Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kriku]

Massilised paragrahviotsingud arhipelaagi suunamiseks l6ppesid ikka Stalini surma j2rel yldiselt 2ra. Muu k6ik 6ige.

[Kapten Trumm]

Vaadake eile õhtul eetris olnud saadet "Ajavaod", kus jutt oli seekord ALMAVÜ tegemistest Eestis.
Seejuures päris huvitavad andmed, kuidas Eesti ralliauto projektis (Vihur 1300) oma rolli mängis Aleksandr Pokrõskin (jajah, seesama).
Pokrõskin oli nimelt oma karjääri lõpus üleliidulise ALMAVÜ pealik.
See oli siis Eestis toodetud "valmisralliauto", 21011 baasil, hiljem võttis ohjad muidugi enda kätte leedukate VFTS.

[Kapten Trumm]

Minu arust oli see kahe mehega masina juhtimine NSVL t88h6ivepoliiika osa. K6igile pidi olema t88 ja seet6ttu s6itsid ka linnas ekspediitrid kahekesi. Raske uskuda, et ENSV-s mingeid erisusi ses osas oli.

Minu lapsepõlvest möödus suurem osa maal ühes kolhoosis, mis tollastes ajalehtedes igasugu tulemustabelites figureeris maakonnas esikolmikus.
Võin kohe käsi piiblil kinnitada, et kombaini peal oli üks mees (olen selle Niva-5 põrgupalavas kabiinis küllalt kaasas loksunud), samamoodi olid ka autojuhid-traktoristid ikka üksi.
Oleks ikka märganud, kui mingi lisamees kuskil oli. Arvan, et tollal maal polnud mingit "tööhõivepoliitikat" üldse tarvis, sest korralikust (st viinavabast) tööjõust oli ka tollal kibe puudus, mille ületamiseks ehitati usinalt maju, lasteaedu ja maksti tollal päris korralikku raha.

Majandis, mille töökojas poisikesena suviti abitöölisena taskuraha teenisin, aeti kombainid (Niva-5) suve algul spetsiaalsele platsile, kus kombainerid neid siis põhimõtteliselt viljakoristuse alguseni elule putitasid. Vahetati igasugu sõelu, elevaatoreid, heedri ja trumli terasid ning lugematuid muid juppe rihmadest ja muust rääkimata. Kulus ja lagunes see aparaat ikka hoolega. Kuudepikkune ettevalmistus võimaldas viljakoristuse aja tõesti järjest töötada suuremate tõrgeteta. Ilma assistendita. Sügisel kombain seest tühjaks-puhtaks, kuuri alla ja järgmisel suvel jälle otsast peale. Võib vaid ette kujutada, mismoodi Venemaa kolhoosides viljakoristuseks mobiliseeruti...

Seda probleemi mäletan ma natuke teisiti.
See suurem putitamine toimus kolhoosi töökojas talviti ja varakevadel enne põllutööde hooaja algust.
Eraldi kombainereid ju polnud, sest nende hooaeg kestis nii kuu aega, kuni toimus viljakoristus.
Tüüpselt (meie kandis taolised olid) oli kombainer selline keskmisest kvalifitseeritum masinamees, kes sõitis muul ajal selliste peenemate masinatega.
Sellistele tekkis tööhõive kohe nagu põllutööd algasid.
Üldiselt mehhaanikute uputust seal polnud, minu autojuhist vanaisa remontis oma autot ise, mäletan neid plokikaanetihendite tikkpoltide otsa sättimist lapsena hästi (Gaz-53).

[eeru]

Olen SK 4 peal abiliseksolnud. Ja nii mitu suve. Palka kah maksti.
Hiljem. Tykkmaad hiljem. Peale igatsugu linnakoole. Hooaja kombaini roolinud. Kombaini piale bellarussimehed ei sattunud. Enamuses ikka autojuhid, oli peamehhhaanik, tookoja juhataja, tehnohoolde meister.....
Tüüpiliselt oli kombainer kvalifitseeritum masinamees, kes sõitis peale t66d koju selliste peenemate masinatega. Ja ei elanud enam korteris.

[Sekeldaja]

Selge on, et töökorraldus oli kuidas kuskil.

Minu poisipõlvemajandis polnud kombainerid ainult ässad, spetsialistid või eesrindlased. Nende paarikümne masina peal, mis eelkirjeldatud moel suve algul (ja mitte varakevadel, sest siis käisin ma ju koolis) ettevalmistusplatsile lükati, oli põhimõtteliselt läbilõige majandi elvajõust. Tõsi küll, mingi valik ikkagi toimus ja muidu paistes nägudega Bellarussi peal ringipaarutajaid seal ei kohanud.
Ja eks muud tehnikat putitati sealgi töökodades hooajavahelistel perioodidel. Lukkseppi sai ühe käe sõrmedel üles lugeda, üldjuhul oli iga masinamees enda pilliga ise remondis ja sai palka remonditundide eest. Kutsekad ju õpetasid välja laia profiiliga mehhanisaatoreid, kes peale ideaalis mistahes masina rooli taha istumise pidid ka nende remondiga ise hakkama saama.
Automajandites oli samamoodi. Ikka igamees pusis ise oma masina kallal. Alates sellest, et uus vene auto tuli ju kõigepealt pulkadeks lahti võtta ja õigesti kokku panna. Paar-kolm kuud garaažis garanteeritud. Spetsialistidest mäletan mina autoelektrikuid ja diislihäälestajat-lukkseppa.
Tasub ka meeles pidada, et olid mahajäänud, keskmised ja eesrindlikud kolhoosid, "tavalised" ning näidissovhoosid. Neile viimastele vaatasid muud alt üles, neile oli eraldatud parim tehnika, nt. Saksa DV Fortschritti teraviljakombainid, mis vabariigi rekordeid tegid, Kamazid kogu aeg toru all jne...

[Mudakoon]

Minu kodumajandis olid kombaineriteks needsamad mehed ,kes talvel "russiga" sõnnikut vedasi või muu sellise asjaga tegelesid.Tegemist väikese sovhoosiga ja ei olnud seda jõudu niiväga võtta kuskilt. Samuti lasid E-dega ringi tavatraktoristid. Masinaid putitasid mehed ise,vahel paar praktikandist lukksepanokka abiks antud.

[Sekeldaja]

E-d, millega tavatraktoristid ringi lasid, olid ehk liikurniidukid, 300- seeria?

Fortschritt E 302.JPG (72.06 KiB) Vaadatud 3619 korda

Veel olid lihtsurelikest traktoristidele kätte/istumise alla saadavad 281 - seeria silokombainid:

Fortschritt E 281.jpg (53.51 KiB) Vaadatud 3619 korda

Aga vähemalt meie kandis oli teraviljakombain, E 514, keskmise ja isegi eesrindliku kombaineri märg unistus. Sellega laiasid üldjuhul näidismajandite gurud.

Fortschritt E 514.jpg (27.44 KiB) Vaadatud 3619 korda

Päris nõukaaja lõpuks jõudis meie kanti ka kurikuulus "Vene Ime", Don-1500. Vot see anti küll kõige kõvema kombaineri kätte. Eriti on meeles, et kombaineri töökoht oli Nivaga võrreldes täielik kosmoselaev, puha nuppudemäng jõuheeblite asemel. Ja creme de la creme - kliimaseade! Hitachi või Mitsubishi oma, ei mäleta, igatahes ehtne jaapani toodang!

[Sekeldaja]

Kuna ma miskipärast enam kui 3 pilti posti kohta lisada ei saa, olgu siis Don uhkes üksinduses:

Don 1500 .jpg (76.61 KiB) Vaadatud 3617 korda

[Kapten Trumm]

Don Eestis suuremat kasutust ei leidnud oma heedri laiuse tõttu, mis oli mõeldud pigem Ukraina ja Kasahstani põldudele. Eesti pisipõldudel kulus 1/3 kombaineri ajast selle eest ära võtmisele ja tagasi panekule, maanteel liiguti, heeder kombaini slepis. Kaasa sõitnud pole, aga Jaapani kliimaseadet olen oma silmaga näinud. Neid tavaliselt jagunes paremate majanditele ühekaupa.

