Mehed, cut the crap...
Meiesuguste ellujäämine riigina sõltub eelkõige sellest, kas kodanikud on valmis (ja oskavad) seda iseseisvust tagama.
Isegi karu metsas ei näpi herilaste pesa.
Palgaarmee Eestile elik masendavad klounid..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?
Seda juttu, et harju pole tegelikult kellelegi vaja, kinnitavad ainult osaliste sõnad.2korda2 kirjutas:Borja, Jaanus2
vaadake see lõik üle - see harjapunumine oligi erivajadustega laste koolis. Ei olnud mingi tööstus, sellest ka peategelase märkus "kellelegi polnud neid harju tegelikult vaja".
Nagu loo lõpus välja tuli - mees koordineerib ja panustab nüüd laiapõhjalisemalt põhikooli loodusõpetuse kavade kaasajastamisse. Miks analoogset asja ei oleks võinud seal erivajadustega laste koolis teha? Puhas laiskus inimeste poolt, kes peaksid asendusteenistuses töid korraldama:"ah midagi peab andma, näh, lõpeta laste poolt pooleli jäänud harjad ära". Sisuliselt "lõunani kaevad auku ja pärastlõunal ajad augu täis". See ongi see raiskamine, millele viitasin.
Minuarust puuetega inimeste tööprogrammide raames valmistatud harjad on täna kaubanduses müügil ja neid kasutavad allhankena mitmed ettevõtted.
Üks selline, suhteliset tuntud seltskond on pimedad (oma toodetud harjadega).
Mõistagi, see ei õigusta füüsiku harju punuma panemist.
Probleem lihtsalt on selle asendusteenistuse korralduses (korraldamatuses) ja süsteemi paindumatuses (mida ajab eelkõige KRA).
Kujutan ette, milline kogus autoelektri ja remondi oskustega mehi tehakse meil kuulipilduri abideks või laskuriteks, sest keegi kuskil Exceli tabelis määras, süvenemata inimesesse (või teda üldse nägemata). Samas maksab riik erafirmadele suht lihtsate tööde eest, mida saab vabalt ajateenijad tegema panna.
Samas on ka positiivseid näiteid, Sõdurilehte toimetavad meil vist ajateenijatest ajakirjanikuhakatised, IT mehed on juba ajateenijate hulgast jne jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Masendavad klounid.
Otsisin vana teema üles, sest tundus õige koht, kuhu postitada:
http://www.err.ee/586977/harvardi-kiitu ... valmistama
Positiivne on selles loos see, et tüüp ei hakanud ennast teenistuskõlbmatuks valetama. Veendumuste tõttu valis asendusteenistuse - ok, täiesti legaalne ja ise tehtud valik. Edasi läheb asi juba huvitavamaks. Kas tõesti pole asendusteenistuses poistega eriti midagi mõistlikku peale hakata? Vbla saaks veendumuste tõttu sõjalisest väljaõppest loobunutele õpetada mittesõjalisi, kuid kriisi ajal vajalikke oskusi? Pääste, meditsiin...? Ma saan aru, et see võtab ressurssi, aga need poisid on ju ka (antud juhul kehvasti kasutatud) ressurss? Kui riik on ise pakkunud välja sellise võimaluse, siis peab sellel ka mingi mõistlik sisu olema. Õpetatagu neile mingeid kriisi ajal kasulikke oskusi, mitte ärgu saadetagu lihtsalt "jalust ära" ja "tegema midagi" 40 h per nädal X 12 kuud... Hetkel tundub mulle küll, et asendusteenistus on reaalse sisuga täitmata ja selle võiks vabalt ümber nimetada asendustegevuseks.
Selle looga meenus mulle vähemasti üks lugu, kus peategelasel sarnane taust, kuid edasine saatus täiesti erinev. Luukas Ilves oli prestiižika Stanfordi ülikooli vilistlane, kui ta samuti EV kodanikuna välismaalt Eestisse ajateenistusse tuli. Panite tähele? Ta valis ajateenistuse, mitte asendusteenistuse. Järgnes 11 kuud tihedalt ja huvitavalt sisustatud aega, mille ta lõpetas reservohvitserina Õhutõrjepataljonis rühmaülema ametikohal.
Kumb välismaise ülikooli vilistlane parema valiku tegi (ise tegi!) otsustab igaüks ise.
Ah jaa, üks kanadalasest eesti taustaga noormees oli ju veel, mingi "tehnikaülikooli" vilistlane, kes tuli Kanadast ajateenistusse. Temast sai Kuperjanovi ÜJP 120 mm MP patarei arvestaja, ühesõnaga leiti talle koht, kus tema matemaatikateadmised targasti kasutatud olid.
Samamoodi oleks ka sellele Harvardi- geeniusele mõistlik rakendus leitud, näiteks Suurtükiväepataljoni meteorühmas. Valikud, valikud...
http://www.err.ee/586977/harvardi-kiitu ... valmistama
Positiivne on selles loos see, et tüüp ei hakanud ennast teenistuskõlbmatuks valetama. Veendumuste tõttu valis asendusteenistuse - ok, täiesti legaalne ja ise tehtud valik. Edasi läheb asi juba huvitavamaks. Kas tõesti pole asendusteenistuses poistega eriti midagi mõistlikku peale hakata? Vbla saaks veendumuste tõttu sõjalisest väljaõppest loobunutele õpetada mittesõjalisi, kuid kriisi ajal vajalikke oskusi? Pääste, meditsiin...? Ma saan aru, et see võtab ressurssi, aga need poisid on ju ka (antud juhul kehvasti kasutatud) ressurss? Kui riik on ise pakkunud välja sellise võimaluse, siis peab sellel ka mingi mõistlik sisu olema. Õpetatagu neile mingeid kriisi ajal kasulikke oskusi, mitte ärgu saadetagu lihtsalt "jalust ära" ja "tegema midagi" 40 h per nädal X 12 kuud... Hetkel tundub mulle küll, et asendusteenistus on reaalse sisuga täitmata ja selle võiks vabalt ümber nimetada asendustegevuseks.
Selle looga meenus mulle vähemasti üks lugu, kus peategelasel sarnane taust, kuid edasine saatus täiesti erinev. Luukas Ilves oli prestiižika Stanfordi ülikooli vilistlane, kui ta samuti EV kodanikuna välismaalt Eestisse ajateenistusse tuli. Panite tähele? Ta valis ajateenistuse, mitte asendusteenistuse. Järgnes 11 kuud tihedalt ja huvitavalt sisustatud aega, mille ta lõpetas reservohvitserina Õhutõrjepataljonis rühmaülema ametikohal.
Kumb välismaise ülikooli vilistlane parema valiku tegi (ise tegi!) otsustab igaüks ise.
Ah jaa, üks kanadalasest eesti taustaga noormees oli ju veel, mingi "tehnikaülikooli" vilistlane, kes tuli Kanadast ajateenistusse. Temast sai Kuperjanovi ÜJP 120 mm MP patarei arvestaja, ühesõnaga leiti talle koht, kus tema matemaatikateadmised targasti kasutatud olid.
Samamoodi oleks ka sellele Harvardi- geeniusele mõistlik rakendus leitud, näiteks Suurtükiväepataljoni meteorühmas. Valikud, valikud...
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Kas palgaarmee oleks Eestile parem?
Ühendasin kaks vana (ja teineteist katvat) teemat - tundus hea mõte
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Palgaarmee Eestile elik masendavad klounid..
Krt, ja ma arvasin, et minul oli igav ajateenistus.
Aga eks ma saan enda pettumuses süüdistada ka hr. Enn Vaino ja teiste tegelaste analoogseid raamatuid, mis enne ajateenistust lootused peatselt algavate seikluste osas ehk liiga kõrgeks kruvisid.
Aga eks ma saan enda pettumuses süüdistada ka hr. Enn Vaino ja teiste tegelaste analoogseid raamatuid, mis enne ajateenistust lootused peatselt algavate seikluste osas ehk liiga kõrgeks kruvisid.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Palgaarmee Eestile elik masendavad klounid..
Ja nii (kahjuks) ongi.Hetkel tundub mulle küll, et asendusteenistus on reaalse sisuga täitmata ja selle võiks vabalt ümber nimetada asendustegevuseks.
Kuigi asju, mida kannataks inimesi tegema õpetada kriisi ja SA kontekstis, on küll ja veel (ka neile, kes relva kanda ei taha).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist