Kuidas sai juhtuda, et vaktsiin ja ravimid gripi puhuks on täna otsas (laine tipp pole veel käeski).
Aga väga lihtsalt.
Mingeid märkimisväärseid taoliste asjade varusid meil riiklikult ei planeerita ega osteta. Kui ostetaks, siis küllap oleks kuulda nende varude turule paiskamisest.
Selle ostmine allub lihtsalt äriloogikale - hulgimüüja lihtsalt vaatab, et ahah, eelmine aasta läks niipalju, võtame samapalju.
Täpselt samamoodi käituvad haiglad - kes tegelikult äriühingu põhimõttel töötavad.
See, et võib minna rohkem, ärimeest ei huvita - tema polegi kohustatud oma rahaga ühiskondlikke riske võtma. See on riigi asi.
Ja nii lõppesidki varud enne hooaja keskpaika.
Eestis tehakse paljusid asju just selliselt.
Et piir on läbipaistmatu võserik, selgus ka juhuslikult ja et täna seal tehakse, on lihtsalt seepärast, et poliitikud ja PPA sattusid piinlikku seisu.
Poleks Kohvrit ära viidud, ei muretseks täna keegi selle pärast. Laiem avalikkus lihtsalt ei teakski probleemist.
Minnalaskmine ja takkajärgi rabelemine on Eestis kahjuks valmisoleku teemal läbiv muster.
Ja see gripivärk on lihtsalt üks, suht vähetähtis näide samast ansamblist.
Et aga sellised asjad läbivalt tekivad, selleks on süsteemne probleem - peamiselt - vastutuse puudumine.
Kui ravimiametis teatakse, et peadirektori pea lendab, kui taoline üllatus juhtub - küll siis ka paremini valmistutakse.
Ametlikult kehtib Eestis edumantra - ükski kõrgem ametnik lihtsalt enam ei tõsta pastakat, et lisaks tänasele on vaja seda või toda.
Poliitikute alla mugavdunud tippametnikkonna (küll tükati tunnistades probleem) jaoks on oma koht tähtsam kui mingi arusaamatu "valmidus".
See on probleem (patoloogiline lausa).
Kokkuvõtteks: probleem tegelikult pole niipalju see, kas vaktsiin lõpeb jaanuaris või märtsis, vaid üldine meelsus ja suhtumine ees seisvate ohtude suhtes.
See nüüd on küll juba "Kesknädala" lugejakirja tasemel tekst
Niisugune üle kõigi teemapiiride valguv üldine virin.
Kriku