F-35 olevikust ja tulevikust

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas diesel »

vabandust.
täielik ot, aga ei saa jätta küsimata.
nimelt, kui see tankimine just kõht ülespoole ei toimu, siis kuda allpool saab pilvede vahel seuke kena sinine taevas paista?
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Troll »

Aga oled sa kindel, et see sinine on taevas, aga mitte meri? :wink:
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Gideonic »

diesel kirjutas:vabandust.
täielik ot, aga ei saa jätta küsimata.
nimelt, kui see tankimine just kõht ülespoole ei toimu, siis kuda allpool saab pilvede vahel seuke kena sinine taevas paista?
Arvatavasti seetõttu et lennatakse mere kohal, ning küllaltki kõrgel. Sellised pildid ei olegi niivõrd haruldased, näiteks ka siin:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... tanker.jpg
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas diesel »

selge pilt. palju tänu.
ma ise vähe lennanud ja mere kohal veel vähem.
ja see vähene, mis ise näind olen, oli küll hall, seepärast siis imestasingi.
eloscuro
Liige
Postitusi: 500
Liitunud: 09 Mai, 2007 21:09
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas eloscuro »

F-35 on hea näide reaalsest infosõjast. Seda lennukit on poliitilise sopaga niipalju loobitud, et terve ports inimesi sh. suur hulk sõjaväelasi ja riigiametnikke on jäänud uskuma, et tegu on halva lennukiga. Seda veel mingite eriti totrate näidete nagu "Ahhaa, Mig-25 on kiirem kui F-35, järelikult kehv lennuk" põhjal.

Samas kulude suurust tuleb tõesti tunnistada.
Kasutaja avatar
erick
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 03 Juul, 2015 14:17
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas erick »

On tehtud arvutused, et F/A-18E/F Super Hornet maksab isegi rohkem kui F-35A, kui arvesse võtta ka ülalpidamist koos kõigi hoolduste, varuosade ja muude lisadega üle 20-aastase perioodi: http://news.nationalpost.com/full-comme ... for-canada
In September, the Australian Auditor-General put the acquisition cost of 24 Super Hornets at A$3.54-billion (C$3.67-billion) and the sustainment costs for 10 years at A$1.38-billion (C$1.43-billion.). If you double the sustainment costs for comparison purposes and divide by 24 planes, the cost is $272-million each for purchase and maintenance over a 20-year period.

We know what the government says are the equivalent costs for the F-35 because they have just been released. The government says it will spend $8.9-billion on acquisition and $7.3-billion on sustainment over 20 years on 65 aircraft – or $249-million each.
Loomulikult üks suur faktor on planeeritav F-35 lennukite rohkus (2500+), mis peaks sellest tegema arvukaimalt ehitatud moodsa hävituslennuki (soetamis- ja ülalpidamishind läheb alla, mida rohkem seda tüüpi lennukeid on). Võrdluseks, Su-35S on ehitatud 58 tk, Super Hornetit 500 tk ja Eurofighter Typhooni 487tk.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Gideonic »

Fotogalerii esimestest lendudes Israelis: https://www.flickr.com/photos/israelair ... 7692929816

Albumis on mõned huvitavad pildid võrrelduna F-16I'ga:
Pilt


F-16I laadung (vs F-35A)

Kui vaadata kõiki galerii pilte, on näha et antud F-16 kannab: Kütus
Kõigist paakidest hoolimata kannab see F-16I kaasas vähem kütust, kui F-35A sisemiselt (seda ka juhul, kui see konkreetne F-16 oleks ühekohaline) ning seetõttu (madalam õhutakistus) lendab F-35A enamikes lennuprofiilides sellisest F-16'st kaugemale. Erandiks on põhiliselt juhud kus F-16 välised kütusepaagid tühjenedes koheselt ära viskab.

Abivahendid
Lisavidinatest on F-16'l on puudu veel vaid kõhualune segaja (AN/ALQ-184 näiteks).

Kõik pildil näha olevad lisavidinad on F-35'e juba sisse ehitatud ning alati kaasas:
  • EOTS (targeting/navigation pod): ninaaluses kasvuhoone moodi prismas
  • AN/ASQ-239 - annab ECM pod'ide võimekuse ning lisaks radari-geolokatsiooni jms, mis on F-16'el ainult Wild Weasel versioonides.
  • Segaja rollis on AN/APG-81 radar, mis suudab muude režiimide kõrval segada circa 10x võimsamalt kui vanad Pod'is olevad süsteemid [1].
Lisaks on F-35'el mõningad süsteemid, mida F-16'el lihtsalt polegi (korduvalt mainitud: EODAS 360° Infrapuna lahendus näiteks).

Relvastus
Õhk-õhk relvastusest suudab F-35A sisemiselt kanda 4x AIM-120 (peale Block 5 uuendusi 6 raketti, nelja asemel) ning sellise lastiga suudab see endiselt teha 9G manöövreid ning saavuta max-kiirust Mach 1,6. F-16 ei suuda nende paakidega kumbagi, paake ära visates on umbes võrreldav, kui ka relvastusest loobub, on parem.


Teine võrdlus:
Pilt
Pildil oleva laadungiga on F-16C drag-index 245. Sellega ei suuda antud lennuk ületada helikiirust ühelgi kõrgusel.
Missugune näeks F-35 välja analoogilises konfiguratsioonis? Selline:
Pilt
Ainult 2x AIM-9 jääb välja rippuma. Sisemiselt kantakse kogu kütust, lisaks 2 pommi, 2x AIM-120 ning (F-16el õhusissevõtu külge kinnitatud) Navigation pod, Targeting Pod ning Jammer.

Kokkuvõte
Loomulikult on need otsitud näited (parim juht F-35 jaoks), kuid siiski lugejatele natukene mõtlemisainet, kui tullakse jälle väitma et antud lennukil on "lühikesed jalad" ning "naeruväärne sisemine laadung", mis on näiteks Pierre Sprey lemmikväited.

Samuti, kui tundub et F-35 või F-22 jäävad lennushõudel "lahjaks", tuleb mõista et see, tavaliselt tiivaalune kraam, on neil alati kaasas. Lahingkonfiguratsioonist eristab neid seal ainult puuduolev mõnisada kilo õhk-õhk rakette.
_________
[1] Kusjuures 100x väiksema radari-ristlõike korral piisab analoogse radari segamiseks ~100x nõrgemast singaalist, või sama tugevast ~4x lähemal. Burn-through range on see kaugus, kust alates radarisse tagasi jõudva signaali peegeldus lööb viimaks läbi lihtlabasest mürasegamisest (sõltub nii radari kui segaja võimsusest, aga, nagu ka pildilt näha, enim just sihtmärgi radari-ristlõikest):
Pilt
Pilt
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Kapten Trumm »

•Segaja rollis on AN/APG-81 radar, mis suudab muude režiimide kõrval segada circa 10x võimsamalt kui vanad Pod'is olevad süsteemid [1].
Huvitav, kas see radar suudab segada ka 360 kraadi ümber lennuki, ninaradarid muidu pritsivad energiat välja ettepoole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas:Huvitav, kas see radar suudab segada ka 360 kraadi ümber lennuki, ninaradarid muidu pritsivad energiat välja ettepoole.
Vaevalt küll, sel radaril peaks olema 120 kraadine vaateväli, sarnaselt F-22 omale (AN/APG-77). Samas ei usu et segamise-pod'id ka 360 kraadist ründe-võimekust annavad.

Väidetavalt on ka F-35 360 kraadisel EW süsteemil (AN/ASQ-239) mingi ründevõimekus (võib olla ka mingi täitsa promojutt). Siin üks promovideo selle süsteemi kohta, kus alates 0:57 näeb ka radari vaatevälja: https://www.youtube.com/watch?v=DeJAnQgd5m8
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sellisel levinud asjal nagu AN/ALQ-184 on küll antennid ees ja taga (esimese ja tagumise hemisfääri jaoks).
Tõsi, ma pigem kahtlen selle võimes häireid üles suunata (nt madalal lennates kaitsmiseks ülalt tuleva vastase jaoks), sest pod asub lennuki all ning lennuki plaaner hakkab varjama.

Lääne vastavad pod'id on muidugi mõeldud üldiselt keskmisel kõrgusel lendamisel masina kaitseks põhiliselt maapealse ohu (SAM) eest.
Venelased neid pode vist suurt ei armasta, vaid kasutavad spetsialiseeritud segamislennukeid. Nt Su-24MP-l on vastavad häirete antennid nii lennuki all kui peal (küllap vist eesmärgiga tagada võimalikult täiuslik raadiomüra "kera" ümber kaitstava formatsiooni.

