Afganistan

[Kapten Trumm]

Noh, küüniliselt võttes meie "missiooniks" Afgaanis oli eelkõige lipu ja solidaarsuse näitamine, ning selles osas ei ütleks hetkel veel et "missioon ebaõnnestus".

Eesti sõjalist tõsiseltvõetavust see missioon kindlasti parandas.
Mis puudutab kaadrisõjaväelaste taset ja varustust, siis see saab ainult paraneda.
Nõus ma pole sellega, et sõda seal oleks KV väljaõppetasemes midagi muutnud. Sõjakogemused otse öeldes laiema publikuni pole jõudnud.
Põhiõpikutesse pole tekkinud ainsatki rida mässutõrjest, IED-dest ja kohaliku elanikkonnaga suhtlemisest (mis oligi sealse sõja iva).
Ebaõnnestus lihtsalt Afganistani kampaania kui selliselt - analoogselt Vietnamiga, kus USA ei kaotanud ainsatki lahingut, kuid kaotas sõja.

[mart2]

... Nõus ma pole sellega, et sõda seal oleks KV väljaõppetasemes midagi muutnud. Sõjakogemused otse öeldes laiema publikuni pole jõudnud.
Põhiõpikutesse pole tekkinud ainsatki rida mässutõrjest, IED-dest ja kohaliku elanikkonnaga suhtlemisest (mis oligi sealse sõja iva)....

Mida sa pead silmas "põhiõpiku" all ?
Kogemused publikuni? Sõjakoolis on nii põhikursusel kui ka keskastme kursusel eraldi vastav õppeaine ja seda ei õpeta mitte Peastaabi lauaohvitserid vaid reaalse missioonikogemusega inimesed. Pluss taset aitab hoida see, et isegi esimese kursuse kadettide seas on igal aastal mõni missioonil käinud inimene. Hoiavad silma peal, et õppejõud muda ei ajaks ! Mõnedki lõputööd käsitlevad vastavat temaatikat. Kaitse kodu ja Sõdur on mõlemad avaldanud vajaliku infot.
Ole ainult ise mees ja otsi ...

[Kapten Trumm]

Aga võtame, jaoülema õpik, mis konkreetsel on hetkel kehtivasse tekkinud seoses missioonidega?
Sõduriõpik?
Jalaväerühma lahingutegevus?
Kõik avalikult leitavad.

[mart2]

Aga võtame, jaoülema õpik, mis konkreetsel on hetkel kehtivasse tekkinud seoses missioonidega?
Sõduriõpik?
Jalaväerühma lahingutegevus?
Kõik avalikult leitavad.

Üksiksõduri tegutsemisel pole eriti suurt vahet, lihtsalt nn. "mittesõjalistel operatsioonide" on tegevusi ja variante rohkem kui tavalises konventsionaalses lahingus.
Jalaväerühma lahingutegevuse kirjeldustes on kaasatud infot mis on juba seotud kogemustega missioonidelt - näiteks patrullid, liikumised maastikul, kontrollpostid jne.

Pigem ootaks sinu selgitust teemal, et mida tavalise reserv-lahinguüksuse jaoülem, kes ei lähe missioonile, peaks juurde õppima? Klimaatiliste tingimuste eripärad? Erivahendid mida kasutatakse missioonil, kuid ei ole varustuses (ja ei soetatagi) tavalises jalaväeüksuses? Jne.

[Leo]

Kena, et tulevastele ohvitsere politseioperatsioonide läbiviimist ja asustatud piirkonnas tsivilistide keskel patrullimist õpetatakse, kuid tegelikult ei ole seda vaja. Ma arvan, et ongi parem, et igasugu missioonil õpitud asju, mis reaalse sõja korral Venemaaga Eestis ei toimi, ei olegi mõtet inimestele drillida. Nimelt Afgaanis käisid eestlased koos teiste lääneriikidega lippu näitamas ja patrullimisega võimu kehtestamas olukorras, kus liitlaste käes oli absoluutne ülekaal kõiges ja enamik võitlejaid oma silmaga vastaseid ei näinudki. Totaalse sõja korral Eestis oleksid eestlased ise need, kelle vastu ülekaalukat õhuväge ja soomustehnikat kasutatakse, nii et kui Afgaanist midagi õppida, siis pigem õppida vastastelt. Ehk siis rohkem pioneeriõpet IEDde valmistamiseks ja täpsuslaskuri koolitust. Nagu näha on, siis sellega ei tegeleta, pioneeri A-katile võib minna põhimõtteliselt igaüks, kuid B-katile väga vähesed, snaipriõpe aga on selline müstika, et sinna saamine on keerulisem, kui mõne mungaorduga liitumine. See ongi EKJ peamine probleem, et väikeriigi võimalustega püütakse üles ehitada suurriigi armeed, samas puudub raha enamiku vajaliku tehnika hankimiseks. EKJ tõsiseltvõetavus tõuseks hüppeliselt, kui suudetaks kokku panna kasvõi 1 USA armee soomusbrigaadiga võrreldav üksus, ehk siis 90 MBT ja samapalju IFV ja sadakond muud soomukit.

[ruger]

Hiina on hakanud oma üksustega osalema Afganistaani sõjas
https://www.ft.com/content/0c8a5a2a-f9b ... ign=buffer

[Kriku]

President andis Aleksander Ilvesele armu:

President Kersti Kaljulaid andis armu vanglas istuvale endisele missioonisõdurile Aleksander Ilvesele, kes oli sama palvega varasemalt pöördunud tulutult Toomas Hendrik Ilvese poole.

President Kaljulaid vabastas Aleksander Ilvese (40) karistuse edasisest kandmisest tingimisi, kui ta ei pane ärakandmata karistusaja lõpuni toime uut kuritegu, vahendab presidendi kantselei.

Ilvest on karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ning varem narkoäris osalemise eest. Liitkaristust kannab ta alates 2014. aasta 12. juunist ning tema karistusaeg oleks lõppenud 11. juulil 2019.

Endine kaitseväelane Aleksander Ilves sai 2008. aastal Afganistanis lahinguülesannet täites raskelt haavata ja on 100 protsenti töövõimetu. Talle armu andmist toetasid ka mitmed endised kaasvõitlejad, sealhulgas kaitseliidu Sakala maleva kaplan Peeter Parts.

Vabariigi president andis endisele missioonisõdurile Ilvesele armu humaansetel kaalutlustel.

Aleksander Ilves palus varasemalt armu ka nimekaim Toomas Hendrik Ilveselt (2015. aasta lõpus), aga too jättis taotluse rahuldamata.

[nimetu]

Afgaani mindi suuresti Ameerika ühiskonna "keegi peab 9/11 eest kiirelt pommitatud saama" meelsuse tõttu.

Tegelikkus on ikka vähe keerukam.
Bin Laden oli ÜRO poolt tagaotsitav juba enne 9/11. Tema juhitud üksused olid vastutavad afgaani külades korda saadetud massitapmiste eest. ÜRO oli juba selleks hetkeks rakendanud sanktsioone Talibani vastu, kes valitsesid valdavat osa Afganistanist. Kuna Taliban keeldus bin Ladenit välja andmast, siis mindigi talle ja Talibanile ÜRO mandaadiga järgi.

[Aixc]

Afgaani mindi suuresti Ameerika ühiskonna "keegi peab eest kiirelt pommitatud saama" meelsuse tõttu.

Tegelikkus on ikka vähe keerukam.
Bin Laden oli ÜRO poolt tagaotsitav juba enne 9/11. Tema juhitud üksused olid vastutavad afgaani külades korda saadetud massitapmiste eest. ÜRO oli juba selleks hetkeks rakendanud sanktsioone Talibani vastu, kes valitsesid valdavat osa Afganistanist. Kuna Taliban keeldus bin Ladenit välja andmast, siis mindigi talle ja Talibanile ÜRO mandaadiga järgi.

Tegelikkus on keerukam tõepoolest, sest juba ammu ennem 9/11 rünnakut käisid läbirääkimised USA ja Talibani vahel Ladeni väljaandmiseks, kus Taliban soovis oma näo ja positsiooni säilitamiseks USAlt tõendeid. https://www.foreignpolicyjournal.com/20 ... stan-role/

It is already known that the U.S. had demanded in secret discussions with the Taliban that bin Laden be handed over for more than three years prior to the terrorist attacks of September 11, 2001. The talks continued “until just days before” the attacks, according to a Washington Post report the month following the attacks. But a compromise solution such as the above that would offer the Taliban a face-saving way out of the impasse was never seriously considered. Instead, “State Department officials refused to soften their demand that bin Laden face trial in the U.S. justice system.”

Officials described the U.S. decision to reject Taliban offers as a missed opportunity. Former CIA station chief Milt Bearden told the Post, “We never heard what they were trying to say…. We had no common language. Ours was, ‘Give up bin Laden.’ They were saying, ‘Do something to help us give him up.'” Bearden added, “I have no doubts they wanted to get rid of him. He was a pain in the neck,” but this “never clicked” with U.S. officials.

Ka vahetult peale 9/11 rünnakut piisas Bushi teadmisest, et Laden on süüdi.
https://www.theguardian.com/world/2001/ ... terrorism5

President George Bush rejected as "non-negotiable" an offer by the Taliban to discuss turning over Osama bin Laden if the United States ended the bombing in Afghanistan.

Returning to the White House after a weekend at Camp David, the president said the bombing would not stop, unless the ruling Taliban "turn [bin Laden] over, turn his cohorts over, turn any hostages they hold over." He added, "There's no need to discuss innocence or guilt. We know he's guilty". In Jalalabad, deputy prime minister Haji Abdul Kabir - the third most powerful figure in the ruling Taliban regime - told reporters that the Taliban would require evidence that Bin Laden was behind the September 11 terrorist attacks in the US, but added: "we would be ready to hand him over to a third country".

[Kriku]

Jutt sellest, kas ja mis tingimustel oleks ibn Ladin välja antud, on puhas oleksoloogia. Võib-olla oleks, võib-olla poleks. Selle FP artikli põhjal ei saa selle kohta midagi kindlat väita ning vaevalt üldse keegi õnnestumise šansse niiväga täpselt teab (sh. läbirääkijad).

[Aixc]

Tagantjärgi tarkusena on see muidugi oleksoloogia, nagu suur osa ajaloost, samas ei saa me selle sama tarkuse valgel väita, et Taliban oleks üheselt ja tingimusteta USA kukele saatnud või et see oleks olnud Afganistaani sõja ainus põhjus.

[Kriku]

Vähestel asjadel siin maailmas on ainult üks põhjus, aga ma arvan, et seda võib küll öelda, et ilma 911 või mingi muu mastaapse sealt juhitud terroriaktita poleks USA juhitud koalitsiooni sissetungi Afganistaani sellisel kujul toimunud. St. 911 oli otsustav põhjus.

[nimetu]

See nö läbirääkimine algas Clintoni ajal, peale USA saatkonna ründamist.
9/11 oli kõrs, mis murdis kaameli selja. Bin Ladeni osalemine selle organiseerimises oli kaheldamatu ning Taliban üritas lihtsalt viivitada, täpselt nagu peale saatkonna ründamist. Taliban oli aga juba varasemalt rahvusvahelise kogukonna närvi ajanud ning sellest tulenevalt ka nende vastane missioon võeti vastu.

[Martin Peeter]

Kahtlused, et Venemaa varustab Talibani. Pöörakem tähelepanu kanalile:

http://www.voanews.com/a/russia-perhaps ... 79099.html

[kangelaspioneer]

Ikka veel kahtlustavad? Kuigi esimesed vahelejäämised olid juba aasta tagasi...