhing?) ei kujuta hästi ette, kuidas panna see süsteem sisuliselt alaliselt toimima niimoodi, et sadades ladudes on kogu kraam kenasti hoiustatud ja valvatud, iga reservväelane teab alaliselt seda, millisesse konkreetsesse formeerimispunkti nendest sadadest peab tema mobi korral minema ning kuidas jõuab samaaegselt reservväelaste saabumisega õigetesse punktidesse ettenähtud kogus ja nomenklatuur tsiviilist sundkoormatud tehnikat. Ja kuidas sellise skeemi (ja kümnete tuhandete asjaosaliste korral) tagada salastatus sellisel tasemel, et vaenlase luure ei suudaks ikkagi välja peilida neid kõige hinnalisemaid ladusid-formeerimispunkte (ilmselgelt need, kus on enim TT-moona, sidevahendeid, jämedate torude moona ja ÕT-relvi) ja ikkagi neile sõja esimesel minutil Iskanderi, reaktiivsuurtükiväe, õhulöögi või -dessandiga ära ei vääna? Jah, selline süsteem on esmapilgul tõesti üsna kindel üllatuslöögi suhtes, aga kui tekib segadus sellega, kuhu peab konkreetne reservväelane ilmuma (kui neid väelasi on kümneid tuhandeid, keda veel seejuures üsna sageli nii suure struktuuri korral ühest brigaadidest KRK-desse ja KRK-de vahel liigutatakse) või kui on mingi viivitus või segadus tsiviilist veokite kohalejõudmisega, siis jõuab kuri vastane ikkagi üsna kaugele sisemaale tungida enne, kui formeeritud üksused nendest hajutatud ladudest üldse välja liiguvad.

Seejuures ei tormaks mina alavääristama ka seda garnisonipõhist formeerimist lihtsalt sellepärast, et Kunnas on nüüd äkki selle kui koletu ja riskantse probleemiga välja tulnud. Jah, varustuse hoidmine linnakutes ja rahuaegsetes ladudes on kindlasti seotud teatud riskiga, kuid üksuste formeerimist võimaldab see alates reservväelaste kohalejõudmise hetkest läbi viia loetud tundidega. Siilil kulus minu teada üldiselt mitte rohkem kui pool ööpäeva, täna läheb ilmselt vähem. Ja ärme aja seda sassi sellega, et Siilil oli reservväelastele kutse saadetud kuni 9 kuud ette. Oluline on hetkel see, kui kiiresti saab üksus formeeritud ja väravast välja sõita alates hetkest, kui esimesed reservväelased ukse taha jõuavad. See, kui kiiresti üldse kuulutatakse välja mobilisatsioon või lisaõppekogunemine ning kui kiiresti jõuavad kutse saanud reservväelased kogunemiskohtadesse on võrdselt oluline nii garnisonipõhiise kui ka hajutatud formeerimise puhul. Või õigemini on see hajutatud formeerimise puhul võib-olla isegi olulisem, sest siis ei pea reservväelased kogunema mitte piiratud arvu rahuaegsete väeosade-ladude juurde, vaid sadade hajutatud ja peidetud asukohtadesse, mis ei pruugi olla üldse nii väga ligipääsetavad. Või siis tekib täiendav viivitus sellega, kui reservväelane suunatakse väeosa juurest kuskile järgmisse kohta (millega kaasneb taas ajakadu). Päeva lõpuks on ikkagi oluline eelhoiatuse olemasolu, ilma selleta võib ka see hajutatud formeerimine vähe päeva päästa.

Seejuures tõi Kunnas justkui olulise probleemina välja selle, et 2003. aastal kehtestati Eestis Soome eeskujul neljaastmeline, valitsuse poolt autoriseeritav sõjalise valmiduse süsteem, mis 2016. aastast on aga hoopis kolme-astmeline (aga endiselt valitsuse otsuse alusel), mis ühe astme ärajätmisel on äkitselt väga paindumatu, ei võimalda üksuseid rahuaegsetest linnakutest välja viia ega mobvarusid hajutama hakata.

Kui nüüd vaadata tänast olukorda, siis tegelikult ei ole selleks, et üksused rahuaegsetest paiknemiskohtadest häire korras välja viia, üldse vaja ei sõjaseisukorda, mobilisatsiooni või mingit valitsuse luba või valmiduse tõstmist. Seda saab KVJ ise vajadusel otsustada, ja alles aprillis mängiti see kogu KV-s ka ju praktiliselt läbi. Samamoodi ei ole tegelikult vaja mingit otsust või luba selleks, et SA-üksuste varud rahuaegsetest linnakutest ja ladudest metsa alla või kolhoosilautadesse laiali vedada – piisab KVJ-i otsusest. Iseasi muidugi, kui palju see rahu ajal maksma läheb, varustuse seisukorda kahjustab ning kas see üksuste kiirele formeerimisele aitab kaasa või pigem aeglustab seda.

Lõpetuseks veelkord ka sellest õõnesarmeest. Kunnas tõi näitena (ja keegi siin foorumis juba kordas) „toimivast õõnesarmeest“ Saksa Wehrmachti 1944. aastal, kus suurem osa suurtükiväeüksuste transpordist korraldati endiselt hobustega. Jutt jumala õige. Ainult et vahe 1944. aasta Wehrmachti ja meie eelmise aastakümne „kuritegelikul kombel“ lammutatud õõnesarmee vahel seisnes selles, et Wehrmachti suurtükiväeüksustes polnud hobutransport mitte hädalahendus, vaid koosseisu- ja varustustabeliga ettenähtud normaalsus, ja nii nagu seal tabelites oli kirjas vajalik hulk hobuseid (vahet pole, kas Wehrmachti enda poolt kasvatatud või talumeestelt mobiliseeritud), laskemoona, vaatlus- ja sidevahendeid, nii olid need hobused, laskemoon koos pideva tootmise ja järelveoga ning vaatlus- ja sidevahendid ka reaalsuses üksustel olemas, mistõttu üksus eksisteeris reaalsuses ja suutis sõdida. Meil olid asjad vanasti olemas küll tabelites, kuid mitte praktikas. Ja kui hobuseid/traktoreid saab rekvireerida tsiviilist, siis mürske, side- ja tulejuhtimisvarustust paraku mitte.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja kuidas sellise skeemi (ja kümnete tuhandete asjaosaliste korral) tagada salastatus sellisel tasemel, et vaenlase luure ei suudaks ikkagi välja peilida neid kõige hinnalisemaid ladusid-formeerimispunkte (ilmselgelt need, kus on enim TT-moona, sidevahendeid, jämedate torude moona ja ÕT-relvi) ja ikkagi neile sõja esimesel minutil Iskanderi, reaktiivsuurtükiväe, õhulöögi või -dessandiga ära ei vääna?
See salastus polegi võimalik ega ka minuarust vajalik.
Elu näitab, et salajased plaanid kipuvad ikka vastasel kõige paremini teada olevat.
Lihtsalt ühest punasest joonest allapoole jääva suurusega jätab vastane sinnapaika katsed mõjutada üksusi kogunemise ajal või enne kogunemist (kogunemispunkti rünnates) ja leiab muu lahenduse - üritab üksusi mõjutada ümberpaiknemisel. Selle vastu on aga efektiivne rohi leitud juba EW ajal - territoriaalsed üksused.

Sellised rahvakogunemised nagu võisite näha Siilil, teenivad tõenäoliselt päris elus Iskander, Smerts jne tüüpi asju. Polnud ka siis mingeid saladusi - nt sõjaväe veokide kogunemine bussijaama kõrval Tallinnas käis juba 2 kuud ette ning nähes Siili reklaami, pole just raske taibata, et 1+1 võrdub 2.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alban kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Kergendan su vaeva. Sidevahendid tulid a)kasutati telefoni püsivõrku Tallinnas b)KL malevate sidevahendeid, mille ladusid (vist väiksuse tõttu) ei rünnatud.
DOS-id laskemoona tulid a)KL malevate terveksjäänud ladudest b)mõnelt terveks jäänud KV objektilt (vahipat, merevägi). Linna sisenesid ka KL Harju, Lääne, Pärnu ja Rapla malevate üsksused koos oma kraamiga.
Jõuluaja puhul karjatan Jeesus Maria! Trumm sa oled Tallinna maleva liige ja peaks väga hästi teadma milline on Eesti suurima maleva sidevõimekus. Meil on endalgi korralikust kraamist puudus ja mingit mobiliseeritavat kaitseringkonda ei ole võimalik meie arvelt varustada. Märgades unistustes jah aga vaata õppustel natuke ümberringi ja pilt on vähe teistsugune.
No raamatus on juttu linnasõjast. See tähendab, et igas majas on olemas Starmani või Elioni kaabel (internet toimib seal kogu sõja, vastane ise on sellest huvitatud, sest Eesti saitidele on üles tõmmatud natuke teised lipud ja mängivad teise riigi hümnid. Teiseks, kui kaugused on väiksed, siis pole Harris hädavajadus, asjad saab aetud ka käsijaamadega või lausa tsiviilkasutuse PMR 446 Mhz käsijaamadega (milletaolisi saab virnas rekvireerida Tallinna tehnikapoodidest). Või kui positsioonid on väheliikuvad, siis Rootsi välitelefonidega. Lisaks näis raamatus mobiiliside toimivat (lahingus toimis õhurünnaku eelhoiatus tsivilistide ja mobiilide abil). Ma seda Kunnase sidevärk väga ulmeliseks pidada ei oska, hea tahtmise (ja tsiviilabiga) tehtav.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Gideonic »

A4 kirjutas:Jah, selline süsteem on esmapilgul tõesti üsna kindel üllatuslöögi suhtes, aga kui tekib segadus sellega, kuhu peab konkreetne reservväelane ilmuma (kui neid väelasi on kümneid tuhandeid, keda veel seejuures üsna sageli nii suure struktuuri korral ühest brigaadidest KRK-desse ja KRK-de vahel liigutatakse)
Selle jutu juures võib paljuga nõustuda, kuid see ei tundu küll nii suur probleem. See, kust ja kuidas reservväelane neid asju teada saab, mängiti ju värskelt läbi, ja neid kanaleid on ikka üsna palju. Tõsi eesti.ee on rünnatav, kuid garnisonipõhisel formeerimisel on see samuti nii.

Mis nende 400 punkti salasatamisse puutub, siis nõustun selles osas Trummiga. Kui kõik see kallis kraam (sidevahendid, tankitõrejrelvad, jne) on sedaviisi üksuste kaupa laiali jaotatud, on see oluliselt väiksem probleem, kui praegu.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Tasuta asjade imeline maailm.

Olles jälginud siinsed foorumi sisukat, kuid kohati kasutut ja faktivaest arutelu, siis luban, et saate jaanuari keskpaigaks Taaveti versiooni rahalise maksumuse. Arvutan selle läbi. Paljukirutud Exceliga. Teen mõistlikud eeldused ja vaatan mida oleks võimalik saada tsiviilist, et hinda alla saada. Oma kogemusele baseeruvalt hindan, et Kunnas eksib rahalistes arvutustes märkimisväärselt. 2,4% SKPst, 1,5 miljardit laenu ja vist oli ka 500 mln USA abi ei ole selleks piisav.

Teen järgmised eeldused:
1. Struktuur on sama, mis kirjeldatud versioonis Taavet;
2. Tegev- ja reservväelaste vaheline suhtarv jääb enam vähem samaks mis täna ehk kui reservistide hulka suurendada peab ka tegevväelasi siiski juurde tulema;
3. Tsiviilist on võimalik saada ainult peamiselt transpordivahendeid, kütust, toitu ja vilte. Kui soovite võite nimekirja täiendada;
4. Kõik muu varustus tuleb osta, eriti laskemoon. Mis raamatu stenaariumile baseeruvalt peaks olema vähemalt poole kuu jagu olemas;
5. Ladustamine on tehtud hajutatult, mis omakorda tähendab loomulikult kulude kasvu;
6. Võite vabalt oma eeldusi lisada võtan need arvesse.

Varem kui jaanuari keskpaigaks paraku ei jõua. Mul on muugagi tegeleda kui ilukirjandust Excelisse valada:) Kuid seniks võite omapoolseid argumenteeritud pakkumisi teha, et mis üks Taaveti stiilis sõjavägi maksab. Ootan kolme numbrit:
- kaitsekulude protsent SKPst;
- laenu suurus;
- USA abipaketi suurus.

Märgin teie vastused üles ja ehk teen kõige täpsemale ennustajale ka mõne auhinna välja.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Kriku »

Selleks peaks ka järgmise 6 aasta SKP-d prognoosima...?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas nimetu »

Riigikaitse arengukavades on need prognoosid kenasti sees.
https://kra.ee/static/riigikaitse_areng ... _20221.pdf
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kriku kirjutas:Selleks peaks ka järgmise 6 aasta SKP-d prognoosima...?
Ametlik prognoos kuni aastani 2060 leitav siit: http://www.fin.ee/majandusprognoosid
Prognoosi põhjal on kaitsekuludeks kasutada 2% puhul jooksevhindades (mitte segamini ajada püsihindadega, püsihindade nullpunktiks prognoosis on 2010 aasta, jätan püsihinnad momendil mängust välja)
2017 - 439,5
2018 - 465,2
2019 - 491.0
2020 - 518,2
2021 - 544,9
2022 - 571,1
2023 - 598,4
Kokku kasutada 3 628,4 mijonit. Ääremärkusena, et 2017 tõi riigikaitse jaoks tänu 2% tõstmisel ligi 2,2% lisa 40 miljonit.
Kunnase eeldusliku 2,4% kaitsekuludeks SKPst puhul on perioodil 2017-2023 täiendavalt võimalik kasutada 725,7 miljonit. Keskmiselt 100 miljonit aastas rohkem.

Kuna eelnev on võibolla enamus foorumlaste jaoks liiga töömahukas ja keeruline ülesanne pakun välja ka alternatiivse, lihtsustatud arutelu teemal, et palju maksab üks Javelini rakett. Raamatust leitud lause kõlas umbes nii, et üks Javelini rakett on väärt ühe väga hea sõiduauto hinna. Üldistatud kujul võib sellele väitele baseeruvalt teha ka mõningaid järeldusi muude raamatus olevate arvutuste kohta.

Nii et alternatiivne küsimus madalamas liigas on: mitme väga hea sõiduauto hinna maksab üks Javelini rakett? :write:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olles jälginud siinsed foorumi sisukat, kuid kohati kasutut ja faktivaest arutelu, siis luban, et saate jaanuari keskpaigaks Taaveti versiooni rahalise maksumuse. Arvutan selle läbi. Paljukirutud Exceliga. Teen mõistlikud eeldused ja vaatan mida oleks võimalik saada tsiviilist, et hinda alla saada. Oma kogemusele baseeruvalt hindan, et Kunnas eksib rahalistes arvutustes märkimisväärselt. 2,4% SKPst, 1,5 miljardit laenu ja vist oli ka 500 mln USA abi ei ole selleks piisav.
Vägagi võimalik. Kunnas pole raha asjades kuigi tugev ja tema suurim viga ongi see, et visioonidega ei kaasne excel.
Kuid objektiivsuse huvides tuleb siiski ära mainida, et vastavasisuline diskussioon, kui palju oleks vaja, meil täna puudub.
Puudub, sest seda summutatakse täiesti teadlikult ja selle asemel käib Eesti on kaitstud tüüpi infosõda. Mida on ka mõistagi vaja (et kaaluda üles venelaste pingutusi), kuid siin on oht ka iseennast üle kavaldada. Ühel hetkel võib saada aeg otsa ja selgub, et polegi piisaval tehtud, mis siis? Rõõmustame kaevikus, et vähemalt sureme võlavabalt??
See ongi Kunnase roll. Seda peab ka keegi täitma.

Paljudes asjades olen temaga tegelikult nõus (ja usun, et paljud on - iseasi, kas nad seda väljendavad), ka asjades, mis ridade vahel on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Gideonic kirjutas: Mis nende 400 punkti salasatamisse puutub, siis nõustun selles osas Trummiga. Kui kõik see kallis kraam (sidevahendid, tankitõrejrelvad, jne) on sedaviisi üksuste kaupa laiali jaotatud, on see oluliselt väiksem probleem, kui praegu.
Kui üksus käib tihedalt koos (mitte kord 5 a takka ja siis on pooled näod uued), siis ei ole see kogunemise koht tegelikult eriline probleem. Probleemiks peavad seda need, kes pole harjunud tegema teistmoodi kui jäigas ametlikus süsteemis.Nagunii tuleb arvestada ka võimalusega, et kõik ei toimugi rahuaja rutiinis ja see "päris" kohtumispunkt võib olla vastase poolt hõivatud või purustatud. Eelise saavutavad sellisel puhul üksused, kus üksteist tuntakse, teatakse kontakte ja elukohta - ülem võib lihtsalt öelda, et kohtume Smuuli viadukti all. Näiteks. Siis vaatame edasi, mis saab.

