Palgaarmee Eestile elik masendavad klounid..

Vasta

Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Jah
9
5%
Ei
155
95%
 
Hääli kokku: 164

A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: NATO artikkel 5

Postitus Postitas A4 »

Minupoolest võib need jutud tõsta eraldi teema alla a la „Kas ajateenistus suurendab automaatselt kodanike toetust riigikaitsele?“ vms.

Aga üldiselt kipun arvama, et see ei ole isegi usu-, vaid eluterve loogika küsimus. Jään endiselt oma „usu“ või õigemini loogika juurde: kohustuslik ajateenistus on riigile kasulik ja ratsionaalne ning kodanikele arusaadav ja aktsepteeritav üldjuhul vaid siis, kui eksisteerib selge ja reaalne väline oht, mis tingib vajaduse ajateenistuse kaudu komplekteeritava reservarmee ja muudab kodanikule arusaadavaks ja aktsepteeritavaks kohustusliku väeteenistuse.

Kui puudub see väline oht, siis pole riigil üldjuhul enam vajalik ega majanduslikult otstarbekas pidada üleval suurt reservarmeed ja koolitada selle jaoks iga-aastaselt kümneid või sadu tuhandeid kodanikke. Ja kui välist ohtu enam pole, siis ei saa kodanik ka enam ühel hetkel aru, miks või kelle vastu peab ta ohverdama aastakese oma tsiviilelust. Ja kui ohtu enam pole, kuid kohustus endiselt säilib, siis ma sügavalt kahtlen, et suurem osa kodanikke saab kohustuslikust teenistusest sellise positiivse pisiku, et toetab edaspidi valimistel oma riigi aktiivset sõjalist sekkumist väljaspool oma riigi piire ja kaitsekulude tõstmist või senisel tasemel hoidmist. Pigem vastupidine efekt võib hoopis tekkida.

Ja kui sa tahad väita, et Saksamaa (ja teised Euroopa riigid) oleksid pidanud pärast välise ohu ärakadumist säilitama üldise kohustusliku ajateenistuse vaid selleks, et hoida kodanike kaitsetahet, militaarsust või toetust kaitsekuludele, siis tuleb öelda, et tegemist oleks olnud ühe koletult kalli ja ebamõistliku PR-projektiga. Ja kui ühiskonnas on juba varem misiganes ajaloolistel või poliitilistel põhjustel kujunenud skeptiline suhtumine sõjanduse ja jõu kasutamise vastu, siis on see laiem probleem, mida lihtsalt ajateenistuse kaudu ei lahenda.

Või võtame siis mõned praktilised näited siitsamast Eestist. Kui sa väidad (või usud), et kohustuslik ajateenistust on selline asi, mille läbimine suurendab kodanike kaitsetahet või toetust kaitseväele või teenistusele endale, siis peaks meil ju teoreetiliselt olema niimoodi, et ajateenistusse satuvad kodanikud, kes eriti üldse ei saa aru, milleks see kõik vajalik on, aga teenistuses saavad nad „suure valgustuse“ osalisteks ja väljuvad väeosaväravast hoopis „kaitsetahtelisemate ja militaristlikumatena“. Kui nüüd tegelikkuses vaadata läbi aastate läbi viidud uuringuid, kus uuritakse noorte kodanike suhtumist Kaitseväkke enne ja pärast teenistust, siis üldiselt nähtub sealt, et nt ajateenistuse läbimise vajalikkust toetab juba enne teenistust u 60% kutsealustest ning pärast teenistust tõuseb see küll kuni 70%, aga mitte kuidagi ei saa öelda, et läbi ajateenistuse toimub kodanike peades mingi totaalne nihe positiivsuse suunas. Vastupidi – positiivne suhtumine on pigem olemas juba varem, teenistuse läbimine suurendab seda mõnevõrra, kuid mitte märkimisväärselt. Sama kehtib ka teiste analoogsete küsimuste kohta. Millega ma tahan kokkuvõttes öelda vaid seda, et enamus kodanikke (ilmselgelt nii Eestis kui teistes riikides) kujundab oma hoiakud riigikaitse jms asjade suhtes iseseisvalt ja enne teenistust ning teenistus ise hoiakuid enam eriliselt ei muuda. Ega peagi muutma, vaid andma lihtsalt vajalikke teadmisi ja oskusi nende hoiakute rakendmaiseks.

