"Tankid EKV-le"

[Kapten Trumm]

Suuremate (all)üksuste (alates kompanii) salaja liigutamist tänastes oludes võib niiehknaa ulmeks pidada, juba meil esineva rohkearvulise viienda kolonni pärast. Nad ei pea kolonnil sabas isegi sõitma, piisab vihjamisest, et sellise suurusega kolonn sellise relvastusega liikus sinna suunas - edasi saab tehniline luure lihtsalt metsa kammimise asemel keskenduda kitsatele lõikudele (veoautode puhul põhiliselt teed) ja tõenäoliselt ta liikumise ka fikseerib. Rääkimata nt teede lähedusse topitavatest anduritest, mida kasutati juba Afganistanis.

Seega, kui me salaja liikuda kuskile ei suuda, siis järgmisena hakatakse sekkuma kolonnide liikumisse kaudtule, varitsuste, miinide ja muu taolisega, et aeglustada ja segada selle liikumist. Olukorras, kus sa pead iga kahtlase liikuva oksa peale autod peatama ja end julgestama, on liikumine kaunis aeglane. Näiteks 5 km 1 tunniga. Siin kaob ka veoautode kiiruse eelis. Soomustamata veoautodel piisab liikumise käkkimisest, kui tee ääres on üks normaalne snaprimeeskond, kes tulistab summutiga relvadest 1-2 kuuliauku iga auto radiaatorisse. 10 km pärast seisavad tee ääres, kapotid püsti ja hämmingus näod peas.

[teeline35]

Lahingu olukorras ei hakka sul keegi uurima! Mingi transport liigub, tuli peale kui kuuliga ei ulatu, siis mürskude ja rakettidega! Läbi aegade valel ajal vales kohas olnud tsiviile tapetud. Ei usu, et tuleviku sõjad teisiti olnud.
Mul omal viimase suure sõja ajal vanaonu sai sellistel asjaoludel surma.Mees tuli veskist vilja jahvatamast, teised mehed küll keelasid ,ära mine vene sõduritel sõeluvad püksid püüli.Vanaonu joobnu bravuuri täis, ei mina karda kedagi ja läks ikkagi. Tee läinud venelaste kuulipilduja pesa lähedalt läbi.Sõdurid nägid küll, et vankri peal viljakotid ja purjus külamees, aga kui vanker kulipilduja pesast mööda sai ja kaugemale jõudis, tõmmati tuli peale ning hukka sai nii mees kui hobune. Neil päevil lasti maha veel vähemalt üks talumees,kes üle põllu naabri poole sauna läks. Teine külamees oli põllukraavis pikali kuni pimedani. Sakslased sinnakanti ei jõudnudki. Neil oli umbes 20 km eemal Märjamaal tegemist!

[Xender]

Valest otsast lähenemine

Kõik sõjad alates teisest maailmasõjast on näidanud, et kui vaenlase kaugtuld maha ei suru on igasuguste mehaniseeritud üksuste kaotused meeletud. Sealjuures pole vahet kas veoautodel või soomukitel asub vastav väekoondis.

Kui saavad Gradi patarei tule selga on kaotused masendavad igal juhul.

Rõhk tuleks panna just kaugtule mahasurumise vahenditesse.

[Kapten Trumm]

Üks võimalus kaudtule ohuga toime tulla on ka piisavalt kiiresti liikuda, et kui mürsud kukuvad, oled juba paar kilti eemal. Kui lähedale kukuvad, oleks hea omada midagi paksemat kui tendimaterjal. Tulelöök annab oma suurima efekti esimestel sekunditel, selle välistamiseks peab samamoodi Gradide kukil istuma nagu idanaaber Süürias istub.
Vastutule avamiseks, selle tuleandmise koha koordinaatide saamiseks jne kulub natuke aega.

Kunnas jõudis oma raamatus igatahes järeldusele, et isegi omades pea 100 suurtükisüsteemi Narva rindel, ei riskeeri ta alustada tulevõitlust vene suurtükiväega (keda on rohkem ja kes laseb kaugemalt), vaid hoiab patareide asukoha saladuses ja kasutab neid vaid siis, kui jalaväele tekib akuutne oht (nt vastane alustab jõe ületamist).

[Porutšik]

Virtuaalne brittide materdamine.

Лондон готовит «Аяксы» для засад на «Армату»
Англичане ломают старую бронетанковую концепцию, пытаясь подавить огнем новейшие российские танки.

http://svpressa.ru/war21/article/163410/

______

[Kapten Trumm]

Kuidas selliste monstrumitega tulla toime Eesti vesisevõitu maastikul ja kuidas saada üle nt veetõketest?
See on olnud igavene dilemma just kergemate soomukite ehitamisel - kas ehitada masin hästi liikuv ja ujuv, kuid elementaarse soomuskaitsega (max 7,62) või ehitada masin soliidse soomuskaitsega, kuid raske.

See 7,62 kaitse näib olevat selline piirijoon, kes taotleb 14,5 kaitset, see tavaliselt ei uju enam. See näikse ratasmasinatel jooksvat täpselt XA-180 ja 188 vahepealt.
Vene külma sõja filosoofia oli eelistada liikuvust ja rasket tabatavust (masin väike ja madal) soomuskaitsele.
Lokaalsõdades see ei töötanud, sest see tähendas ühtlasi madalat-lamedat põhja ning õhukest soomust (kehv varitsuse ja miini kindlus ning rasked meeskonna töötingimused).
Mis see huvitav meil töötaks? Ja kui töötaks, siis mida osta-pidada jõuaks?

Läbivusel on erisurve pinnasele üks ja mitte kogu tõde. Samasuguse erisurvega, kuid kerge ja raske masin võivad olla päris erineva läbivusega (kerge kasuks), kui maapind (pori, liiv) ei suuda vastu võtta rataste/roomiku veojõudu, mis on vajalik masinaga ebatasasuste ületamiseks. Laiaroomikulise "soo-liikuri" MTLB imeläbivuse taga on a)väga madal erisurve, samas klassis jalaväelase jalgade tekitatavaga ja b)sõiduki enda suhteliselt kerge kaal (tulenevalt nõrgast soomusest).

Huvitav, kas BMP-le (suht kitsa roomikuga) on keegi leiutanud laiaroomikulise täienduse võimaluse?

[eloscuro]

BMP läbivus pole just imeline.

Akf. fossiil tõlkis ühes ammuses teemas Viktor Malginovi artikli vene ajakirjast M-Hobbi BMP omaduste kohta.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9933

Originaalkujul leitav siit koos järelsõna ja vastuväidetega: http://forums.airbase.ru/2005/09/t34650 ... bmp-2.html

Selgub, et roomikute jõul vees edasi liikumine pole eriti hea lahendus.

Sõltumata BMP vigadest on siiski üllatav, et siin tõsimeeli üritatakse tõestada väidet "Unimog on parem kui BMP".

[Kapten Trumm]

See roomikmasinate meresõiduvõime roomiku veoga on jah natuke jama. Tean ühte inimest, kes on näinud katseid, kus Musta mere laevastikus katsetati BMP-d amfiibmaabumiseks ja läbi need kukkusid, BTR osutus paremaks meresõidukiks. Praegu kasutatakse ainult siis, kui laev saab rambi enamvähem kaldale panna. Merelt maabumine käib endiselt BTR-dega (need kõrgete snorklitega, mis Krimmi sündmustes osalesid). BMP on liiga väikse ujuvusvaruga, laine hakkab kergesti üle käima ja kandma masinat sinna-tänna. BTR-il on ju spetsiaalne veepaiskur vees sõitmiseks ja vabaparras hulka suurem.

Siin on üks idanaabri näidis-ületus, BTR ja BMP ujumine on ka näidatud, siit saab ka aru, miks nendega merejalavägi ei sõida ning miks lisasoomust ei saa panna. Ujub väga napilt.
https://www.youtube.com/watch?v=JpRiTRuwLWQ

BTR-ga on jällegi teistmoodi trikid.

Siin poolakad (see võib muidugi olla luuratud koolmekoht ka)
https://www.youtube.com/watch?v=8zGIb7EvxHw

[eloscuro]

Siin on üks idanaabri näidis-ületus, BTR ja BMP ujumine on ka näidatud, siit saab ka aru, miks nendega merejalavägi ei sõida ning miks lisasoomust ei saa panna. Ujub väga napilt.
https://www.youtube.com/watch?v=JpRiTRuwLWQ

Tähelepanu väärib, et jõge ei ületata suvalisest kohast vaid põhjalikult ettevalmistatud sisse- ja väljasõidurampidelt. Ehk siis ainuüksi ujuvast soomukist ei piisa. Enne peab labidatega mõlemalt poolt vehkima tõsises mahus. Meie kitsaste kuivenduskraavide ja ojade maastikul võib 90% juhtudel kiirem ja mugavam olla sillaga pioneerimasin koos mitteujuvate soomukitega.

Muudel teemadel:
Stiilinäide Põhja-Koreast, kus BTR-ilt on üks ratas eemaldatud, et saavutada mõistliku kuju ja mõõduga uksi vene kaheosalise õnnetuse asemel. Kas ujuvusest selle tulemusena midagi alles jäi ei oska öelda, aga väikese stiili ja läbivuse kompromissi talumise mõju kasutusmugavusele on märkimist väärt.

[Kapten Trumm]

Mina nt tajusin nendelt videotelt et kõigi oma jamade juures on selle ürgaegse BMP-1 liikuvus ikka teisest klassist kui Unimogil, rääkimata muudest lääne "poolmaastikuveokitest"
Nii tasasel kõval pinnal kui ka mülkas. Teeääres kuulipildujast tulistades sellele ka suurt häda ei tee, kui pihta saadki (manööverdades on see üllatavalt vilgas). Sellised kurvid nagu seal külg ees võetakse, keeraks Unimogi kummuli nagu naksti. Kerge kaal ja madal raskuskese annavad nähtavalt tunda.

Probleem on pigem selles, kuidas tänapäeva heas toitumises mehepojad seal meeskonnaruumis end tunnevad ja kuhu panna see varustusehunnik, mida autodes kaasas veetakse.
Teha mingi haagis järgi? Samas kommentaarid raadiojaamade, öövaatluse ja taoliste asjade kohta - noh, Unimogil pole neid üldse.

[eloscuro]

No selles ei tohiks loomulikult küsimust olla, et BMP-dega varustatud jalavägi on võimeline Unimogidega varustatust iga kell üle sõitma.
Omada sellist kiirelt liikuvat masinat, mis võimeline vastase tulepunkte kahuri ja muu vahvaga maha suruma ning omasid kiirelt ringi paigutama (nt. Javelini meeskondade reaktsiooniaeg paraneb oluliselt) on võimas eelis.

Varustuse vedamiseks saab alati kaasa võtta veel BMP-sid, mis on istmetest ja muust kolast tühjendatud meeskonnaruumiga. Siis on kindel, et varustajad ei jää varustatavatest maha.

BMP disain pole just vaimustav, aga hea hinnaga oleksid kindlasti abiks.
Üks asi, mida arvestada - vene masina kasutamine tähendab selle automaatset saadavust võimalike roheliste mehikeste arsenalis.

[vk1]

BMP-1 -ega varustatud eesti JV-pataljoni vastaseks oleks ikka vast BMP-2/BTR-80-82/MT-LB , tulevikus ka Armataboomerangkurgantesitega varustatud mehed (noh, v.a. kui me jälle riia linna alla peaks minema). kõigil neil varustuses 30mm. kiirlaskekahur, mille vastu BMP soomus on puhtteoreetiline. killukaitse on, kuid väike siluett tänapäeval soojuskaamerate leviku juures on vast vähemtähtis.

võin küll eksida, kuid minu mäletamist mööda nii rootslased kui sakslased kui soomlased esimese asjana viskasid bmp-1-st välja automaatlaadimissüsteemi, siis hiljem loobusid kahurist endast ka - alles ta jäeti, kuid pmst. deaktiveeriti. võin ka eksida...

p.s. - mõni suurem mehepoeg võiks täisvarustuses viimsis bmp-s istuda, laidoneri muuseum vast laseks paar tundi seal konutada, miks mitte ka KL- jao väljasõit nädalavahetusel. mina seal vaatasin ja juba mõttest , et oma pea 40 eluaasta, 180 cm/90kiloga oleksin seal 3-4 tundi sisse pakitud, hakkas puusaliiges valutama. võib-olla oleks pigem mõttekas mehi nagu halge pikuti sisse panna, vähemalt saaks sirutada?


https://www.google.ee/search?q=slave+sh ... iyQsceM%3A

[Kapten Trumm]

BMP disain pole just vaimustav, aga hea hinnaga oleksid kindlasti abiks.
Üks asi, mida arvestada - vene masina kasutamine tähendab selle automaatset saadavust võimalike roheliste mehikeste arsenalis.

Nende masinate turuhind Rootsi puhul vaevalt ületas 50 tuhat tükist. Sellise hinnaga saab neid täna enamvähem iga rahakas eraisik osta, 300 tükki ostes on loodetavalt odavam ikka. Lisaväärtusena olid need rootslaste poolt peale ostmist üles kõpitsetud ja mingis ulatuses ka täiendatud (raadiojaamad ja veel midagi). Kümmekond aastast nad nendega ka müristasid, sest netist leiab hulgi videoid, kuidas rootslased nendega maastikul lammutavad. DDR kola hulgast valisid nad hoolega (ostsid esialgu katsetamiseks hulga masinaid), T-72 tanke ei võetud, MTLB-sid võeti, BMP-1sid võeti. T-72'd ostsid soomlased otse, samad MTLB-d ostsid mõned aastad tagasi ära soomlased (üle 300 masina) ja BMP-1 olid tükk aega müügis, kuniks mingi tsehhi relvaäri need ostis ja peale ülesvuntsimist Iraagile müüs (vist USA relvaprogrammi rahaga). Seejuures tasub tähele panna, et Rootsi on ka parima IFV elik CV90 leiutajamaa ning omab enim kogemusi. Ühesõnaga rootslased 90ndate keskel leidsid, et T-72 ei kõlba, MTLB-V (laiaroomikuline) ja BMP-1 käravad.

Selliseid trikke tehti https://www.youtube.com/watch?v=BjkWgek6UXU

"Külma sõja masin" https://www.youtube.com/watch?v=YR7zva6_7WM
Rootsi keeles patrab seal numbrist pool miljonit (rootsi) krooni tükist.

Ja kui neid "Idaviru partisanid" kasutavad, tähendab, et masinaid endid, moona ja värki hakkab vedelema igal pool. Mida saab kokku korjata ja ise kasutada.

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=CTVpYNWdgRw

Huvitav venelaste propagandistlik ajaloofilmike.
Olulised kaadrid on seal alguses, kus on näha loodava jalaväe lahingumasina prototüübid eri veermikuga.
Et üks BMP prototüüp meenutab tänapäevaseid ratastel "lahingumasinaid", oli ka mulle üllatuseks.

[mutionu]

BMP-1 -ega varustatud eesti JV-pataljoni vastaseks oleks ikka vast BMP-2/BTR-80-82/MT-LB , tulevikus ka Armataboomerangkurgantesitega varustatud mehed (noh, v.a. kui me jälle riia linna alla peaks minema). kõigil neil varustuses 30mm. kiirlaskekahur, mille vastu BMP soomus on puhtteoreetiline. killukaitse on, kuid väike siluett tänapäeval soojuskaamerate leviku juures on vast vähemtähtis.

võin küll eksida, kuid minu mäletamist mööda nii rootslased kui sakslased kui soomlased esimese asjana viskasid bmp-1-st välja automaatlaadimissüsteemi, siis hiljem loobusid kahurist endast ka - alles ta jäeti, kuid pmst. deaktiveeriti. võin ka eksida...

p.s. - mõni suurem mehepoeg võiks täisvarustuses viimsis bmp-s istuda, laidoneri muuseum vast laseks paar tundi seal konutada, miks mitte ka KL- jao väljasõit nädalavahetusel. mina seal vaatasin ja juba mõttest , et oma pea 40 eluaasta, 180 cm/90kiloga oleksin seal 3-4 tundi sisse pakitud, hakkas puusaliiges valutama. võib-olla oleks pigem mõttekas mehi nagu halge pikuti sisse panna, vähemalt saaks sirutada?

Unimog vs BMP-1?
Ühest neist laseb 9mm Paraga läbi. Ma valiks küll valutava puusa.