Tõenäoliselt on nende "segamisradarite" eelduseks siiski see, et koalitsioon kontrollib õhku ja mingid venelased ootamatult selja taha ei teki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas:Lääne vastavad pod'id on muidugi mõeldud üldiselt keskmisel kõrgusel lendamisel masina kaitseks põhiliselt maapealse ohu (SAM) eest.
Venelased neid pode vist suurt ei armasta, vaid kasutavad spetsialiseeritud segamislennukeid. Nt Su-24MP-l on vastavad häirete antennid nii lennuki all kui peal (küllap vist eesmärgiga tagada võimalikult täiuslik raadiomüra "kera" ümber kaitstava formatsiooni.
Jah läänes on rahakokkuhoiuga USAF sellised lennukid (EF-111A) pensionile saatnud. Samas niipalju kui mina tean, on selleks plaanis kasutada tõsistemate konfliktide korral EA-18G tüüpi lennukeid. Neist on kindlasti kasu ka varglennukite korral. Kuna viimaste radariristlõige on väiksem, saavad segamislennukid ise jääda kaugemale, kui näiteks F-18 varjamisel. Põhiliselt saab neid kasutada just kesk- ja madalsagedusega avastusradarite vastu, mida on a) puht füüsikaliselt lihtsam segada ja b) mille vastu varglennukite "vargsus" töötab märgatavalt halvemini.

See kõik aitab ka illustreerida, miks signatuuri vähendamine ei ole ainult selline on/off asi, mille saab sõrmenipsuga neutraliseerida. Loomulikult ei tee see lennukit nähtamatuks ega haavamatuks, aga raskendab lennukivastast tegevust igal sammul mis tuleb teha tema alal laskmiseks: nii avastamine sihtimine (just siin on schwerpunkt, kus tahetakse vaenlase kill-chain nn "pooleks lõigata").

Lisaks on väikeset radariristlõikest kasu ka segamise juures, kuna segamisplatvorm saab olla kaugemal ja ründav lennuk ise radari "burn-through-range" suhtes viimasele lähemal. Mingil kaugusel avastatakse ta muidugi kõigest hoolimata. Lisaks Kui vaenlane kasutab aktiivradariga rakette, kehtib see kõik ka veel raketi enda juhtpea vastu (avastamine/sihtimine/segamine).

Pilt
Siin, (praeguseks juba nati vanas) raamatus, on üsna hästi kirjas vastavad põhitõed (alates 36. lehekülg, aga soovitaks lugeda kõike). The radar game:[1]

Mis kasu saavad reaalses missiooniplaneerimises näiteks F-22 tüüpi lennukid, oma signatuuri vähendamisest, võrreldes näiteks minimaal-laadungiga lendavate Eurofighter stiilis lennukitega, mis vähendavad seda üsna kitsas profiilis eest.

Lisaks, vähemalt mis raadiospektrisse puutub, siis enamik vahendeid, mis võimaldavad varglennukeid kaugemalt ja efektiivsemalt avastada/sihtida/alla lasta, teevad "vanakooli" lennukite elu praktiliselt samamoodi veelgi kibedamaks. Ja seda mitte niiväga signatuuri vähendamise vaid signatuuri manageerimise tõttu (lennuk teab umbkaudselt palju teda näha on).

Võrrandist "kui kaugelt ma näha olen", teab sedasorti ülesehitusega lennuk tegelikult väga paljusid parameetreid ise. Vastavalt radarkiiguse (umbkaudsele) suunale ja sagedusele saab määrata enda radariristlõike antud suunas. Kui on võimalik määrata ka kiirgaja umbkaudne kaugus, saab hinnata kui suur peab olema vastuvõtja, et signaal temani jõuaks. Kuna radarisignaal kaugusega nõrgeneb eksponentsiaalselt, saab ühteteist väita üsna suure kindlusega (kui vastane sind just raadioteleskoobiga ei kuula). See ei ole muiduig lollikindel, aga kaugelt rohkem, kui varasemalt on tehtud

Just signatuuri manageerimine ja on see võtmesõna. Vanadel lennukitel ei ole sellega disainimsel arvestatud, mistõttu võib radarikiirgus nende kerelt teatud nurkade alt ootamatult kaugele paista. Nähtavast spektrist võib lihtsutsatud võrdlusena tuua näiteks päikese peegeldust binoklilt või reisilennukilt, võrrelduna sellega, kui kaugele need objektid ilmsa selleta näha oleks.

Pilt
Varglennukitel on pinnad sätitud selliselt, et antud võimsad radairkiirguse "läiked" üle kogu kere oleks suunatud kindlatese punktidesse, mis on operatiivselt võimalikult tähtsusetute nurkade all, mis on hästi teada (kasutajale kuvatakse välja, et kui ta selle saatjale suunab ja hoiab, siis on paha-paha). Vanematel lennukitel on mitte ainult kuju, vaid ka materjalide ja koostekvaliteedi tõttu äärmiselt raske midagi sellist saavutada. (F-35'el on igasugu paneelide juures on mainitud tolerantse alla 0,1mm)

Igipõline probleem, hooldus
Kui varasemalt on suureks probleemiks olnud hooldus ning see, et ajapikku materjalid väsivad ning RCS kasvab, on F-35 puhul selles osas ära tehtud väga suur täiendav töö. Soovitan lugeda intervjuud kerepaneelide arendamise projektijuhiga 2010. aastal [2]

Muuhulgas on seal pilt testile, kus keret vigastati mitmelt poolt, ning osad detailid eemaldati. RCS vastas endiselt nõuetele. Peale komposiitmaterjalide parandamist, saavutati endine RCS:
Pilt

Lisaks mõned huvitavad faktid sealt:
  • F-35 kerepaneele testiti aastaid lennukikandjate soolase-vee tingimustes nii laboris kui reaalselt (kinnitamata andmetel ka ehtsate F-18 peal, vahetades välja paar mitte-kandvat paneeli).
  • Nii vastupidavusele kui ka hooldamisele, just merel, pöörati erilist rõhku.
  • Häid tulemusi ei saavutatud sugugi kohe, muudatusi tehti iteratsiooni nii tootmises kui hoolduses
  • 99% regulaarsetest hooldustest, ei vaja varg-materjali taastamist
  • Üht paneeli kasutati aastaid uksematina, materjalitehtnikute laboris. Aegajalt pandi see masinate alla et veendud vastupidavuses
SLD: In entering the facility, I noticed you have a “door mat” of stealth that’s been there for some time. Can you comment on this “door mat?”

Bill Grant: Oh, the slab of stealth? That’s our welcome mat. Yes, we actually have one of the test panels that we use for assessing the stealth of the various materials. It represents a stack-up that’s consistent with the upper surface or the outer surface of the jet. It has the exact same structure and the primer and the topcoat system that you’ll find on the operational jets. And that gets walked upon every time somebody comes in or out of our lab area out there, the repair development center.
Occasionally, we take it up to test to see if there’s any electrical or mechanical degradation to the system and with around 25,000 steps across that system we have not seen any degradation whatsoever. So we have a great deal of confidence, however anecdotal that may be, that we have a very robust system.
Soovitsulikud viited:
[1] The radar game: https://higherlogicdownload.s3.amazonaw ... 20Game.pdf
[2] Intervjuu kerepaneelide materjaliteadlasega: http://www.sldinfo.com/the-f-35-low-obs ... -aviation/
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas nimetu »

Ma ei tea kas on õige teema, kuid mulle tundub, et hiinlased on ikka päris palju varastatud teadmisi praktikasse pannud selle lennuki puhul.

http://defence-blog.com/news/chinese-ne ... light.html
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Gideonic »

Lihtsustatud kuid hea 10minutiline seletus radarite tuvastus-kaugusest (vargsuse kontekstis):
https://www.youtube.com/watch?v=Qwh-1jRGuDc

Põhikooli matemaatika tasemel tehakse puust ja punaseks radari avastamiskauguse valem:

Pilt

EDIT: Uuendatud link v1.1 videole.
Viited videos kasutatud materjalile: https://www.reddit.com/r/F35Lightning/c ... _equation/
Kasutaja avatar
huvitun
Liige
Postitusi: 1285
Liitunud: 28 Mär, 2014 9:20
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas huvitun »

Tea kas on olnud selline pilt?
Venelased katsetavad oma Su-50
Pilt
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitus Postitas Walter2 »

Kust see vahva tabel pärit on - ajakirjast "Krõlja Rodinõ"?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist