Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kjen1]

Valga rajooni väikelinnas said 80'te teisel poolel põhikoolis kuni ENSV lõpuni peaaegu tasuta süüa 3 ja enama lapseliste perede esindajad. Vist ka üksikemade lapsed. Neil tuli tuua 5kop. Ülejäänutel oli see summa midagi 4rbl kandis, sõltus kuu tööpäevade arvust.
Kohalik majand ei olnud sellega küll minu teada seotud.
EV algusaegadel toetasid ka mõned kohalikud vallad oma kooli õppurite toitlustamist.

[Walter2]

Tallinnas Õismäe koolis 70-ndate lõpp/80-ndate alguses oli täiesti talutav, minu hinnangul üle keskmise koolitoit. Nii makaronid, kartulid kui lihapoolis hea ja söödav. Samuti pudrud ja supid. Korra kuus sai isegi glasuurkohukese nina peale. Samas mäletan kurtmisi naaberkoolist kus toit väidetavalt vilets. Ilmselt sõltus paljuski ka kokkadest ning kui suurte kottidega peale tööd sööklast koju personalil oli kombeks minna. Toit oli tasuline, tavaõppurile 2.14 rbl ja pikapäeva õppurile 2.80 rbl. kuus.
Mäletan lolli kommet mida tehti- kui paralleelklass hilines söömatulekuga, keerati selle morsiklaasid lauale kummuli. Kasutades paberilehte õnnestus see trikk lõpuks nii, et minimaalselt tilkus välja. Katsu neid klaase pärast tagasi keerata - totaalne laga. Kui midagi positiivset, siis igatahes distsiplineeris söömatulekuga mitte hilinema.

[Roamless]

ENSV koolilõuna tundub hullu gurmeetoiduna, kes on pruukinud taolise toitlustuse teenuseid mõnes haridusasutuses Venemaal tollal. Või mõnes tavasööklas.
Seal tõesti karjusid kartulid hamba all ja seegi oli kõva erand - kuna venes kartulit kasvatada ei mõistetud (Eestis osati paremini), siis valdavalt oli makaronü ili gretsk

On ka ise õnnestunud ENSV koolitoitu 80-ndatest teises pooles manustada, mismoodi see mingist otsast "gurmee" oli, ma küll ei mäleta, võrreldes korra proovitud kolhoosisööklaga ühes maapiirkonna asulas. Sealsel kartulapudrul ja praemunal küll viga ei olnud st negatiivsed elamused puudusid. Küll aga oli just koolitoit Tallinnas tihti makarontsikute klimp, ohtralt võika juustuga, mis kuidagi alla ei tahtnud minna. Samamoodi on meelde jäänud kisell, mis meenutas tapeediliimi ja polnud just söödavate killast. Ainsad puuviljad ujusid kompotis. Mäletan, et eelistasin nälgida, kui antud toidud toidusedelis olid. Õnnepäevadel sai sinakat vesist kartulipüreed hakklihakastmega, vot seda sai tõesti isukalt söödud, (teravalt on meeles aga see, et portsud olid väikesed ja juurde ei antud, sest kokamutid tahtsid ju ka midagi koju viia) sest muu menüü oli lihtsalt jube (võibolla on ka lapsed valivamad) ehk koduste nn vanaema toitudega võrreldes oli koolitoit ENSV ajal ikka suht jube ning samuti käis kokamuttide poolt räige toiduvarastamine, mis osaliselt jätkus ka 90-ndate alguses.
90-ndatel siirdusin ka Tyrkiga sarnasele "saiadieedile" ja pistsin koolitoidu raha lihtsalt tasku.

[Mudakoon]

Kriku näeb vaeva ja viskab minema kui peab rämpsuks:
Mina käisin koolis teises rajoonis ,koolikaaslasteks vähemalt 2-e kolhoosi ja 1-e sovhoosi lapsed,kokku ca 300 nägu. Söök tundus tol ajal enamasti kehvana kuid kui tagantjärele hoolega mõelda siis oli ju enam-vähem: Guljash,muna-pekikaste ( ) ,kotlet,hakklihakaste,borsh,hapukapsasupp,pelmeenisupp,mannavaht,kakaokisell,piimakisell,kohupiim kiselliga.... Ja muidugi legendaarne "kalapäev".
Pepsit,saia ja Komeedi komme sai muidugi vahel ostetud aga rahadega oli ikka väääga kitsas.
Poeg teeb praegu kah koolis nägusid aga täiskasvanu jaoks on see menüü OK.

