Lähme, mu vaprake, ma näitan sulle siin Tallinnas džihaadi!
Laura Mallene, laura.mallene@epl.ee
Eesti Päevaleht
Riigiprokuratuur on algatanud kriminaalasja karistusseadustiku terrorismi toetamist käsitleva paragrahvi alusel. Tallinnas sündinud aseri päritolu Amira Akperova on sotsiaalmeedias rääkinud džihaadist. Amira abikaasa sõnul süüdistatakse neid katses müüa üks Tallinna neiu ISIS-e pruudiks.
Selle aasta talv. Koplis asuvasse korterisse siseneb kaitsepolitsei. Korter otsitakse läbi, arvutid ja mobiilid viiakse ära.
Korteri omaniku väimehe Anthony sõnul on põhjuseks ISIS: kapo usub, et tema naine Amira Akperova müüb Eesti kodanikust islamiusulist naist ISIS-ele.
Paar ise on selleks ajaks Suurbritanniasse lahkunud. Seal ei puutu neid Eesti kaitsepolitsei, tegemist tuleb teha hoopis Briti luureteenistusega. Suurbritannia kohus otsustab paarilt lapsed ära võtta.
Tänavu veebruaris algatas riigiprokurör Laura Vaik kriminaalasja karistusseadustiku terrorismi toetamist käsitleva paragrahvi alusel. Miks?
Naine
Loo üks peategelane on Eesti kodanik Amira Akperova. Tema vanemad on rahvuselt aserid, kes on suurema osa elust elanud Eestis. Ka Amira kasvas siin. Tuttavate arvates on Amira päikeseline ja sõbralik.
2007. aastal leidis Amira esimese püsiva töökoha. Temast sai kõnekeskuse Arvato Services OÜ klienditeenindaja. Ta töötas hästi. Pärast tööd algas aga teine, pidusid täis elu. Fotodel kannab ta avarat dekolteed ja poseerib järjekordse kaaslasega. Ta lasi end ka alasti pildistada.
Tööl edutati Amira teiste juhendajaks. Ta otsustas oma haridusteed jätkata ja läks sisekaitseakadeemia eelkursusele. Tahtis saada vanglaametnikuks. Eelkursusest kaugemale Amira ei jõudnud.
2011. aastal sai Amiral Eestist kõrini. Koos sõbrannaga sõitis ta Londonisse paremat elu otsima, kuid leidis hoopis armastuse, Jamaica päritolu noormehe. Oli ainult üks aga: ta oli muslim, kristlikust perest pärit konvertiit.
Mees soovis Amiraga abielluda, kuid tingimusel, et ta vahetab usku. Amira nõustus. See otsus pööras tema maailma pahupidi. Temast sai kirglik muslim: ta luges iga päev koraani, kandis niqab’i, tunnistas ainult šariaadiseadust.
Anthony/Abdur
Amira abikaasa kodanikunimi on Anthony, kuid ta kasutab muslimi nime Abdur Rahiem Shaheed Mujahidin. Ka sotsiaalmeedias.
Oma avalikus profiilis rõhutab ta, et ei järgi „inimese tehtud” seadusi, ja nimetab nende täitmist haiguseks. Tema jaoks kehtib üksnes šariaadiseadus.
2014. aastal saabusid Amira ja Anthony Eestisse. Nad elasid Amira ema juures Kopli puumajas. Amira kandis ka Eestis hijab’i. Mehe sissetulek tuli Londonist (seal on tal sõbraga kahasse firma Picacco Children of Adam). Amira sai lastetoetust, veidi aitas ka Amira ema.
Oma praeguseks suletud Facebooki kontol kirjutas Amira, et Eesti pole elamisväärne: pole majandust, väike rahvastik, kuupalk 500 eurot.
Amira kirjutas vene keeles: „Eesti on sitaauk.” Neile ei istunud siinsed tingimused, neid kummitas rahapuudus.
Kõige hirmutavam teade tema Facebooki kontol kõlas nii: „Hästi luuletad siin, kallike. Lähme kohtume, mu vaprake, ma näitan sulle džihaadi.” („Хорошо трепишся тут милая. Давай встретимся смелая моя… Я покажу тебе джихад детка…”, 4. oktoober 2014.)
Saadan Anthonyle/Abdurile Facebooki sõnumi.
Ta ütleb, et see lõik on kontekstist välja rebitud ja et nad ei kuulu ISIS-esse. „98% minu perekonnast on kristlased. Miks peaksin tahtma süütuid inimesi tappa?” küsib ta.
Ta väidab, et Suurbritannia politsei on temasse suhtunud palju korrektsemalt ja vabastanud ta kõigist süüdistustest.
Anthony/Abdur lisab, et ta ei usaldavat Eesti politseid sendi eestki.
Konfliktid
Eesti Päevalehe allikate andmeil on Anthony liikunud peamiselt vene keelt kõnelevate inimeste ringkonnas, kes tegelesid narkokaubandusega.
Amiral oli konflikte ka mošees, kuid tal olid ka oma järgijad, kellele ta väga meeldis ja kes hoidsid tema ligi. Islami kultuurikeskuses teatas paar, et pole sellist asja nagu „pehme”. On ainult see islam, mida nemad järgivad.
Anthony/Abdur lahkus Eestist. Hiljem lahkus ka Amira koos lastega. Järgnes kapo läbiotsimine Amira vanemate korteris.
Vähemalt üks neiu – tallinlanna, rahvuselt aser – lendab veel Londoni poole. Tema on selle loo võtmetegelane.
Farrah
Nimetagem teda Farrah’ks. Tema elu pole olnud meelakkumine: isa oli kimpus alkoholiga ja istus vangis. Ema suri vähki.
Farrah’ õde abiellus Indiast pärit noormehega, kes oli Eestis ülikoolis käinud. Mehe elamisloa kehtivus lõppes ja ta sõitis tagasi Indiasse. Ta abiellus Farrah’ õega ja lubati taas Eestisse elama.
Ajal, kui seda lugu uurin, võtab minuga sotsiaalmeedia kaudu ühendust naine, kes tutvustab end: tema ongi Farrah.
„Ma tean, miks kapo Amirat ja Abduri uurib,” teatab Farrah. „Mu rumal pere on otsustanud kapole minu kohta valetada, öelda, et mu elu on ohus ja et Amira röövis mu – selleks et kapo alustaks uurimist ja tooks mu tagasi Eestisse. See on ainus viis, kuidas politsei seda teeks. Ma olen ju 20, neil pole õigust mind tagasi tuua (sunniviisiliselt – L. M).”
Farrah väidab, et tema õe perekond rääkivat kapole, et Amira ja tema ema tegelevad inimkaubandusega. „Et Amira on terrorist ja tahab mind Süüriasse viia,” täpsustab Farrah.
„Mu pere on mulle tunnistanud, et nad valetavad – nad teevad seda ainult selleks, et mind tagasi tuua. Nad ei hooli Amirast ega ta lastest. Nad on koletised, aga veel rohkem viib mind endast välja meie õigussüsteem.”
Farrah ütleb, et alustuseks olevat isa, õde ja õemees tahtnud ta panna sunniviisiliselt paari mehega, kes oleks neile kasu toonud. Tema isa tahtnud, et ta abielluks Aserbaidžaanis nõoga. Õel ja õemehel olnud viis kandidaati, kõik välismaalt.
Ta kirjeldab oma elu koos õe ja õemehega: õde peksnud teda, sundinud koraani lugema ja pikka hijab’i kandma. Isa peksis ema, kuni too suri.
„Kolmandaks on mu õemees kapo informaator. Sellepärast võttiski kapo seda juttu tõsiselt,” ütleb Farrah. Ta räägib, et 2009. aastal kahtlustati ta õemeest terrorismis ja viidi seetõttu Indiasse. Et ta otsustas kapolt küsida, kas ta võib nende heaks Eestis töötada.
„Suurbritannia politsei alustas uurimist kapo palvel. Aga ma olen terve ja õnnelik. Ja ma arvan, et kapo peaks alustama uurimist – minu pere ja nende valede uurimist,” sõnab Farrah.
„Rääkisin just kapoga. Nad ütlesid, et nad tahavad, et ma tagasi tuleksin, muidu peab Amira edasi kannatama. Nad šantažeerivad mind. Ja mu isa on mulle öelnud, et ta tuleb ja toob mu tagasi, elusalt või surnult. Mis tõendeid neil on? Ainult minu perekonna väited?” küsib ta.
Enda jutu järgi õpib ta Londonis õmblemist. Ta töötavat lapsehoidjana ja otsivat täiskohaga tööd.
Anthony/Abdur põhjendab: „Ma ei tahtnud end sellesse segada, aga nägin, et ta oli hädas.”
Eesti võimudesse suhtub ta umbusklikult. „Nad ütlesid, et ma olen narkodiiler. Kuidas ma saaksin olla narkodiiler? Ma ei oska ei eesti ega vene keelt,” kinnitab ta.
Kohut peeti tema sõnul Eesti politseilt saadud info põhjal.
„Meid mõisteti õigeks,” ütleb ta.
Kohtudokumente pole ta nõus jagama. Väidab, et müüs oma loo Suurbritannia ajakirjanikule, kes teeb sellest dokumentaalfilmi. Lapsed olevat ta saanud tagasi umbes nädal pärast nende äravõtmist.
Eesti Päevalehele teadaolevalt polnud see kohtuasi Eesti prokuratuuri uurimisega seotud.
Lasketiir
2013. aasta sügis. Tondi taktikalise laskmise keskusse ilmub seltskond: kaks meest ja kaks naist. Need on Amira, tema abikaasa, abikaasa sõber ja tema naine. Naised kannavad musta hijab’i.
Nad harjutavad laskmist ja filmivad seda oma nutiseadmega. Mehed riputavad pildid sotsiaalmeediasse. Piltidel poseerivad nad, relv käes. Üks meestest kirjutab: „Treener ütles, et ma olen tapja.” Ühe video alla kirjutab ta inglise keeles, et ei treeninud džihaadi jaoks, vaid see oli lõbu.
Kui küsin Tondi lasketiirus toimunu kohta, vastab lasketiiru juhendaja järsult, et ta ei räägi mitte millestki.
Selle, kas Amira ja Abdur on tõepoolest süüdi, peab välja selgitama uurimine.
Amiraga ei õnnestunud Eesti Päevalehel ühendust saada.
Prokuratuur: algatatud on kriminaalasi
Laura Vaik: "Vastab tõele, et veebruaris on algatatud kriminaalasi karistusseadustiku terrorismi toetamist käsitleva paragrahvi alusel.
Nimetatud isikud on kontakteerunud kaitsepolitseiga ja andnud selgitusi. Kuna aga nemad ja veel mitu kriminaalmenetlusega seotud inimest ei viibi Eestis ning olid uurimise alustamise ajaks Eestist lahkunud, pole neid üle kuulatud.
Kahtlustust ei ole kellelegi esitatud. Samuti pole kedagi kuulutatud tagaotsitavaks ega ole olnud ka vajadust rakendada vabadust piiravaid sunnimeetmeid."
Kaitsepolitsei: radikalismi ilmingud pole terrorismi ohutaset tõstnud
Harrys Puusepp: "Terrorismioht on praeguseni püsinud Eestis väike.
Eesti muslimi kogukond on üldiselt rahumeelne, kuid radikaalsuse ilminguid siiski on. Samuti on üksikud Eesti muslimid olnud huvitatud kriisikolletesse reisimisest. Selle tahtmisega rohkem kokku puutunud riikide praktika näitab, et inimese õigele teele tagasi juhtimises on keskne roll perel ja lähedastel, seejärel sotsiaaltöötajate, õpetajate jt toetusel. Meie partnerriikides on olnud juhtumeid, kus vanemad teavitavad õiguskaitseasutusi oma Süüria poole suundunud alaealistest lastest liiga hilja. Oluline on õiguskaitseasutusi teavitada kohe, kui tuttavate, lähedaste või pereliikmete hulgas ilmneb ohu märke."