Või võtame siis sellesama Saksamaa näite. Siis, kui seal veel oli kohustuslik ajateenistus, hakkas pärast Külma sõja lõppu iga-aastaselt minu teada kuuekohaline arv kutsealuseid kaitseväeteenistuse asemel valima hoopis tsiviilteenistuse läbimise sotsiaalsektoris (ja see – suur hulk odavat abitööjõudu sotsiaalsektorile – oli ka üks peamiseid põhjuseid, miks kohustuslik teenistus Saksamaal pärast Külma sõja lõppu üldse niigi kaua kestis). St väga suurel arvul sakslastel oli juba enne teenistust väljakujunenud miskipärast arusaam, et nad võiksid riigile vajalikud ja kasulikud olla muudmoodi, kui relvateenistusest – nende hoiak ja suhtumine kujunes veel enne, kui nad üldse kuskile teenistusse sattusid. Kui need sellid oleks kõik tsiviilteenistuse asemel sõjaväeteenistuse suunatud, siis võib-olla oleks seeläbi ka nende suhtumine militaariasse kardinaalselt positiivsuse suunas muutunud, kuid ma sügavalt kahtlen selles.

Mis puudutab eile Pealtnägijad näidatud taibut, siis mälu järgi see noorsand üldsegi mitte ei eitanud oma kohustust riigi ees, ei eitanud seda, et kaitseväge ja ajateenistust on vaja, eriti praeguses julgeolekuolukorras, vaid temal olid (või talle endale tundus, et tal on) kõlbelised põhjused, miks valida relvateenistuse asemel mitte-militaarne asendusteenistust – mis on kodaniku põhiseaduslik õigus. See, et taibu pettus iseenda poolt teadlikult tehtud valikutes ja nahaalselt vingerdas välja talle endiselt ebameeldiva kohustuse täitmisest, on kindlasti mage lugu, kuid ei puutu enam otseselt asjasse. St. kodanik ei eitanud maksude kogumise vajadust ja kohustust ka ise seda maksu maksta, vaid pettus selles, kuidas kogutud maksu kasutati. Või oled sa veendnud Trumm, et kui me selle Harvardi lõpetanud ja ilmselgelt juba väljakujunenud hoiakute ja seisukohtadega inimese oleks asendusteenistuse asemel saatnud ajateenistusse, siis oleks tema hoiakutes toimunud 180-kraadine pööre? Võib-olla oleks, aga ma suti kahtlen selles – põhiline on ju antud vaidluse kontekstis see, et isiku hoiakuid olid välja kujunenud enne teenistusse tulekut.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Palgaarmee hiilivad pooldajad võiks vaadata teema päises sisalduvat arvamusküsitlust, kus ajateenistus juhib ikka väga veenvalt. :D
140 hääletajat siin foorumis on täitsa representatiivne valim.

Mina lihtsalt usun inimeste kaasamise positiivset mõju - olen seda tööalaselt palju kasutanud ja näinud, kuidas mäed paigast nihkuvad.
Mis puudutab eile Pealtnägijad näidatud taibut, siis mälu järgi see noorsand üldsegi mitte ei eitanud oma kohustust riigi ees, ei eitanud seda, et kaitseväge ja ajateenistust on vaja, eriti praeguses julgeolekuolukorras, vaid temal olid (või talle endale tundus, et tal on) kõlbelised põhjuse
Tegemist on tänase süsteemi ühe loogilise tulemusega, kus isikul oli juba enne KV kutsumist negatiivne meelestatus/hoiak, mis KRA kehvasti korraldatud asendusteenistuses veelgi süvenes. Sealt ära vingerdamine oli lihtsalt viimane piisk karikas. Hea tahtmise juures oleks Pealtnägija ka 50 taolist lugu küsimuseta teinud. Mind see imestama ei pannud, sest andes mõnikord vaba mikrofoni, olen taolisi seisukohavõtte küllalt kuulnud. Inimesed pelgavad, kardavad ja demoniseerivad ikka asju, mis on neile tundmatud ja hirmuäratavad. Ja arvamus muutub silmade avamisega - võimalik, et pärast jälle tulevad silmaklapid, pole hilisema vastu huvi tundnud. Olen seda ise näinud ja ka teistelt kuulnud, et kuskil gümna klassis on tavapärane, et küsides, kes teist kavatseb tegemist teha KV või K-ga, ei tõuse ühtegi kätt. Siin on küsimus peale teenistuse ja RKÕ paljudes muudes lülides, mis orkestri asemel kakofooniat teevad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas 2korda2 »