[mart2]

Nõukogude ajal oli tasuta koolilõunaid küll - ainult selleks pidi peres olema kolm või rohkem kooliealist ja/või -eelikut.

[toomas tyrk]

No ja kui siis teema juurde tagasi tulla ja praeguse olukorraga võrrelda - koolitoit on tasuta kõigile. Tõsi - raha, mis selleks eraldatakse, paneb tõsised piirid.

Oma tüdruku pealt vaadates. Neil oli lasteaias oma kokk ja kokaabiline ning söök tehti kohapeal. Mingit virinat toidu kohta ei kuulnud. Vahest õpetajad ikka mainisid, et ta ei söö kõike jms. No seda ma tean niigi, et ta on üle keskmise valiv.

Siis mingil ajal läks nende lasteaia kokk operatsioonile ning toitu hakati tooma kõrvalt koolisööklast. Isegi õpetajad tunnistasid, et kvaliteet on alla läinud ja lapsed ei taha eriti süüa. Nüüd käib tüdruk ise seal kõrvalkoolis ning söömine on suht-koht loterii. Või tegelikult saab kodus üsna ruttu aru, kas sõi või mitte seekord. Ühelt poolt on lapsed muidugi söögi osas pirtsakamad, teisalt - piiratud eelarve paneb ka üsna järsud piirid.

Aga minu jaoks on huvitav just see võrdlus, et isegi nõuka ajal ei saanud tasuta. Nüüd kapitalistid järsku jagavad...

[Walter2]

Paljulapselistele peredele eraldati Nliidus autoostuluba. Koolivenna peres oli kokku 6 last ja said Raf -bussi ostuloa, mida küll ei realiseeritud.

[Fucs]

Mina sain koolis normaalselt süüa. Erinevates koolides ja kõikides normaalselt. Eks vingujaid oli ikka, sest kõik ei söönud ega söö ka praegu kõike. Vinguti iga neljapäev kurikuulsal kalapäeval (enamus ei tahtnud kala poola kastmes vms asja süüa, minule käras küll ), siis ei kõlvanud esmaspäeviti piimasupp ja kiluvõileivad (kes seda sõid võisid teiste arvelt ennast oimetuks süüa) ja ei läinud lastele peale ka erinevad pudrud (nagu ikka).

Kuna see koolisööklate kasutamise periood on siiski üsna pikk, siis mahub sinna muidugi erinevaid olukordi ja kogemusi.

Nii näiteks võis see olla kusagil algklassides (1-2 klass umbes?), et kool oli meil suur (klasside suurused seal 40 juures, A;B;C;D klassid + osades vanuserühmades ka E klass ja koolis sai käidud mingi aeg isegi kahes vahetuses), rahvast palju ja tihti kõige pisemad võisid jääda mõnest asjast lihtsalt ilma, kuna suuremad rüüstasid söökla enne neid....

Sestap oli vahepeal ka üks selline periood, kus polnud mõtet söögiraha maksta (kuna kogu kupatuse 100% kättesaamine oli loterii) ja siis pakiti kodunt toit kooli kaasa. Igatahes neid selliseid klassis söögivahetunni ajal sööjaid oli meil kohati pea pool klassi.

Teine periood oli jällegi mingi pubekaea ja jõudsa kasvamise periood, kui sa võisid süüa kuipalju tahes aga ikka oli vähe.... Siis sai mõnikord käidud oma tühja kausiga köögis juurde küsimas ja anti ka. Isegi magustoitu anti vahel lisaks.

Siis oli mingi keskkooli aeg, kus enam ei kõlvanud see ega teine (ei kõlvanud, kuna poes või kooli puhvetis müüdi paremat kraami ), oli natuke ebaregulaarselt ka taskuraha ja sai käidud hoopis poest liha- ja moosipirukaid jms headust ostmas.

Kusagil algkoolis oli mul pinginaaber, kelle ema töötas ühes teises koolis kokana. Koolil oli ka ühiselamu ja köögis valmistati süüa kaks või kolm korda päevas. Siis me käisime peale kooli iga päev suusatamas ja pärast seda õhtuti otse suusmäelt tulles pinginaabri ema koolist läbi, kus meil kered punni pargiti. Vot seal koolis olid küll suppertoidud...või oli kõht alati peale 3-4 tunnist suusamaratoni nii hele lihtsalt

Nõukaaja lõpupoole sai töötatud autobaasis autojuhina ja iga päev ring või pool ringi Eestile peale tehtud. Siis oli ainsaks toidukohaks alati mõni tee äärde jääv söökla, või ka asutustes/tehastes olevad sööklad. Mina ei kurda. Süüa sai igalpool hästi ja maitsvalt. Ei tule ühtegi viletsat kohta praegu meelde. Eriti head sööklad olid meie kandis vanas Lihakombinaadis ja Pahnimäe asfaltitehases. Aga ka Tallinna Vineerivabrikus ja Sonda metsapunktis sai hästi süüa.

Aga ma olen ka kogu elu enam-vähem kõigesööja olnud.

[mutionu]

Koolilõuna kohalt oskan kaasa rääkida Pärnu II keskkooli ja J.Gagarini nim. Näidissohvoostehnikumi kohalt.
Esimesest on mälupildid tiba udused, kuid midagi tapvat seal ei serveeritud. Lapsed olid nagu lapsed ikka, ei kõlba see ja teine, nii on see ka täna.
J.Gagarini nimelises oli jubedaim asi hommikune munapuder. Samas, kui seda praegu tehakse siis pistan küll ja kiidan kah. Lõuna oli piisav, praad + magustoit, suppi sai vist kah. Ca 15min enne lõuna lõppu sai tavaliselt ka teise prae(kasvav organism), üldiselt vaaritati rohkem kui vaja oli. Söögi kvaliteet oli täiesti Harju keskmine. kui eemaldada praegu kasutatavad maitseained siis, julgeks väita, et toonane söök oli etem.

[toomas tyrk]

Selle "kõigi-jaoks-üks" ning alati mitte just kõige maitsvama toidu söömine on kindlasti ka teatud kasvatusvahend. Ma ei kipu siin nüüd küll nii radikaalseid väiteid esitama, et kesise maitsega koolitoit oli esimene ettevalmistus sõjaväeteenistuseks ja sealseks lobiks. Aga, aga...

Vahelduseks ka üks päriselt sündinud lugu EW ajast, veel enne seda õnnist nõuka aega. Üks kutt sai Lennukoolist priipileti, sest oli lõunalauas demonstratiivselt püsti tõusnud ja öelnud, et seda solki tema ei söö. Eneseõigustuseks väitis hiljem, et olevat tegelikult öelnud, et seda silku tema ei söö. (Mis annab vihje menüüle, mis talle ei kõlvanud.) Aga vahet polnud. Kuna sel ajal oli Lennukooli läbimine seotud ka ohvitserikutse omandamisega (nn. aspirantide kursused), siis sai kinga kui ohvitserikutseks kõlbmatu. Kõik.

Kusjuures oli Lennukoolis juba esimese aasta läbinud, alustanud lende õppelennukil ja ka iseseisvalt. Ning hiljem sai eralenduri paberid lennukoolis läbitud kursuse ja Aeroklubis sooritatud eksami põhjal. Üks kolmest inimesest, kes üldse EW sellisel moel lenduripaberid sai. Aga ülejäänud kahel ei jäänud Lennukool pooleli silgu pärast.

Teine "ohvitserikutseks kõlbmatu" lendurikandidaat, keda paberites kohanud olen, ei andnud tegelikule omanikule edasi 5 krooni raha, mis talle äramaksmiseks oli usaldatud. Mingid seletused ei aidanud. Ei teinud, mis lubasid.

[Kriku]

Tjaa - meid noomis 3. klassis klassijuhataja, kui me sardelli söömiseks nuga küsisime. Ütles, et kahe kahvliga saab väga hästi sardelli süüa ja näitas ise ette.

Toidul polnud üldiselt väga viga, selline alla keskmise, kuid söödav lobi, aga lõhn, mis seal sööklas valitses... See muidugi polnud nii hull, kui räägitakse, et kroonus oli, aga agressiivne ikka. Kloor + eri toitude valmistamine.

Kunagi vene aja lõpus suvelaagris saime maakoolis süüa sedasama, mis nemad kooliajal, ja mina isiklikult olin vaimustuses nii söögist kui puhtusest ja korrast.

[Some]

Seinast seina kogemused. Paistab, et toit oli hea seal kus tõesti omade eest hoolitseti. Kaadrid otsustavad kõik ja esimehed-juhatajad, kes sedasorti asjadele tähelepanu osutasid, olid edukad ka tollal.
Kunagi tulime emaga maalt linna ja otsustasime linnainimeste moodi süüa ja läksime mingisse kesklinnas olevasse sööklasse. Öäk. Linnainimesed on hullud!
Küll aga maitses tollases Loomaaias müüdud "hotdog" - kaks tavalist saiaviilu ja viinerid kas siis ketšupi või sinepiga vahele topitud. Ei mäleta kas miskit rohelist oli. Hiljem, kui hakkasin valvetes käima, sai ise omamoodi hamburgereid tehtud - saiapäts pikkupidi pooleks, õrnalt võiga kokku, vahele kolm sooja praemuna, neli kotletti ja kurki-tomatit. Süües litsusin veel võimalikult laiali ka... Päris toitev oli.

[Kriku]

Ahjah, ärkamisajal tõstis ajakiri "Pioneer" üles koolitoidu küsimuse. Ja seal oli karikatuur paksust sööklamutist, kes endale riiuli taga kulbiga suppi sisse kallab samal ajal, kui leti ääres oli näljaste laste järjekord.

Ma mäletan täpselt, mida ma mõtlesin seda vaadates - et vilets pilt, keegi ei suuda seda rõvedat suppi niisuguse isuga süüa.

[mutionu]

Seinast seina kogemused. Paistab, et toit oli hea seal kus tõesti omade eest hoolitseti. Kaadrid otsustavad kõik ja esimehed-juhatajad, kes sedasorti asjadele tähelepanu osutasid, olid edukad ka tollal.

Ei saa paraku nõustuda.
Pärnus olid "Atlantika" ja "Riia" sööklad, täitsa tavalised ja avalikud. Ma ei mäleta küll, et oleks seal s*tta toitu saanud. "Atlantika" kompott oli üle prahi, seni ei tea, mis mari see oli, mis seal sees oli(välimuselt meenutas pruuni kiivit, seemned keskel).
Samas, peale teismeea möödumist, suhtun ma toidusse kui kalorite manustamisse. Kui lisaks maitseb kah siis on kõik korras.

[mart2]

Seinast seina kogemused. Paistab, et toit oli hea seal kus tõesti omade eest hoolitseti. Kaadrid otsustavad kõik ja esimehed-juhatajad, kes sedasorti asjadele tähelepanu osutasid, olid edukad ka tollal.

Ei saa paraku nõustuda.
Pärnus olid "Atlantika" ja "Riia" sööklad, täitsa tavalised ja avalikud. Ma ei mäleta küll, et oleks seal s*tta toitu saanud. "Atlantika" kompott oli üle prahi, seni ei tea, mis mari see oli, mis seal sees oli(välimuselt meenutas pruuni kiivit, seemned keskel)...

Nagu koolivend (Koidula-kool?) ütleb, siis polnud nendel sööklatel häda midagi nuriseti siis samamoodi nagu praegu. Alati on keegi, kel ei maitse üks või teine asi. Kui kodus ema või vanaema oskas kokata, siis oli loomulikult kodune toit parem.
Aga see eelpool mainitud vili Atlantika kompotis oli kuivatatud viigimari.