Aga ühes võib kindel olla - vastane üritab kindlasti sekkuda üksuste moodustamisesse ja seda võimalikult palju takistada. Võimalusi seda teha ja sellega üllatada on tal piisavalt ja nende võimaluste tööriistakast üha täieneb (pole veel näha olnud, et rahapuudus venelaste armee uuendamist väga segama on hakanud ja vaevalt siinkandis hakkabki - pigem jäävad lihtsalt Kaug-Idas väed moderniseerimata).

Näiteks üks mobilisatsiooni hukukindluse tõstmise võimalus on jagada reservistide isiklik varustus, relv ja üks tsink laskemoona (7,62 puhul on see ca 4 DOSi) kodusele hoiule. See muudab väga keeruliseks igasugu rohemehikeste üritused, sest erinevalt tsiviilriietes relvitutest tsivilistidest on nüüd formeeritav üksus võimalik eksprompt koguda kokku mujal, seal reorgida ning minna nt oma ladusid tagasi võtma. Relvakapid ei maksa poes just ulmelist hinda ja varustuse säilimine on tegelikult tagatav vastava kontrolli ja vastutuse süsteemiga. Ühe pataljoni meeste isikliku varustuse ja relvastuse olemasolu kontrolliks kord aastas piisab 1-2 inimesest (5 kontrolli päevas, 250 tööpäeva aastas). Samamoodi on kogemused KL üksuste formeerimisel näidanud, et isegi kui asi piirdub isikliku varustusega kodus, lühendab see oluliselt kogu protsessi, mil üksus asub tropis koos haavatavas kohas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

strateegiline sõdur kirjutas:Olles jälginud siinsed foorumi sisukat, kuid kohati kasutut ja faktivaest arutelu..

Nii et alternatiivne küsimus madalamas liigas on..
..pean vajalikuks vastliitunud "kõrgliiga tegijale" meelde tuletada, et KASUTU saab olla ainult arutelu PUUDUMINE - igasugune arutelu aga saabki olla ainult KASULIK :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Martin Herem »

Kuid objektiivsuse huvides tuleb siiski ära mainida, et vastavasisuline diskussioon, kui palju oleks vaja, meil täna puudub.
Puudub kus? Kelle vahel?
Kunnase ja Trummi?
Kamini ja Kunnase?
Onu Uno ja KVPSi?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas nimetu »

Nii et alternatiivne küsimus madalamas liigas on: mitme väga hea sõiduauto hinna maksab üks Javelini rakett? :write:
Ainult rakett või laskeseade?

Laskeseadme hind:
http://www.webflis.us/WebFLIS.html?B=iy ... D2D37AEAB2
Raketi hind:
http://www.webflis.us/WebFLIS.html?B=iy ... D2D37AEAB2

Mida me klassifitseerime väga heaks sõiduautoks?
Mersu C-klass? Ütleme alates ~40 000 eurot normaalsema variandi eest.

Puudub, sest seda summutatakse täiesti teadlikult ja selle asemel käib Eesti on kaitstud tüüpi infosõda.
No milleks sellist jama ajada?
Täiesti avalikult on meedias kaitsekulutusi ja asjade maksumust arutatud (sh akf Heremi poolt).
Viimati muutis nimetu, 21 Dets, 2016 10:13, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Herem kirjutas:
Kuid objektiivsuse huvides tuleb siiski ära mainida, et vastavasisuline diskussioon, kui palju oleks vaja, meil täna puudub.
Puudub kus? Kelle vahel?
Kunnase ja Trummi?
Kamini ja Kunnase?
Onu Uno ja KVPSi?
Sa saad aru väga hästi, mida silmas peetakse.
Ühiskondlik arutelu, palju me tegema/kulutama peaksime.
Kui meil on vaja kulutada nt 4%, siis saab see toimuda üksnes konsensuse alusel.
Nagu näiteks oli selle palgaarmee-palagani ajal.
Ainult parem ja kvaliteetsem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Mazz
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 05 Okt, 2005 13:19
Kontakt:

Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

Postitus Postitas Mazz »

Kas traktorite vedamine lahingusse on majanduslikult otstarbekas? Maksavad mõned päris palju raha. Aga õnneks võib vist sinise põllumajandusliku küttega lahingusse sõita sellisel juhul?

Aga ju vist on, ka parimad hobused said vanasti hukka.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist