Soome kaitsevõime

[Leo]

Tänan A4 Soome reformide teema põhjaliku lahtikirjutamise eest. Hetkel on probleem selles, et info uuenduste kohta on lünklik ja kohati vastuoluline, kuid ilmselt asi selgineb peatselt. Kasvõi see PVA üksuste teema, mis lähevad minu teada juba ammu SA KJ koosseisu. Sellest aastas juurde soovitavast 55 milj € pidavat 70% minema kiirreageerimise parandamiseks. See tähendab siis praktiliselt seda, et kui Panssariprikaati pidi siiani koolitama kuni 1 tankikompanii aasta ja neil oli väljaõppemasinatena kasutuses 15 tanki, siis nüüd pannakse neile kohustus panna häire korral välja 1 tankikompanii. Seega need järgmised 15 tanki võetakse pika-ajaliselt hoiult ära ja on piltlikult öeldes 24/7 tangitud ja lahingkomplektiga komplekteeritud valmis välja minema. Sama teema on igas väeosas, millest suuremad peavad suutma 1 kompanii ja väiksemad 1 rühma välja panema, kokku siis selline tugev kompanii või lahjem brigaad. Kuna seoses majanduskriisiga optimeeriti Soome KJ ametikohad miinimumini, siis seal ei ole kaadrit, kes suudaks nende häireüksustega majandada, vaid need inimesed on vaja palgata. See on puhtalt tehniline küsimus, kui palju juurde palgatakse, sest on võimalik teha nii, et reakoosseisu kohad komplekteeritakse koolituse lõppfaasis olevate ajateenijatega, kes siis mingi 2-3 kuud oma teenistuses häiregruppides teenivad, kuid igal juhul on vaja kaadriseerusid, veebleid ja ohvitsere, kes kogu seda masinavärki pööritavad. Lisaks sahistatakse sellest, et äkilisemate üksuste reservistidega tehakse kiirreageerimislepingud, sisuks siis see, et inimesed peavad 2-3 a peale ajateenistust käima oluliselt rohkem kordusõppustel ja olema häire korral valmis loetud tundide jooksul teenistusse saabuma. Lisaks mängitakse kindlasti läbi kiirkorras kordusõppustele kutsumise teema ja selle kõige jaoks on raha vaja.

Soome kindralid eriti poliitikute plaane SA koosseisude suurendamisest õigeks ei pea, viidates sellele, et vähendused tehti peamiselt sellepärast, et üksuste varustus hakkas läbi roostetama ja uue hankimine oleks läinud väga kalliks. Kindlasti on vaja ja relvastust juurde hankida, sest isegi kergejalaväe kompaniil peab lisaks kaitsevestile ja kiivrile olema KPd ja TT-lasud igas jaos ning MP-rühm kaudtuleks, õnneks enamikku sellest toodab Soome ise, nii et on võimalik vajadusel teha pika-ajalised lepingud uue varustuse tootmiseks mitme aasta jooksul. Tänapäeval selliseid kiivri ja automaadi ja kolme laetud padrunisalvega komplekteeritud reservistidele on raske mõistlikku rakendust leida, kuid kindlasti oleks neist abi, näiteks politseipatrullide tugevdamine, kohalike infra objektide valvamine jne. Eks näis. Kriitiline on ka NVde hankimine võimalikult paljudele üksustele, sest ilma pimedas nägemise võimeta on väga raske diversantidega võidelda. Soome KVJ visioonis on uut moodi kallaletung pigem kiire ja ebaselge, sest püütakse eesmärgid täita enne seda kui Soome KJ oma suhteliselt aeglase SA struktuuri käima saab. Sellepärast ongi kriitiline luua need pataljonid ja brigaadid, mis vajadusel kiiresti teenistusse suudetakse kutsuda, kui kusagil mingi "Lääne-Karjala Rahvavabariigi" rohelised mehikesed sebima hakkavad.

[Kapten Trumm]

Pildil on kellegi "maakonnajõugu" twitteri-foto (kui lihtne on luuret tänapäev teha, eksju), sealt küll ei paista mingit "kivääri ja kiivri mehed" välja:


Isikliku varustuse elemendid näivad samad, mis KV-l.
Keskel figureerib üks tegelane vist Tikka Tacticali snaiperrelvaga.

Siit üks video õppusest, kasutusel vanem varustus, sh killuvestid, korraldus näikse KL meenutavat
https://www.youtube.com/watch?v=86GQ8mIDU8I

[Aixc]

Soome poolt selline pressikas siis.

Suomi hankkii käytettyjä panssarihaupitseja Etelä-Koreasta
http://valtioneuvosto.fi/artikkeli/-/as ... a-koreasta

Puolustusministeri Jussi Niinistö on hyväksynyt puolustusvoimien hankintaesityksen 48 käytetyn tykistöjärjestelmän hankkimisesta Puolustusvoimille.

Tela-alustaiset 155 mm:n K9 Thunder -panssarihaupitsit hankitaan valtioiden välisenä kauppana Korean tasavallan toimielimeltä KOTRA:lta. Kaupan hinta on 146 miljoonaa euroa. Kauppaan kuuluu myös järjestelmien koulutus, varaosia ja ylläpidon järjestelmiä. Allekirjoitettava hankintasopimus sisältää myös mahdollisuuden lisähankintoihin.

Hankinnalla mahdollistetaan operatiivisten joukkojen tukeminen kauaskantoisella ja hyvän maasto- ja tieliikkuvuuden omaavalla tykistökalustolla. Hankinnalla korvataan osittain 2020-2030 -luvuilla vanhenevaa ja käytöstä poistuvaa tykistökalustoa.

Tykistöjärjestelmän sopivuutta on testattu vuoden 2016 aikana Suomessa tehdyissä kenttätesteissä. K9 Thunder -panssarihaupitsi sopii hyvin varusmieskoulutukseen ja sillä saadaan Suomen asevelvollisuusarmeijalle modernia suorituskykyä kustannustehokkaasti.

Toimitukset ajoittuvat vuosille 2017-2024. Millog Oy tekee panssarihaupitseihin kansallisia muutostöitä, joiden työllistävä vaikutus Suomessa on noin 37 henkilötyövuotta.

Henkilökunnan koulutus tykistöjärjestelmään aloitetaan vuonna 2017. Varusmiehille järjestelmän koulutus on suunniteltu aloitettavan vuoden 2019 aikana.

Hankinta sisältyy puolustushallinnon suunniteltuun budjettikehykseen. Hankinta valmisteltiin puolustusministeriön johdolla yhdessä Maavoimien esikunnan ja Puolustusvoimien logistiikkalaitoksen kanssa.

Hankinnasta on myös ollut tiedonvaihtoa Viron kanssa heidän mahdollista hankintaansa varten.

Lisätietoja hankinnasta antaa puolustusministeriössä hallitusneuvos Jouko Tuloisela, puh. 0295 140 412 ja Maavoimien esikunnassa tykistön tarkastaja, eversti Pasi Pasivirta, puh. 0299 800 (vaihde).

[Chupacabra]

Suomi hankkii käytettyjä panssarihaupitseja Etelä-Koreasta
http://www.defmin.fi/ajankohtaista/tiedotteet?9_m=8251

[ruger]

Soome hangib siis 48 liikursuurtükki K9 Thunder, mille hind on 146 miljonit eurot

Puolustusministeri Jussi Niinistö on hyväksynyt puolustusvoimien hankintaesityksen 48 käytetyn tykistöjärjestelmän hankkimisesta Puolustusvoimille.
Tela-alustaiset 155 mm:n K9 Thunder -panssarihaupitsit hankitaan valtioiden välisenä kauppana Korean tasavallan toimielimeltä KOTRA:lta. Kaupan hinta on 146 miljoonaa euroa.

