Merejulgeoleku uuring tõi välja vastuolu rahvusvahelise sõjaõigusega, kus riik on pannud sõjalise ülesande politseiametnikele, kellele ei laiene rahvusvahelise sõjaõiguse kohaselt kombatandi eristaatus. Eelkõige on probleem konkreetsete isikute endi õiguste kaitsmisega. Nad pannakse olukorda, kus neil on ainult kohustused (käsk täita ülesanne), kuid puuduvad õigused (õiguslik kaitse). Samuti puudub ka piirivalvelaevadel sõjalaevade rahvusvahelise õigusega tagatud eristaatus. Lisaks võiks teine osapool teha Eesti riigile etteheiteid, miks ta üldse võimaldab oma taolise tegevusega rahvusvahelise õiguse rikkumist, sh süüdistada teda tahtlikus pettuses.tonu adrik kirjutas:Härrased, üks võib-olla rumal küsimus, aga minul kui ala võhikul tekkis selline mõte - kui veidi ülalpool viidatud kombatantide teema tõstatus. Kuna PPA on tsiviilstruktuur, ei tohi nad merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada. Vastasel juhul on nad sõjakurjategijad.
Oluline on siinjuures rõhutada, et kui tegevus toimub merel, siis see võib olla ka väljaspool Eesti territooriumi, kus aga ei kehti Eesti seadused. Seetõttu ongi oluline rahvusvahelise õiguse täpne tundmine.
Rahvusvaheline sõjaõigus ei reguleeri seda, kas nad tohivad "merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada" või mitte.
Konkreetse näite puhul, kus tegevus toimub Eesti territooriumil, siis ei tohiks isegi tekkida küsimust, kas politseinik tohib kasutada relva või mitte. Loomulikult peavad politseinikud oma võimaluste kohaselt vastasele sõjariistus vastu astuma, sest neil on Eestis olles olemas täielik voli sedasi käituda, nagu ka Fucs oma õigusakte tsiteerivas postituses selgelt välja tõi.Kas saan õigesti aru - "politseinik-piirivalvur" on mingil töisel põhjusel mererannas, patrullib näiteks (vabandan, ma ei tea kas seda tänapäev enam tehakse). Samal ajal maabub rannas võõrriigi dessantlaev, ja mingi tavaline grilliv-tshilliv seltskond samas rannas võetakse laevukesest väljuvate ründajate poolt automaatidega maha. No et oleks kõigile puust-punaselt selge : tegemist on ründega, ilmselt sõjaline rünne. Mida tohib-ei tohi nüüd see "tsiviilpiirikas" teha ? Kas tohib oma Galili või Aeruga vastu anda ? Või on ta sel juhul kurjategija ? Kui nüüd vastus on, et ei tohi tuld avada, kuidas on see siis kooskõlas meie Põhiseadusega ? Isiku õigusega oma elu ja tervist kaitsta - no kui näiteks sel tshillival seltskonnal oli juhuslikult oma isiklik relv kaasas ?
Aga kui ründajad on juba maal, näiteks 10 km sisemaale tunginud, Põhiseaduse järgi kui riik ei saa kaitset tagada, avaldada omaalgatuslikku vastupanu ? Lühidalt - totaalkaitse põhipostament - relvastatud kodanikkond. Kas nemad tohivad vastu tulistada ?