Kapten Trumm kirjutas:Palgaarmee hiilivad pooldajad võiks vaadata teema päises sisalduvat arvamusküsitlust, kus ajateenistus juhib ikka väga veenvalt. :D
140 hääletajat siin foorumis on täitsa representatiivne valim.
Sõltub, mida me sellest küsitlusest järeldame:
1) "militaar.net foorumis registreeritud kasutajatest pooldab tugev enamus ..." - jah, on representatiivne
2) "eesti keelt valdavatest militaarhuvilistest pooldab tugev enamus..." - kaheldav aga ühte silma kinni pigistades võib lugeda veel OK-ks
3) "Eesti keelt valdavatest kodanikest/ Eesti elanikest / jne" - valim on täiesti tühine ja mitterepresentatiivne.
Küsitluste koostamisest, valimite moodustamisest ja järelduste tegemisest ilmus just hea artikkel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegelikult on see 140 inimest ja 95/5 päris kõnekas. Riigikaitsest huvituvatele inimestele kutselist armeed Eestis maha ei müü.
Seda on võimalik müüa neile, kes asjadest suurt midagi ei tea (sel juhul on mede suur kohus neid harida) või kes sellest mingit moodi kasu loodavad (nt pääsemist).
Et ühiskonnas nii räiget protsenti ei tule, näitab lihtsalt, et neid on vähevõitu valgustatud. Minuarust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:
Tegemist on tänase süsteemi ühe loogilise tulemusega, kus isikul oli juba enne KV kutsumist negatiivne meelestatus/hoiak, mis KRA kehvasti korraldatud asendusteenistuses veelgi süvenes. Sealt ära vingerdamine oli lihtsalt viimane piisk karikas. Hea tahtmise juures oleks Pealtnägija ka 50 taolist lugu küsimuseta teinud. Mind see imestama ei pannud, sest andes mõnikord vaba mikrofoni, olen taolisi seisukohavõtte küllalt kuulnud. Inimesed pelgavad, kardavad ja demoniseerivad ikka asju, mis on neile tundmatud ja hirmuäratavad. Ja arvamus muutub silmade avamisega - võimalik, et pärast jälle tulevad silmaklapid, pole hilisema vastu huvi tundnud. Olen seda ise näinud ja ka teistelt kuulnud, et kuskil gümna klassis on tavapärane, et küsides, kes teist kavatseb tegemist teha KV või K-ga, ei tõuse ühtegi kätt. Siin on küsimus peale teenistuse ja RKÕ paljudes muudes lülides, mis orkestri asemel kakofooniat teevad.
Siin sa ju kinnitad kokkuvõttes minu juttu – et arusaam Kaitseväe ja ajateenistuse vajalikkusest peab päeva lõpuks inimestel olemas olema enne teenistust ennast – ja teenistus ise üldjuhil seda suhtumist ei pruugi muuta.

Kui rääkida isiklikest kogemustest, siis minu kogemused ajateenistuse läbinutega on sellised, et need, kes suhtusid teenistusse enne teenistust positiivselt või vähemalt neutraalselt, ka väljusid teenistusest enamvähem samasuguste seisukohtadega. Need (ja neid on vähemus), kes olid juba enne teenistust enda jaoks selle kohustuse tarbetuks, iganenuks, nõmedaks vms mõelnud, ei muutnud ka teenistuse käigus üldjuhul oma hinnangut – igat positiivset asja nad pigem eirasid, igat negatiivset aspekti aga võimendasid. Ainult et minul on oma „isikliku kogemuse“ toetuseks tuua ka näiteid ja uuringuid, sinule jääb ainult sinu „usk“.

Mis puudutab KRA-poolset asendusteenistuse korraldamist, siis minu poolt võiks neile etteheite teha vaid selle eest, et lasid seltsimehe nii kergesti lõo otsast lahti. Muus osas on niimoodi, et KRA peamiseks ülesandeks on koguda inimmaterjali Kaitseväe jaoks. Kes Kaitseväele tervisenõuete poolest kõlbaks, kuid usulistel või kõlbelistel põhjustel ei taha relvade ja inimeste tapmiseks valmistumisega tegeleda, suunatakse asendusteenistusse. Mis Kaitseministeeriumi valitsemisala jaoks on tegelikult poolemiljonilise aastakahjumiga äri, sest Kaitseministeeriumi valitsemisalas pole nende seltsimeestega üldjuhul midagi mõistlikku peale hakata, aga asendusteenistuslasi kasutavad tsiviilasutused pole huvitatud selle teenistusega tekkivate kulude katmisest. Mis kuradi pärast peakski KRA täiendavalt pingutama ja oma väheseid ressursse raiskama selle nimel, et otsida „võimetele ja oskustele sobiv asendusteenistuskoht“ liustiku-uurijale? Kõlab küüniliselt, aga KRA ülesandeks on antud juhul ühest küljest tagada kodanikele võimalus põhiseaduses ettenähtud asendusteenistus läbida, kuid mitte muuta seda asendusteenistust kutsealusele liiga mugavaks, sobivaks või muud moodi vahvaks (ja seetõttu atraktiivseks) alternatiiviks. Ehk teisisõnu – kui toosama taibu tõesti ei taha oma võimeid rakendada nt suurtükiväepataljoni meteo-jaamas, siis miks peaks KRA pingutama inimese nimel, kes sõjalisse riigikaitsesse panustada ei soovi?
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult on see 140 inimest ja 95/5 päris kõnekas. Riigikaitsest huvituvatele inimestele kutselist armeed Eestis maha ei müü.
Seda on võimalik müüa neile, kes asjadest suurt midagi ei tea (sel juhul on mede suur kohus neid harida) või kes sellest mingit moodi kasu loodavad (nt pääsemist).
Et ühiskonnas nii räiget protsenti ei tule, näitab lihtsalt, et neid on vähevõitu valgustatud. Minuarust.
Sa ei pea muretsema Trumm ega siin olematute palgaarmee kollidega võitlema – ei müü sa ka ühiskonnas seda palgaarmee ideed kellelegi maha juba mõnda aega. Kui viitsid vaadata Kaitseministeeriumi poolt tellitud avaliku arvamuse uuringuid (http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... gikaitsest), siis läbi aastate peab ajateenistuse läbimist noormeestele vajalikuks pidevalt üle 90% elanikest. Üle 80% elanikest peab läbivalt Eestile parimaks Kaitseväe praegust mehitamismudelit ja palgaarmee toetajate osakaal kõigub seal 10 ja 15% vahel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin sa ju kinnitad kokkuvõttes minu juttu – et arusaam Kaitseväe ja ajateenistuse vajalikkusest peab päeva lõpuks inimestel olemas olema enne teenistust ennast – ja teenistus ise üldjuhil seda suhtumist ei pruugi muuta.
Nüüd ongi küsimus, KES seda arvamust 10 ja 18 aasta vahel kujundavad.
Kui nt vanemad arvavad, et see on "mõttetu ajaraisk" ja "tee parem äri" ja "hangime arsti tõendi", siis kuidas seda kummutada?
Siin asubki lavale see kaasatud inimeste % ühiskonnas.
Ma nt ei usu, et "kaasatutes" on kasvõi 10% neid, kes ütlevad, et on "mõttetu", sest sellega nad naeruvääristaks end ise.
Jällegi minu isiklik arvamus - mida kannustab tagant KV SKO viidud küsitluste tulemused nt RÕK-il osalenud KL-ste hoiakute kohta.
Kes on positiivselt kaasatud, toodab omasuguseid. Kes on negatiivse hoiakuga, see muudkui levitab seda.
Kaasatud ja positiivse hoiakuga kodanik on asja parim (ja elav) reklaam.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas 2korda2 »