48 used #K9Thunder SPGs to be acquired by Finland. Training to start this year, with reservists starting training in 2019 #turpo=#säkpol

https://twitter.com/CorporalFrisk/statu ... 5030251521

[Kilo Tango]

Soome hangib siis 48 liikursuurtükki K9 Thunder, mille hind on 146 miljonit eurot
...
https://twitter.com/CorporalFrisk/statu ... 5030251521

Pikem ülevaateartikkel Soome suurtükiväe arengutest. https://corporalfrisk.com/2017/01/19/th ... in-europe/

The bigger headline was the announcement that the service is looking into counter-battery radars. These makes it possible to locate the position of firing units, and in some cases even to alert own troops in the enemy’s target area that enemy artillery is heading their way. The acquisition of such as system, Saab’s ARTHUR and ELTA’s ELM-2084 comes to mind, would certainly raise the deadliness of the Finnish artillery, and makes perfect sense.

Kas ei peaks ka selles hankes mitte paati hüppama. Vähemalt Ukrainas tõi radarite kaasamine lahingupilti olulise muutuse.

[A4]

Pildil on kellegi "maakonnajõugu" twitteri-foto (kui lihtne on luuret tänapäev teha, eksju), sealt küll ei paista mingit "kivääri ja kiivri mehed" välja:

Ei paista, ega peagi paistma, kui tegemist on selle Soome 230 000 SA-struktuuri kuuluva üksusega. Sest selleks see struktuur „kuritegelikul kombel“ 230 000 peale kärbitigi, et saaks rääkida üksustest ja reservväelastest, mida suudetaks reaalselt vastavalt koosseisutabelitele ka varustada ja relvastada. Mistõttu ma olengi pisut skeptiline selles osas, et see struktuuri suurendamine 50 000 peale on kole lihtne, kiire ja odav tegevus.

[TTA]

Pildil on kellegi "maakonnajõugu" twitteri-foto (kui lihtne on luuret tänapäev teha, eksju), sealt küll ei paista mingit "kivääri ja kiivri mehed" välja:


Isikliku varustuse elemendid näivad samad, mis KV-l.
Keskel figureerib üks tegelane vist Tikka Tacticali snaiperrelvaga.

Siit üks video õppusest, kasutusel vanem varustus, sh killuvestid, korraldus näikse KL meenutavat
https://www.youtube.com/watch?v=86GQ8mIDU8I

Einoh, ma võin ka mingi võitlusgrupi pildi panna ja öelda, et kogu KL struktuur on sellisele või sarnasele tasemele varustatud. Oled mõelnud et neile kiivri ja vintpüssi meestele keegi mingeid õppekogunemisi ei teinudki?

[Kapten Trumm]

Kisub jälle vägisi "ainult 100% varustatud brigaaditaseme üksused võitlusvõimelised" hosiannaks.
Soome sõjapraktika näitab midagi muud, selliseid puudujääkide probleeme on edukalt lahendatud vastaselt võetud trofeede abil.
Kui võtta aluseks meie lauaülemate varustatuse jutt, siis oleks pidanud Soome KV saama nii Talvesõjas kui Jätkusõjas kitli peale niiet koliseb - 100% varustatud Punaarmee käest.

[nimetu]

Kisub jälle vägisi "ainult 100% varustatud brigaaditaseme üksused võitlusvõimelised" hosiannaks.

Mida sa ajad?
Jutt käib ju konkreetselt sellest, et kas Soome on võimeline varustama need täiendavad 50 000 meest esmavajaliku sidetehnika, moona ja muu kraamiga. Me räägime siin elementaarsest varustusest. See, et sa siin mingied suvalisi pilte postitad ei anna kahjuks mitte mingit selget ülevaadet sellest, kas Soomel on piisavalt võimalusi sellist varustust kõigile tagada või ei.
Ainuüksi 7.62x39 moon kaheks nädalaks nendele 50 000 mehele maksaks suurusjärgus 30 miljonit.

[mart2]

... Soome sõjapraktika näitab midagi muud, selliseid puudujääkide probleeme on edukalt lahendatud vastaselt võetud trofeede abil.
Kui võtta aluseks meie lauaülemate varustatuse jutt, siis oleks pidanud Soome KV saama nii Talvesõjas kui Jätkusõjas kitli peale niiet koliseb - 100% varustatud Punaarmee käest.

No ei saa aru ...
Kas pead vajalikuks et teeme sõjaaja pataljonid ja planeerime kogu nende varustuse vaenlaselt võetava trofeede peale?
Lugesid palju Kunnase "Koljatit" ja arvasid, et ostame eurode eest pealetungivalt vene väelt relvad ja laskemoona?

Selgita mulle "lollakale" natuke täpsemalt ...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vt lihtsalt uuesti üle minu lemmikfilm TALVISOTA ja pane tähele, pallu need mobiliseeritud seal sõja algades siis kraami said.. et kes tuli kaitseliidu vormis (ja oma püssiga), see oli sõdur valmis - mõni linnavurle aga peale vindi ja mütsitärni (oma kaabule) midagi muud ei saanudki.. ja nii sõditigi - sest oli vaja..

Mul viskab ka see "100% varustet üksuste" kantseliitlik haip ammu üle.....

[A4]

Mina ei ole veel kohanud ühtegi "100% varustet üksuste" apologeeti, kes väidaks, et põhiline või üleüldse oluline oleks see, et 100% sõduritest oleks 100-protsendiliselt olemas ettenähtud riide- ja individuaalvarustus. Ja vormiriietuse puudus polnud ka põhjus, miks soomlased alles mõned aastad tagasi oma SA-struktuuri suurust kärpisid. Jutt käib tavaliselt ikka muudest asjadest: et oleks ettenähtud relvadele ka laskemoona-DOS-id, sideseadmed üksuste juhtimiseks, automaatide kõrval ka meeskonna-, tuletoetus-, ja tankitõrjerelvad jms asju, mis muudavad üksiksõdurite massi võitlusvõimeliseks üksuseks. Ehk selguse huvides ütlen üra: kui üksusel on olemas nt keskmiselt 80% varustuse- ja koosseisutabelis ettenähtud põhiline relvastus, varustus ja laskemoon, siis on üksus võitlusvõimeline ka juhul, kui kõikidel selle sõduritel on seljas kodunt kaasa võetud vabaajariided ja kooliranitsad.

Ja nagu Herem mõni aeg tagasi illustreeris, annab vormiriietuse pealt kokku hoidmine tühise säästu võrreldes summadega, mis on vajalikud laskemoona soetamiseks, ehk asjaks, mille enam väga "optimeerida" ei anna.

Et jutu mõtet näitlikustada, tuletame meelde sedasama, tõepoolest suurepärast filmi "Talvesõda": jah, paljudele meestele polnud peale vintpüssi, kokardi ja vidagi anda, aga vähemalt vintpüssid olid filmis (nagu ka päriselus) kõigil olemas. Nagu ka varustustabelis ettenähtud püstolkuulipildujad ja kergekuulipildujad ja raskekuulipildujad. Rühma- ja kompaniiülem kasutasid samamoodi varustustabelis ettenähtud välitelefoni, st olid olemas ka sideseadmed. Aegajalt kärutati kohale tankitõrjekahur või tegi omade suurtükivägi tagalast vastase pihta pauku. Süüa tehti armee standardse välikatlaga ja kui parajasti ei majututud muldonnis, siis pugesid sõdurid armee standardsesse välitelki, st filmis oli üksustel ka välimajutusvarustus olemas, kuigi möönan, et häda pärast oleks saanud ka ilma sõditud. Kui kõiki neid asju - relvi, sidet, moona, suurtükiväge poleks olnud, oleks film (ja Talvesõda) üsna ruttu läbi saanud olenemata sellest, milline oleks olnud sõdurite individuaalvarustus.

Ja ei vasta ka tegelikult tõele see nagu oleks Soome armee 1939. aastal tohutute relvastuse ja varustuse puudujääkidega sõtta läinud ja et ainult venelastelt võetud trofeed oleksid päeva päästnud. Kui kõik Soome kaitsejõududel olevad relvad oleks jagatud diviiside tollaste koosseisutabelite järgi (ja Soome 1939. aasta diviisi koosseisutabel polnud märkimisväärselt lahjem teiste Euroopa riikide omast), siis oleks vintpüsse jagunud 22 diviisile, püstolkuulipildujaid 17 diviisile, kergekuulipildujaid 16 diviisile, kuulipildujaid 20 diviisile, miinipildujaid 18 diviisile, välisuurtükke 10 diviisile ning lisaks veel raskesuurtükke neljale ülemjuhatuse suurtükiväepataljonile. (Allikas: Talvisodan pikkujättiläinen, eesti k. 2002, lk 92). Laskemoona oli relvaliikidele 20 kuni 60 päevaks keskmiselt, ainuke oluline puudujääk oli TT-suurtükkidest, mida oli vaid kolmandiku ulatuses võrreldes väliarmee vajaduste ja koosseisutabelitega. Reaalselt koosneski Soome 1939. aastal mobiliseeritud väliarmee 9 diviisist, mõnest brigaadist ja tervest reast üksikutest pataljonidest. Ja kuigi ükski diviis polnud tõesti 100-protsendiliselt relvastatud ja varustatud, siis tervikuna kõik ettenähtud diviisid eksisteerisid reaalselt, olid varustatud kui diviisid ja tegutsesid kui diviisid, mitte kui kari vintpüsside ja kokarditega talupoegi.

Ja spetsiaalselt Trummile. Talvesõjas ei mänginud venelastelt võetud trofeed tegelikult mingit märkimisväärset rolli. Eelkõige jõuti sõja käigus soomlaste poolt kasutusele võtta venelaste käsitulirelvi, kuid nendest ei tundnud soomlased just karjuvat puudust ja käsitulirelvad teatavasti suures pildis otsustavat rolli ei mängi. Jämedamaid torusid langes suuremas koguses soomlaste kätte alles sõja teises pooles pärast edukaid piiramislahinguid peamiselt Laadogast põhja pool, Soome armee relvastusse jõuti need reaalselt võtta alles pärast sõda. Oma täitsa olulist rolli mängisid need relvad Jätkusõjaks valmistuva armee varustamisel, kuid ka siin oli üldiselt suurem roll enne Talvesõda sisse antud tellimuste "täitumisel" ning lääneriikidelt ja Saksamaalt saadud relvaabis. Jätkusõtta astus Soome peaagu 20-diviisilise väliarmeega, diviiside koosseisutabel oli võrreldes kahe aasta taguse ajaga tunduvalt rikkalikum, auke võrreldes koosseisutabelis ettenähtuga üldiselt enam ei olnud, vähemalt peamiste relvastus- ja varustusliikide lõikes. Ja standardse Soome armee vormiriietuse said 1941. aastal selga praktiliselt kõik 500 000 mobiliseeritut. Mis näitab, kui mitte midagi muud, et riidekraam pole kokkuvõttes nii kallis, et tõsiselt sõjaks valmistuv riik seda endale lubada ei saaks.


See pikk eelnev jutt on mõeldud eelkõige selles mõttes, et ei ole need soomlased midagi nii väga tohutult alavarustatud üksustega sõtta läinud, hakkama saanud ja venelastelt võetud trofeede peal sõitnud. Üksused on üldiselt suures pildis ikkagi enne sõja algust varustatud ja varudega tagatud. Vastasel korral looksid nad ka täna endale struktuure vaid tabeli peal ja ilmselt kirjutaksid ka oma avalikesse raportitesse ja arengukavadesse lauseid stiilis "üksuste täiskoosseisudeni varustamine viiakse läbi pärast lahingutegevuse algust võimalikult vastaselt võetud trofeede abil, mis senise ajaloolise kogemuse põhjal on osutunud väikeriigile sobilikuks kuluefektiivseks lahenduseks" vms.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siin toimub nüüd A4 jaoks tavapärane kontekstist väljarebitud lausejuppide demagoogia, mida peab kinnistama talleomane pikkade postide uinutav fluidum..

Ei ole Trumm kusagil väitnud, et Talvesõda "kanti välja" ainult trofeerelvastuse peal ja pole ka KUNNASe raamatus klass V varude täiendamist kirjeldatud eranditult "voentorgi liinis" toimivana..

Tegelikult on sellise "100% varustet üksuste mentaliteedi" taga ametnikkonna alateadlik soov (ja kantseliitlik suundumus) lõputu kuldmuna munemiseks.. Üks teine "suundumus" on muidugi ka veel - tõstes pidevalt kilbile seda 100% ja lastes seeläbi reservarmee teemasid raskematena(-teostamatutena) näida on neid lihtsam üldse "laualt maha veeretada"..

Õnneks Soome hästi paikasettinud kaitseametkonnal (juba ajalooliselt) seda "100% mentaliteeti" ilmselt ei ole ja nad planeerivad mis mürinal - lihtsalt reservarmee suurus võngub vahest alla, siis jälle natuke üles.. vastavalt kuidas need idanaabri skisofreeniahood(-patoloogiline agressiivsus) parajasti on

[Veiko Palm]

Oma (Soome)kogemusest ütlen, Borja ja kpt Trumm, et te mõlemad eksite. Panete tugevalt ja sajaga mööda. Ja üle kordamiseks - olen Soomes läbinud kadetikooli, staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursused. Kokku kuus aastat. Olen aktiivselt suhelnud Soome erinevate tasemete ohvitseride ja ametnikega. Kaitseministeeriumis töötades ka Millogi inimestega (st praegu sõjalist valmisolekut korraldava asutusega). See loomulikult ei tähenda, et ma teaksin kõike. Kindlasti mitte. Ja loomulikult ei tähenda see, et paljastan siin mingeid riigisaladusi (mind neile loomulikult ligi ei lasta). See kõik oli taustaks ja oma järgmiste väidetele põhja loomiseks.

On sügavalt ekslik väita, et Soomes ei olda 100% varustatuse "usku". Muidugi oldi ja ollakse. Alati ja kogu aeg. Kuidas siis põhjendada seda, et (suhteliselt avalik info) suur osa sellest 90-date 700 000 sõjaväest oli varustamata? Kas tõesti oleks saadetud sõtta üksuseid ilma varustuseta (või veel hullem - vastaselt võtate mentaliteediga)? Muidugi mitte. Vastuseks on eelhoiatus. Õigemini selle pikkus. Soome arvestas, et enne sõjalise rünnaku algust on aega kuid (isegi aastaid) ja selle aja jooksul oleks asjad hangitud ja toodetud. Ning rekvireeritud.

Ohuhinnangu olulisel muutumisel, ehk eelhoiatusaja (arvatava eelhoiatusaja) lühenemisel hakati tegema 100% varustatud üksuseid. Ja muud asjad ka - tööstuse liikumine Soomest välja, globaalne logistika (väiksemad varud), inimeste linnastumine (no ei oska enam metsas elada ja kirvest kasutada, pole korralikke talveriideidki), ühiskonnast rekvireeritava varustuse vähesus (masinad lähevad effektiivsemaks ja arv väheneb, samas peab ka tsiviilühiskond säilima). Seega oli SA üksuste arvu vähenemine paratamatus. Ja muidugi maksab suure hulga varustuse säilitamine palju raha.

Soomlased plaanivad muidugi (kui aeg võimaldab) kasvatada oma struktuuri ka juba kriisi aeg. Inimesi ju on. Mis te arvate, et me samamoodi ei kavatse teha või? Kuid kõigepealt tuleb tagada selle esmase väe kiire reageerimine. Ja siin ei ole muud viisi kui see 100% varustamine.