Lisaks ilmus 1980ndate lõpus Niva asemele mingi Jenissei nimeline, väiksemat sorti kombain.
Eesti Donid olid mälu järgi punast värvi, mitte rohelised nagu üleval.

[gorilla]

Need saksa kombainid olid hästi ilusat helepruuni värvi. Don oli punane nagu kirsimari, Jenissei oli slaavi roheline


.. kõik suvevaheajad möödusid ühes näidissovhoosis.

[Kapten Trumm]

Saksa liikurniidukitel ja silokombanidel olid änksad mõõteriistad, mõnigi sobis nt ralliautos kasutamiseks, ikka saksakeelse kirjaga, nt "öldruck" (õlisurve).

[vanahalb]

Don ja saksa E 516 või 517 olid enamvähem ühe suurusklassi masinad: Meil sõitsid ässad E-dega ja ainuke Don anti parima belarussimehe kätte, kes siis üritas kivist vett välja pigistada. Doni idee polnud halvem saksa kombainide omast kuid materjalid ja koostekvaliteet olid ehtne vene kulibinlus. Heedrid olid mõlemil alates 6 meetrist. E-d sõitsid, heeder käruga järgi. Doni oma ei viitsinud keegi lahti hakata harutama ja sõideti nii, et kogu tee oli kombaini täis. Tol ajal miilits ikka tööinimesi austas ja 2,5 meetrine gabariit põllumeestele ei kehtinud. Mina töötasin niidu E-ga ja ei võtnud kordagi 4-meetrist heedrit küljest kuigi sellegi jaoks oli eraldi järgihaagitav käru. Linttraktor 6-7 meetrise libistajaga oli samuti veel väga bro omal jalal 7-8 kilomeetriste otsade sõitmiseks.

Doni ehitamiseks kasutatud raud , nn "selhozstal" oli minumeelest selline, millest Saksamaal teise kategooria süldikausse tehti, kogu see kosmoseelektroonika oli pidevalt p.... ses ja ainukese eelisena nagu meenuks, et läbivus pehmel põllul oli tal tänu suurematele ratastele parem kui E-l. Niva oli neist tükk maad kergem kuid rattad ei jooksnud ühes jäljes, mistõttu ta samamoodi igas mülkas kinni istus. Jenisseil, mis oli umbes Niva suurune, oli see viga ära parandatud ja ta oli üldse Nivaga võrreldes tubli samm edasi.

Nivast suurem , aga Donist väiksem oli Kolos (see, millel kabiin keskel kahe punkri vahel): meie ainukesele Kolosile millegipärast peremeest ei leitudki ja seisis aia ääres kuni kasepuu keskelt läbi kasvas. Pärast, metallibuumi ajal , viidi proua Silvese kätte.
Muidu oli tööjaotus selline, et Don belarussimehel. E-d autojuhil ja kopamehel, Nivad tehnohooldemeistril, hulgal lukkseppadel ja mõnel autojuhil.

[n-veebel]

Jeniseid esines ka punast värvi. Sel apastraadil oli ka täisroomikuga variant.
Ise sain neli hooaega Nivaga mööda põlde kihutada ja Jenka rooli ümber istudes tundsid ennast valge inimesena.
Nüüd on paar lääne pilli ka ära proovitud ja mõtlen, et mis valemiga selle vankade vanarauaga üldse viljad koristatud said.

[Veiko Palm]

Olen seda teemapüstitust pikalt vaadanud ja nüüd siis otsustasin (aeglase eestlasena) sõna sekka öelda.

Ei olnud.

[Lemet]

Olen seda teemapüstitust pikalt vaadanud ja nüüd siis otsustasin (aeglase eestlasena) sõna sekka öelda.

Ei olnud.

Et siis Veiko Palmi siia ilma sündimine on ühetähenduslikult miinusmärgiga sündmus????