Ma vaatasin ka nüüd selle poleemikat tekitanud loo ära.
Mõtted:
1) meid on tõesti vähe - inimesi raisata ei tohiks. Sellise taseme inimesi on hoopis vähe.
2) kuigi KRA ei ole kohustatud asjakohaseid asendusteenistusi pakkuma, oleks selliste võimaluste pakkumine hea. Hetke suhtumine jätab halva mulje: meil kohustust pole -> laiskus.
3) antud juhul on tegemist tüüpilise näitega kui kallis tegelikult on üldine ajateenistuskohustus - mees võiks selle aasta jooksul vabalt riigile väärtust luua vähemalt 6-kohalise summa jagu. Selle asemel punub peldikuharju.
piirivalvur
Liige
Postitusi: 198
Liitunud: 15 Dets, 2011 22:10
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas piirivalvur »

"Kui puudub see väline oht, siis pole riigil üldjuhul enam vajalik ega majanduslikult otstarbekas pidada üleval suurt reservarmeed ja koolitada selle jaoks iga-aastaselt kümneid või sadu tuhandeid kodanikke."

On ikka. Riik ei pea raha nii palju sotsiaalsfääris ära põletama. Kunagi oli uudisnupp sellest kuidas Suurbritannias tehti vaestele välja golfiväljaku kasutamine. Riigi soov vaesusest tekkivaid probleeme ja pingeid maandada on muidugi kiiduväärt asi aga vaatame asja pisut lähemalt. Inglased on viisakad aga me kõik kujutame hästi ette seda pilkude mängu kui kaks varanduslikult teisel pool kuristikku asuvat seltskonda golfirajal kohtuvad. Ja elavad sama targalt edasi.
Soomes toimub umbes samal ajal reservväelaste õppekogunemine kus REAALSE ja VAJALIKUGA ja pingelises olukorras pannakse koos tegelema pankurid ja koristajad... Sapaka ja Ferrari võrdlemisel lihtsalt pole mõtet.

Pole kindel kumba Soome või Sveitsi üldise ajateenistuse süsteem rohkem edendab kas riigi sõjalist võimekust või sotsiaalset sidusust - teiste Euroopa riikide omadest on mõlemad mäekõrguselt üle.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Tulles tagasi PEALTNÄGIJAs halatud noore geeniuse kurva saatuse juurde :lol:

Et lobeda jutuga teadusetäht vist vaid üks kord mainis (moka otsast) seal saates, et see "päris" riigikaitseline teenistus talle miskitel "eetilistel põhjustel" ei sobivat :roll:
Hästi - seks puhuks käisid ju samast saatest läbi ka KRA kolm tänast asendusteenistuse varianti: sotsiaaltöö haiglates, sama töö erivajadustega laste (hoolde)kodudes ja mingid abitööd päästeteenistuses.. Et kas need kolm varianti ka ei sobinud "eetilistel põhjustel" piinatud geeniusele vä - et pidi harju tegema minema :mrgreen: See nüanss jäi mihkelkärmase poolt nagu avamata.....

Aktsendid olid selles PEALTNÄGIJA loos lihtsalt paigast ära - nihkes oli kogu see lugu ühesõnaga.
Mis tegelt mihkelkärmase puhul ei ole ka (enam) üllatav. Minu enda pere on näit juba mõnda ümber lülitanud hoopis konkureeriva RADARi saate jälgimisele..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tsiviilidel pole selliste rakendamisega erilisi kulusid ja tüli. Haiglates, vanadekodudes ja noortekeskustes on palju kohti, mis on täitmata, aga kus töö pole keeruline. Täitmata on madala palga pärast. Noored tulevad vabatahtlikena välismaalt siia tööle sellistesse kohtadesse ja võetakse lahkelt vastu. Huvitav, kellele harjatööstus kuulus? Vanasti tegid neid harju pimedad, aga minu teada enam ei tee, sest väidetavalt ei olnud harjade järgi enam nõudlust.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pole kindel kumba Soome või Sveitsi üldise ajateenistuse süsteem rohkem edendab kas riigi sõjalist võimekust või sotsiaalset sidusust - teiste Euroopa riikide omadest on mõlemad mäekõrguselt üle.
Olen sinuga päri, piirivalvur.
Ongi meil neid asju vähevõitu, mille kohta saaks öelda MEIE. Aeg-ajalt toimuv laulupidu ja tuludeklaratsioonide täitmine - kus suuremad massid "meie" teevad. Ülejäänu kipub olema individualism-egoism ja sisemine tühjus. Sellest ka noorte hüüatused "miks ma pean SELLIST riiki 8 kuud teenima".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas 2korda2 »

Borja, Jaanus2
vaadake see lõik üle - see harjapunumine oligi erivajadustega laste koolis. Ei olnud mingi tööstus, sellest ka peategelase märkus "kellelegi polnud neid harju tegelikult vaja".
Nagu loo lõpus välja tuli - mees koordineerib ja panustab nüüd laiapõhjalisemalt põhikooli loodusõpetuse kavade kaasajastamisse. Miks analoogset asja ei oleks võinud seal erivajadustega laste koolis teha? Puhas laiskus inimeste poolt, kes peaksid asendusteenistuses töid korraldama:"ah midagi peab andma, näh, lõpeta laste poolt pooleli jäänud harjad ära". Sisuliselt "lõunani kaevad auku ja pärastlõunal ajad augu täis". See ongi see raiskamine, millele viitasin.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

2korda2 kirjutas:Puhas laiskus inimeste poolt, kes peaksid asendusteenistuses töid korraldama:"ah midagi peab andma, näh, lõpeta laste poolt pooleli jäänud harjad ära". Sisuliselt "lõunani kaevad auku ja pärastlõunal ajad augu täis". See ongi see raiskamine, millele viitasin.
Ok - need pallid lähvad siis 100% riigikaitse tsiviilosapoole elik KMin/KRA ammetnike väravasse..
Sest sõjaväelastel es ole tolle asendusteenistuse menetlemisel mitte mingit osalust.

Mis mulle Eestis eluaeg närvidele käib on see, et kus iganes riigikaitse alal tegev ametnikkond ka sitta kokku keerab, ühiskonna silmis läeb see kõik automaatselt vormikandjatest sõjaväelaste kraesse - no nuta või naera :evil: :mrgreen:


P.S. aga PEALTNÄGIJA "piinatud geeniuse" raskele saatusele kaasa ikka ei tunne - ma vist ei ole piisavalt "eetiline" :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?

Postitus Postitas A4 »

Eitamata absoluutselt üldise ja kohustusliku ajateenistuse positiivset mõju sotsiaalsele sidususele, juhin siiski tähelepanu sellele, et tegemist on ühega paljudest ajateenistuse positiivsetest kõrvalmõjudest, mis ei saa või ei peaks olema eesmärk iseenesest. Eriti juhul, kui puudub mingi väline oht või ratsionaalne sõjaline argument, miks kohustuslikku teenistust vaja on. Kui ajateenistus jääb peamiselt sotsiaalse sidususe projektiks, siis on sarnaselt „kaitsetahte suurendamise-PR-projektiga“ ühe koletult kalli ja kohmaka meetmega.

Samamoodi võib kohustuslikku ajateenistust põhjendada ju sellega, et paljud noormehed saavad seal oma hambad korda teha – aga puhtalt suuhügieeni mõttes oleks odavam ja efektiivsem panna lisaraha Haigekassa hambaravi eelarvesse. Samamoodi võib öelda, et ajateenistus on vajalik ja kasulik selleks, et vasematest peredest päris poisid saavad vähemalt aastakese kolm korda päevas sooja sööki – kuigi vaesuse või alatoitlustuse lahendamiseks on see päris kallis. Või vene poisid saavad eesti keele selgeks, aga kui primaarne on keeleoskus, siis odavam on korraldada tasuta keeletunde ja keelekümblust jms.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist